|
See artikkel on keha moistest fuusikas; muude moistete kohta vaata lehekulge
keha (tapsustus)
.
|
Keha
ehk
fuusikaline keha
on materiaalne (aineline) objekt, millel on
mass
ning enamasti ka
mootmed
(maht) ja
piirpind
, mis maarab keha kuju. Keha voib olla tahke, vedel (naiteks veepiisk) voi gaasiline (naiteks
taevakeha
Paike
).
Keha moistet kasutatakse peamiselt teoreetilistes ainekasitlustes, kus pole vaja arvestada objekti sisemiste eriomadustega. Kui jaetakse arvestamata keha mootmed, siis on tegemist
punktmassiga
.
Klassikalises mehaanikas
(sh
tugevusopetuses
) vaadeldakse keha sageli koosnevana punktmassidest ja siis on keha punktmasside mehaaniline susteem.
Uusaegse
loodusteaduse
tekkimise ajal (17. saj algupoolel) kirjeldas
Rene Descartes
keha kui puht geomeetrilist objekti, mis on maaratletud ainult oma mahu ja kujuga. Kehadevaheline moju pidi avalduma otsese kokkupuute, nt loogi kaudu.
Isaac Newton
defineeris oma
mehaanikas
keha kui aineosakeste piiritletud hulka. Taevakehade liikumise ja uldse kehadevaheliste mojude ?
joudude
? uurimisel samastas ta keha selle massiga. Kui mehaanika uurimisvaldkond laienes
tahkistelt
ka
vedelikele
ja
gaasidele
, avardus uhtlasi keha moiste.
