Kibuts
(
heebrea keeles
????????) on alates
20. sajandi
algusest
Iisraelis
levinud vabatahtlik uhismajandi vorm, kus kogu vara oli uhine ja tulud jagati vordselt. Kibutsides on uritatud ka traditsioonilise tuumpere kaotamist ning laste kollektiivset kasvatamist. Kibutside ideoloogiliseks aluseks oli
sionism
ja
sotsialism
. Tanapaevaks on paljudes kibutsides levinud ka isikliku vara omamine ja erinevad tootasud ning algusaegade kollektivistlik vaim on monevorra norgenenud.
Esimene kibuts asutati
1909
. aastal. Praegu eksisteerib
Iisraelis
ule 250 kibutsi, mille elanikkond moodustab riigi rahvastikust pea 3%. Vaatamata kibutside suletusele tulevad nad enda majandamisega enam-vahem toime, teatud riiklik toetus siiski eksisteerib. Sundimus on kibutsides uldiselt suurem kui
Iisraelis
keskmiselt. Kibutside elatustase on vorreldav riigi keskmisega. Neil on taita ka strateegiline
riigikaitseline
roll ? paiknedes enamasti
Iisraeli
piiri aladel, on kibutsid ajalooliselt olnud kaitsepuhvriks voimalike runnakute puhul. Seevastu nende majanduslik tahtsus riigi jaoks on suhteliselt piiratud.
Kibutsis selle algse idee kohaselt on nii tootmisvahendid, tulu kui ka lapsed
kollektiivne
omand ning kehtib vordsuse pohimote. Vahempopulaarsete toode tegemine kaib
kulakorda
. Kibutsi otsused langetatakse iganadalasel
uhiskoosolekul
. Endiselt on taheldatav meessugupoole domineerimine kibutsi elukorralduses ? uldkogul votavad pohiliselt sona mehed. Samuti valitakse neid enamasti juhtivatele kohtadele, olgugi et naised on samavord haaleoiguslikud. Eksisteerib ka teatud sooline
toojaotus
naiste ja meeste vahel, mis kull otseselt ei sarnane traditsionaalsega, kuid meenutab seda just voimu ja esindusfunktsioonide taitmise koha pealt.
Suurim labikukkumine oli katse likvideerida kibutsi liikmete omavahelised
sugulussidemed
, pakkudes
alternatiiviks
kollektiivset
kasvatust alates juba imikueast. Vaatamata sellele, et
abielu
formaalselt ei eksisteerinud, oli ta sisuliselt siiski olemas: kaks inimest elasid koos, olgugi et nende lapsed kasvatati neist eraldi kibutsi poolt.
Laiendatud perekond
ei kadunud loplikult kuhugi.
Algselt loodi lastemajad ideoloogilistel ja majanduslikel kaalutlustel, et kaotada vanemlikud sidemed ja tagada sooliselt vordne kasvatus, samuti vabastada naised laste kasvatamisest, et nad saaksid end taielikult puhendada toole kibutsi heaks. Vaatamata soovile pakkuda lastele paremaid tingimusi kui nende vanemad neile oleks uksinda suutnud voimaldada, ei olnud lastemajade majanduslik olukord sugugi parem kui tavalistes kodudes. Puud anda naistele voimalus teha muud tood osaliselt ebaonnestus, sest keegi pidi siiski kibutsi laste eest hoolt kandma ja nii tekkis teiselt poolt tookohti juurde. Seevastu, mis puutub laste haridustasemesse, siis tuleb todeda, et kibutsis kasvanud laste haridustase on korgem kui
Iisraeli
keskmine. Neid on suhteliselt rohkem nii korgkoolides kui mujal
intellektuaalseid
voimeid noudvates valdkondades. Peab siiski nentima, et
kollektiivse
lastekasvatamise eesmargiks polnud kunagi vanemaid ja lapsi uksteisest taielikult eralda. Vanemad voisid oma lapsi naha tegelikult iga paev, eksisteeris nn armastuse tund, kus emad said keset paeva oma lastega suhelda. Samas jalgiti, et uhe kasvataja hoole all olevas ruhmas ei oleks tema enda lapsi, et valtida nende eelistamist.
Viimasel ajal on uha rohkem kibutse, kus on loobutud laste
kollektiivsest
kasvatamisest ja seda lubatakse teha vanematel endil.