Keemiarelv

Allikas: Vikipeedia

Keemiarelv ehk kemorelv on massihavitusrelv , mille aluseks on toksiliste keemiliste uhendite moju elusorganismidele. Keemiarelv moodustub rundemurgist ning selle kandjast. Kandjaiks voivad olla raketid, lennukipommid, mursud ja miinid , granaadid jpm. Keemiarelva voib pihustada ka lennukitelt voi balloonidest, lastes tuulel seda vaenlase peale kanda.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keemiarelva kasutamine esimeses maailmasojas. Saksa vaed Idarindel
USA vaed pihustamas Agent Orange 'i murki Vietnamis

Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui ka loomsete murkidega toodeldud torkerelvi ja nooli, aga ka suitsu. Naiteks on teada, et 400 aastat eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sojas puidu, vaavli ja pigi poletamisel saadud suitsu.

1855. aastal kasutasid inglased Krimmi sojas vaavli poletamisel tekkivat suitsu.

1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga murkaineid sisaldavate murskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva laialdaselt Esimeses maailmasojas . 22. aprillil 1915 kasutasid sakslased kloori Flandrias . Kogu soja jooksul kulutati eri liiki rundemurke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1,3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000.

Maailmasodadevahelisel perioodil jatkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sunteesiti mitmed uued rundemurgid. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati rundamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Naiteks kasutas Itaalia rundemurke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas.

Teises maailmasojas kasutati keemiarelva piiratud ulatuses (nt Jaapan Hiina vastu), kuigi ka naiteks Saksamaal olid suured keemiarelvade varud. Parast soda uputati suur osa Saksamaa keemiarelvadest Biskaia lahte , Pohja- ja Laanemerre , tapselt margistamata kohtadesse.

Rundemurkide arendustegevus on jatkunud ka parast II maailmasoda. 1960. aastatel sunteesiti VX gaas , 1970. aastatel loodi binaarsed rundemurgid.

Kulma soja ajal oli Ameerika Uhendriikide ja Venemaa keemiarelvade tagavarad nii suured (kumneid tuhandeid tonne), et nendega oleks voinud havitada suurema osa planeedil Maa eksisteerivatest inimestest ja loomadest. Iraak kasutas keemiarelvi Iraanis 1980. aastatel. 1988. aastal kasutas Iraak sinepigaasi ja narvigaase Halabaja elanike vastu Pohja-Iraagis. Halabaja runnaku ohvrite pildid vapustasid maailma " Keemiarelvade keelustamise konventsiooni " labiraakimiste ajal. [1]

Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis ). Samuti on rundemurke kasutatud keemiaterrorismiks: 20. martsil 1995 Tokyo metroos , kus aarmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai murgistuse. Venemaa kasutas fentanuulgaasi Moskva Dubrovka teatri pantvangikriisi lahendamisel 26. oktoobril 2002, kus ohvreid oli ule saja.

2023. aastal teatas Ameerika Uhendriikide president Joe Biden , et USA on oma keemiarelvade varud havitanud. [2]

Jaotus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sojalise kasutatavuse jargi jagunevad rundemurgid tapvateks ja ajutisi kahjustusi tekitavateks. Rundemurke iseloomustavad parameetrid LC 50 ? rundemurgi kontsentratsioon (mg/m 3 uhe minuti jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu 50% suremuse ja LD 50 ? rundemurgi doos (mg kehakaalu kg kohta saaduna 1 minuti jooksul), mis toob kaasa isikkoosseisu 50% suremuse.

Moju jargi inimorganismile jaotatakse murkained jargmistesse gruppidesse:

  1. narvimurgid (naiteks sariin , somaan , tabuun , VX )
  2. soobemurgid (naiteks ipriit , ljuisiit )
  3. lammatavad murgid (naiteks kloor , fosgeen , difosgeen , lammastiku oksiidid)
  4. uldtoimega murgid ehk veremurgid (naiteks sinihape )
  5. arritava toimega murgid (naiteks adamsiit , CS , CN , CR , DA , DC )
  6. psuhhotroopsed murgid (naiteks BZ , LSD 25 )

Murgid voivad organismi tungida labi naha, limaskestade, sissehingamisel voi seedeelundkonna kaudu, lammatavad murgid ainult hingamisteede kaudu.

