Keskalluvusega linn
(直?市, 直轄市,
zhixia shi
) on uks
Hiina
Rahvavabariigi
1. jargu haldusuksuste
(provintsitasandi haldusuksuste) tuupidest.
See ei ole
provints
, kuid on provintsiga ja
autonoomse piirkonnaga
sama jargu
haldusuksus
. Ta allub vahetult riigile.
Et Hiina on
unitaarriik
, siis ei ole tegu osariigiga.
Hiinas on neli keskalluvusega linna:
Hiina Rahvavabariigi keskalluvusega linnad
[1]
Nimi
|
Hiinakeelne nimi
|
Asend
|
Elanike arv
[2]
|
Rahvastiku tihedus(in/km²)
|
Pindala (km²)
[3]
|
Beijing Shi
|
北京市
B?i?j?ng Shi
|
|
19 612 368
|
1167
|
16 808
|
Tianjin Shi
|
天津市
Ti?nj?n Shi
|
|
12 938 224
|
1144
|
11 305
|
Shanghai Shi
|
上海市
Shangh?i Shi
|
|
23 019 148
|
3701
|
6 219
|
Chongqing Shi
|
重?市
Chongqing Shi
|
|
28 846 170
|
350
|
82 400
|
Aastal
1927
kehtestas
Hiina Vabariik
11 erilinna (特別市,
tebieshi
):
Nanjing
,
Shanghai
,
Beijing
,
Tianjin
,
Qingdao
,
Chongqing
,
Xi'an
,
Guangzhou
,
Hankou
,
Shenyang
ja
Harbin
. Neile lisandus nominaalselt
Dalian
, mis oli Jaapani voimu all. Need nimetati umber Yuani voimuga linnadeks (院?市, 院轄市,
yuanxiashi
) ning seejarel keskalluvusega linnadeks (直?市, 直轄市,
zhixiashi
).
Hiina Rahvavabariik
kehtestas ? kohe
1949
. aastal ? oma haldusjaotuses jargmised 12 keskalluvusega linna:
Anshan
,
Benxi
,
Chongqing
,
Fushun
,
Guangzhou
,
Nanjing
,
Peking
,
Shanghai
,
Shenyang
,
Tianjin
,
Wuhan
ja
Xi'an
; erinevalt varasemast lisati Anshan, Benxi ja Fushun ning kaotati Qingdao, Dalian ja Harbin, mis muudeti
provintsilinnadeks
; Hankou liideti
Wuhaniga
.
1950. aastal lisandus
Luda
, novembris 1952 degradeeriti keskalluvusega linnast provintsilinnaks Nanjing. Aastal 1953 lisandus
Changchun
ja taastati
Harbini
staatus.
Aastast 1954 jaid keskalluvusega linnadeks senistest ainult Peking, Shanghai ja Tianjin; ulejaanud said
allprovintsilinnadeks
ja mitu said provintsi pealinna staatuse. Tianjin kaotas selle staatuse 1958. ja sai uuesti 1967. aastal.
Aastast 1997 on neljas keskalluvusega linn Chongqing Shi, mis holmab endisest Chongqingist palju suurema ala.