Lammatavad murgid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keemiarelvad, mis kasutavad lammatavaid murke, on valja tootatud nii, et need parsiksid ohvri hingamisvoimet. Nende toime pohineb vedeliku kogunemisel kopsudesse, mille tagajarjel ohver lambub. Sellised kemikaalid on enamasti naha ja silmadega kokkupuutel korrosiivsed, hagustades nagemist ja tekitades sugavaid poletushaavu. Sissehingamisel pohjustavad koha, oksendamist, peavalu, valu ja angistavat tunnet rinnus, hingamis- ja vereringepuudulikkust. [3] Lammatavad murgid on naiteks:

  • Kloor ? hakati keemiarelvana kasutama, sest teda on lihtne toota, ta on odav, kergesti veeldatav ja ohust raskem, mistottu saab gaasitamisel kasutada tuule abi. Kloor on kollakas-rohelist varvi gaas, millel on arritav ja iseloomulik lohn. Kloor arritab hingamisteid juba kontsentratsioonis 3,6 ppm (10 mg/m 3 ). Kloori korral moisteti usna kiiresti, et sodurid, kes pogenemise asemel jaid kohapeale, said vaiksemas ulatuses murgistuse kui need, kes minema jooksid. Igasugune aktiivne liikumine muudab kloori toime intensiivsemaks. Kuna kloor on ohust raskem ja koguneb maapinna lahedale, kannatasid kloorimurgistuse kaes rohkem need sodurid, kes olid keemiarunnaku ajal maapinna lahedal (lamades asendis). Iseloomuliku lohna ja varvuse tottu on kloori voimalik detekteerida juba paris vaikeses kontsentratsioonis. Kloori keemiarelvana kasutamisest loobuti, sest efektiivsed ja lihtsad kaitsevahendid leiti vaga kiiresti. Naiteks kasutati ara seda, et kloor on vees hasti lahustuv, mistottu juba labi marja lapi hingamine vahendas margatavalt kloriidi kahjulikku moju tervisele. [4]
  • Kloropikriin ehk nitrokloroform ehk trikloronitrometaan (PS) ? kasutatakse tanapaeval laiaspektrilise pestitsiidina. Keemiarelvana oli kloropikriin ulatuslikult kasutusel I maailmasojas. Kloropikriini on kullaltki lihtne toota ja seda on voimalik teha keemiliste reaktsioonide kaudu. I maailmasoja ajal kasutati kloropikriini tootmiseks peamiselt pikriinhappe ja kaltsiumhupokloriti vahelist reaktsiooni. Kloropikriinil on iseloomulik lohn ja ta on silmadele tugevalt arritav. [4]
  • Difosgeen ? kasutati keemiarelvana I maailmasojas, sest ta havitas sel ajal kasutusel olnud gaasimaskide filtreid. Nuudseks on leitud, et aktiivsusil pohinevad filtrid eemaldavad difosgeeni taielikult. Difosgeen laguneb kokkupuutel veega susihappegaasiks ja soolhappeks. [4] [5]
  • Fosgeen ehk karbonuuldikloriid ? valmistatakse toostuslikult susinikmonooksiidi ja kloori labijuhtimisel aktiivsoest, mis toimib katalusaatorina. Fosgeenil on iseloomulik lohn ning murgistuse sumptomid avalduvad aeglaselt. Fosgeeni kasutati esmakordselt sojategevuses detsembris 1915 ning seda kasutati kogu I maailmasoja valtel kas iseseisvalt voi segatuna klooriga. Fosgeeni kasutati lahingus nii vabastamisel kanistritest kui ka murskude abil. Fosgeeni on voimalik tuvastada lohna jargi, kusjuures minimaalne kontsentratsioon, mida on voimalik tuvastada, on 4 mg/m 3 . [4] [6]

Soovitavad murgid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soovitavaid murke voib sojategevuses kasutada mitmel eesmargil, esiteks vastaste murgitamiseks (sh tapmiseks) ja teiseks eesmargiga sundida vastase vagesid kandma taiskomplekti kaitsevarustust, mis vahendab nende voitlemise efektiivsust. [7] Soovitavad murgid poletavad ja arritavad kokkupuutel nii nahka kui ka teisi kehaosi. Nad mojuvad silmadele, limaskestadele, kopsudele, nahale ja vereloomeelunditele. Nahale tekitavad ville, haavandeid ja poletushaavu. Sissehingamisel kahjustavad hingamisteid ja allaneelamisel pohjustavad oksendamist ning kohulahtisust. [7]

Sellised kemikaalid on naiteks:

  • Ipriit ehk sinepigaas ? toodetakse etuleeni ja divaaveldikloriidi (S 2 Cl 2 ) vahelisel reaktsioonil. Destilleerimata H sisaldab 20?30% lisandeid ning ei saili seetottu hasti. Destilleeritud sinepigaas, HD, sisaldab oluliselt vahem lisandeid (puhtus 96%) ning ka sailib paremini. Sinepigaas on vaga tugeva soobiva toimega, samuti muta- ja kantserogeenne. Murgistuse sumptomid ei avaldu kohe, mistottu voivad ohvrid tarbida vaga suuri doose. Esimene nahaarritus tekib 24 tunni jooksul. [8]
  • Lammastiksinep ? sinepigaasisarnane kemikaal, mida kasutatakse ka meditsiinis. Keemiarelvades kasutatakse kolme tuupi lammastiksinepeid: HN1 (bis(2-kloroetuul)etuulamiin), HN 2 (bis(2-kloroetuul)metuulamiin) ja HN 3 (tris(2-kloroetuul)amiin). Lammastiksinepid on tugevalt tsutotoksilised, teostades DNA alkuulimist. [9]
  • Ljuisiit on arseenorgaaniline uhend, mida valmistatakse arseentrikloriidi (AsCl 3 ) ja etuuni (C 2 H 2 ) vahelisel reaktsioonil. L on vaga soovitava toimega ja pohjustab kopsudes arritust. Puhas L on varvitu ja lohnatu. Ljuisiidi vastumurgina kasutatakse dimerkaproli. [7] [10]
  • Fosgeenoksiim ehk dikloroformaldoksiim (CX) ? ei pohjusta nahale otseselt ville, kuid liigitatakse soovitavate kemikaalide alla, sest pohjustab tugevat arritust ja loovet. Samuti on CX arritav silmadele ja hingamisteedele. Sumptomid avalduvad kohe, kuid toime suveneb veel ligi 3 nadala jooksul. [11]

HD ja HN on labi ajaloo olnud koige kardetumad soovitavad murgid, sest nad on keemiliselt stabiilsed ja pusivad, samuti nende laiahaardeliselt kahjustava toime tottu. Lisaks pole veel valjatootatud efektiivset ravi nende murgistuse vastu. Sinepiuhendid on oma fuusikaliste omaduste tottu vaga pusivad ka madalatel temperatuuridel ja nende pusivust on voimalik veelgi tosta, lahustades neid mittelenduvates solventides. [7]

Soovitavaid kemikaale testisid esimest korda sojategevuses sakslased aastal 1917. Soovitavatel kemikaalidel pohinevaid relvi kasutati hiljem mitmetes konfliktides, kuid koige rohkem aastatel 1980?1988 Iraani ja Iraagi sojas. Neid kasutatakse peamiselt vedeliku voi aerosoolina. Soovitavatel kemikaalidel on tihti pikaldane moju, mille jooksul sumptomid suvenevad. Soovitavad kemikaalid ei ole enamasti surmavad (on vaid paaril protsendil juhtudest), kuid pohjustavad pimedust ja pusivaid kahjustusi hingamisteedele. [12]

Keemiline inaktiveerimine kloorimisega on efektiivne sinepigaasi ja ljuisiiti ning vahemefektiivne HN-i vastu, kuid taiesti ebaefektiivne fosgeenoksiimi korral. Soovitavate kemikaalide murgistust aitab valtida taiskomplektne kaitsevarustus. Respiraator uksi kaitseb ainult silmi ja kopse. Nahka on lisaks vastavale riietusele voimalik kaitsta maarides seda klooriva pastaga, mis sisaldab naiteks kloroamiini, aga see kaitseb vaga vaikeste dooside korral. [7]

Veremurgid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Veremurgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremurgid takistavad vererakkude voimet kasutada ja transportida hapnikku, mistottu pohjustavad veremurgid kergesti lambumist. Surm voib saabuda minutitega. Enamasti on nad tsuaniidil voi arseenil pohinevad. Veremurgid on naiteks:

  • Vesiniktsuaniid (HCN) ehk sinihape on varvitu, pooltele inimestele lohnatu, ulimurgine gaas. 300 mg/m 3 vesiniktsuaniidi kontsentratsioon ohus tapab inimese 10?60 minutiga, kontsentratsioon 3200 mg/m 3 tapab alla uhe minutiga. Toksilisus on pohjustatuid tsuaniidi iooni poolt (CN-), mis kaitub mittekonkureeriva inhibiitorina tsutokroom c suhtes, mis on mitokondri ensuum. See segab mitokondris toimuvat elektrontransporti ja pohjustades seelabi rakkude lambumise. [13]
  • Tsuanogeenkloriid (NCCl) on vorreldes vesiniktsuaniidiga natukene vahem murgisem, kergesti veeldatav, varvitu gaas. Kokkupuutel tekitab kohaselt vigastusi silmadele ja hingamisteedele. Sissehingamisel tekivad sumptomid kiiresti ? 15 sekundiga ning surm voib jargneda 10 minutiga. Peamisteks sumptomiteks on uimasus, nohu, kurguvalu, kohimine, oksendamine. Eriti ohtlikuks peetakse seda ainet selleparast, et see on voimalik labi tungima gaasimaskide filtritest ning imenduma organismi naha kaudu. [14]
  • Arsaan (SA) on varvitu, kergesti suttiv, mitte arritav murgine gaas, millel on kerge kuuslaugu lohn. Arsaani korral tekib murgistus seda sisse hingates, naha kaudu organismi sattumist ei ole suudetud toestada. Olenevalt sissehingatava arsaani kontsentratsioonist voivad sumptomid tekkida alles 24 tunni jooksul. Suure sisalduse korral voib tappa kohet. Arsaani sattumisel verre, kahjustab see punaseid vereliblesid ja pohjustades sellega hemoluutilise aneemia sumptomite teket (norkus, peavalu, pulsi kiirenemine). [15]

Ameeriklastel on tsuaniidi murgistuse raviks esmaabipakett, kus esimese asjana hingatakse sisse vaikse doosi amuulnitritid, seejarel sustitakse vereringesse naatriumnitritit ja viimasena naatriumtiosulfaati. [16]

Psuhhotroopsed murgid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Psuhhotroopsed murkide puhul tegu vaga ohtlikke keemiarelvadega. Suurem osa neist tootati valja enne teist maailmasoda ja selle ajal. Keemiliselt sarnanevad need fosforit sisaldavate insektitsiidide ehk putukamurkidega. Moned tuntumad psuhhotroopsed murgid on jargmised:

  • Tabuun ehk GA on varvitu (vahel pruunikas) vedelik, mis on maitsetu ja puuvilja lohnaga. Tabuuni peetakse koige norgemaks psuhhotroopseks murgiks. Keskmine surmav annus on sissehingamisel 135 mg?min/m 3 ja kokkupuutel nahaga 4000 mg [fas]. Kokkupuutel tabuuni voi selle aurudega ilmnevad kohe mitmesugused sumptomid, naiteks lihasnorkus, peavalu, pitsitus rinnus, oksendamine. [17] [18]
  • Sariin ehk GB on algselt pestitsiidina loodud varvitu, lohnatu vedelik. Sariin on vaga lenduv ning peamiselt saadakse sariini murgistus selle sissehingamisel. Keskmine surmav annus sariini on 70 mg?min/m 3 sissehingamisel ja 1700 mg kokkupuutel nahaga [fas]. Sariini murgistuse sumptomid ilmnevad minutitega. Kui ohver paari tundi parast sariiniga kokkupuutumist veel elab, siis vaga suure toenaosusega suudab ta taastuda murgistusest taielikult. [Y]
  • Somaan ehk GD on markamatu lohnaga ja labipaistev vedelik, mis on tugevalt korrosiivne ja vaga murgine. Seda valmistatakse sarnaselt sariiniga, kasutades isopropuul alkoholi asemel pinakoluul alkoholi. Keskmine surmav annus inimestele on umbes 70 kg kaaluvale inimesele on sissehingamisel 70 mg?min/m 3 ja 350 mg kokkupuutel nahaga [fas]. Somaan hairib narvisusteemi normaalset tood inhibeerides nii atsetuul- kui ka buturuulkoliinesteraasi. [17] [19]
  • VX on uks murgisemaid psuhhotroopseid murke, mida kunagi on suudetud sunteesida. Tavaolekus on tegemist maitsetu ja varvitu olitaolise vedelikuga, mida korgel temperatuuril on voimalik aurustada. Selle surmavaks doosiks naha kaudsel imendumisel on 10 mg ja sissehingamisel 30?50 mg*min/m 3 . VX laguneb organismis aeglaselt ja seetottu mitmekordsel kokkupuutel on sellel akumuleeruv efekt. Arvatakse, et igasugune naha otsene kokkupuude VX vedelikuga on surmav (kui ei pesta kohe murki maha). [20]

Vastupidi V-murkidele on G-murgid on uldiselt mittepusivad. Moningad G-murke on teatud ainetega voimalik paksendada, et suurendada nende pusivust ja sellega kokkupuute aega nahaga. [7]

Psuhhotroopsed murgid toimivad tavaliselt labi atsetuulkoliinesteraasi inhibeerimise organismis. Normaalsel funktsioneerimisel hudroluusib atsetuulkoliinesteraas kogu tekkiva vaba atsetuulkoliini. Atsetuulkoliinesteraasi inhibeerimisel hakkab atsetuulkoliin kogunema organismi eri osades, naiteks parasumpaatilistes narvides, bronhiaalpuus, poies, veresoontes, seedetraktis, higinaarmetes jm. [7]

Sumptomid varieeruvad soltuvalt kokkupuuteviisist. Sissehingamisel hakkavad esmalt ilmnema hingamisteedega seotud sumptomid, allaneelamisel aga seedetraktiga seotud sumptomid. Sissehingamisel on uks esimesi sumptomeid ka pitsitus rinnus, mis intensiivistub edasisel kokkupuutel murgiga, olenemata kokkupuute viisist. Kopsud ja silmad absorbeerivad psuhhotroopseid murke vaga kiiresti. Kopsudest imenduvad murgid vereringesse, silmadel voib esineda punetust ja pupillide kontraktsiooni. Edasisel kokkupuutel tekib mitmesuguseid sumptomeid, naiteks nina veritsus, suurenenud suljeeritus, ohupuudus, lihasetomblused, iiveldus, kohukrambid jne. [7]

Murgistuse ravimiseks kasutatakse vastumurke. Laialdaselt on sojavaes levinud psuhhotroopsete murkide vastane "Swedish" vastumurk, mis sisaldab kahte uhendit: HI-6 (500 mg) ja atropiini (2 mg). Selle eesmargiks on uuesti aktiveerida ensuum atsetuulkolinesteraas, mille aktiivsuse on eelnevalt murk inhibeerinud. Atropiini ulesandeks on leevendada sumptomite tugevust ja moju. [21]

Oigusraamistik [ muuda | muuda lahteteksti ]

1899. aastal Haagis toimunud diplomaatilisel konverentsil voeti vastu soja tavasid maaratlev konventsioon , mis keelas lammatavate gaaside kasutamise. See keeld ei kehtinud kaua ning juba esimeses maailmasojas hakati kasutama lammatavaid gaase. Esimeses maailmasojas kasutatud keemiarelvad tingisid tosise avaliku pahameele. See pani aluse 1925. aastal loodud Genfi protokolli loomisele, mille eesmargiks oli keelata keemiarelvade kasutamine sojapidamises. Selles protokollis oli aga palju auke, naiteks ei keelanud see keemiarelvade arendamist, tootmist ja kogumist. Lisaks oli probleemiks see, et protokolliga liitunud riikidel jai oigus kasutada keemiarelvasi riikide vastu, kes polnud Genfi protokolli ratifitseerinud. [22]

3. septembril 1993 voeti parast 12 aastat konelusi desarmeerimisteemalisel konverentsil Genfis vastu " Keemiarelvade keelustamise konventsioon ". See konventsioon on riikidevaheline lepe, mille eesmargiks on keemiarelvad taielikult likvideerida, kaasaarvatud nende arendamine, tootmine ja varumine. Konventsiooniga on nuudseks liitunud ule 190 riigi, mis moodustab ligikaudu 98% maailma populatsioonist. [23]

19. aprillil 1997 loodi riikidevaheline Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon , mis uhendab keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud riike. Selle peaeesmargiks on valvata, et riigid konventsioonist kinni peaksid. [22]

Kaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keemiarelva kaitsevahenditena kasutatakse gaasimaski , ABK-ulikonda , naha ja riietuse degaseerimist, vastumurgi sustimist ja kohest evakuatsiooni.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ https://www.opcw.org/about-chemical-weapons/history-of-cw-use/
  2. ↑ "USA on Bideni sonul havitanud koik oma keemiarelvad" ERR, 8. juuli 2023
  3. ↑ U.S. Army Medical Research Institute of Chemical Defense. (Sep. 1995). Medical Management of Chemical Casualties Handbook: Pulmonary Agents. Retrieved Nov. 7, 2004
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 The War Gases, http://library.sciencemadness.org/library/books/the_war_gases.pdf
  5. ↑ http://emedicine.medscape.com/article/832575-overview
  6. ↑ Wolfgang Schneider; Werner Diller (2005), "Phosgene", Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Weinheim: Wiley-VCH
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 "Arhiivikoopia" (PDF) . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3. marts 2016 . Vaadatud 16. novembril 2016 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  8. ↑ History and Analysis of Mustard Agent and Lewisite Research Programs in the United States, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK236059/
  9. ↑ University of Durham . "SCHEDULE 1 CHEMICALS" (PDF) . dur.ac.uk.
  10. ↑ "CDC ? The Emergency Response Safety and Health Database: Blister Agent: LEWISITE (L) ? NIOSH" . www.cdc.gov . Vaadatud 28.04.2016 .
  11. ↑ ATSDR Medical Management Guidelines for Phosgene Oxime
  12. ↑ https://www.opcw.org/about-chemical-weapons/types-of-chemical-agent/blister-agents/
  13. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2016 . Vaadatud 16. novembril 2016 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  14. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2016 . Vaadatud 16. novembril 2016 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  15. ↑ http://emergency.cdc.gov/agent/arsine/facts.asp
  16. ↑ http://emedicine.medscape.com/article/814287-overview
  17. ↑ 17,0 17,1 Weapons of Mass Casualties and Terrorism Response Handbook By Charles Edward Stewart
  18. ↑ http://emergency.cdc.gov/agent/tabun/basics/facts.asp
  19. ↑ "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 12. september 2013 . Vaadatud 16. novembril 2016 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  20. ↑ http://emergency.cdc.gov/agent/vx/basics/facts.asp
  21. ↑ https://www.opcw.org/about-chemical-weapons/types-of-chemical-agent/nerve-agents/
  22. ↑ 22,0 22,1 http://www.un.org/disarmament/WMD/Chemical/
  23. ↑ https://www.opcw.org/about-opcw/member-states/

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keemiarelv&oldid=6654078 "