한국   대만   중국   일본 
Kauksi Ulle ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Kauksi Ulle

Allikas: Vikipeedia
Kauksi Ulle
Kauksi Ulle 2005 oma aidatrepil
Sundinud 23. september 1962 (61-aastane)
Saarlaso kula, Rouge vald
Haridus Rouge 8-klassiline Kool
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimeline Voru 1. Keskkool
Alma mater Tartu Riiklik Ulikool
Elukutse kirjanik
?anr luule , proosa , naitekirjandus
Tuntud teoseid
  • "Kaanupaiv" (2003)
  • "Imapuu" (2018)
Tunnustus Loend...
Tegutsemisaastad 1987?...
Elukaaslane Evar Riitsaar
Kauksi Ulle ja Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen varsket Peko Helu sirvimas (2016)

Kauksi Ulle (kodanikunimega Ulle Kauksi, [1] varem ka Ulle Kahusk; sundinud 23. septembril 1962 Vorus ) on voro luuletaja, proosa- ja naitekirjanik ning kultuuritegelane.

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kauksi Ulle kasvas ules Saarlaso kulas praeguses Rouge vallas . Aastatel 1970?1978 oppis ta Rouge 8-klassilises Koolis ja aastatel 1978?1981 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Voru 1. Keskkoolis . 1981. aastal astus ta Tartu Riikliku Ulikooli filoloogiateaduskonda ja lopetas selle 1986. aastal ajakirjanduse erialal.

Aastatel 1991?1993 tootas ta Voru raadios peatoimetaja ja tegevdirektorina. Alates 1993. aastast on ta Fenno-Ugria Sihtasutuse Tartu keskuse sekretar.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luule [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kauksi Ulle hakkas luuletusi kirjutama teadmata, et kirjutab voru keeles . [2] 1987. aastal ilmus tema esimene luulekogu "Kesk umma make", kus on margata intensiivset suhet suulise traditsiooniga. Jargnesid ballaadikogud "Hano vai luigo" (1989), "Agu ni eha" (1995) ja "Kuldnaano" (1996), kus on "?anriomaselt esil armastuse, surma ja saatuse motiivid, kuid nii parismaised kui rahvusvahelised muudiained allutatakse neis mitmesugustele teisendustele ja nihestustele". [3]

Mitme ballaadi aine on voetud regilauludest , aga regilaulu vormi pole seejuures jaljendatud, vaid ainult tsitaatidega markeeritud. Tihti on ballaadid dialoogi vormis. 1991. aastal ilmunud luulekogu "Jyriyy" sisaldab Laulva revolutsiooni aegset isamaaluulet, kus paatosesse seguneb irooniat.

Tema hilisemad luuleraamatud "Nosoq roomu morsija" (2001) ja "Kaanupaiv" (2003) keskenduvad isiklikele teemadele, aga seal on ka satiirilisi luuletusi ja maausulisi palveid. 2005. aastal ilmus tal eestikeelne luulevalikkogu "Emaemamaa", tolkijad Kirsti Oidekivi ja Aare Pilv . Samal aastal on tehtud helisalvestis "Imaplaat", kus ta oma luulet ise loeb ja laulab. 2012 ilmus tal "Valit luuloq" esimene koide, ja samuti uute luuletuste kogu "Palunoiaq".

2018. aastal ilmunud luuleraamatu "Imapuu" eest sai ta aasta hiljem Juhan Suitsu luuleauhinna .

Proosa [ muuda | muuda lahteteksti ]

Luhijutukogud "Sang" (1997) ja "Huuv´" (2000) koosnevad pihtimuslikku laadi paladest, milles kirjeldatakse igapaevast elu Tartus 1990. aastate algul. Romaan " Paat " (1998) naitab peategelase Ainu elukaiku Vorumaa kulas alates sojajargsetest aastatest kuni Eesti iseseisvuse taastamini. Romaanis on nahtud loodusmaagilisi ja erootilisi sugemeid [3] , Ainule omistatakse seal erilisi nagijavoimeid. Romaani ?Uibu” (2003) tegevus toimub kaasajas.

Naidendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kauksi Ulle esimene naidend oli "Puhak" (kirjutatud koos Sven Kivisildnikuga ), mis lahtub Viitina moisaproua Barbara Juliane von Krudeneri (1764?1824) eluloost. "Ah tsusku kulh" kujutab Jaan Vahtra , Juhan Jaigi ja Johannes Vares-Barbaruse uhist kalalkaiku Vorumaal. Naidendi sisu on fantastiline, kuid kasutatud on memuaare ja ilukirjanduslikke allikaid. "Vihmatark" toetub Juhan Jaigi samanimelisele novellile, "Peko" (kirjutatud koos Olavi Ruitlasega ) aga kasitleb vabalt seto lauliku Anne Vabarna samanimelist eepost . "Kalmonaio" on seto lugulaulu pohjal loodud ooperilibreto, kus parimuslikku ainet on toodud tanapaevale lahemale. Tema seni koige mahukam draamatekst on seto lauliku Hilana Taarka elukaiku valgustav "Taarka" (2004), millesse on samuti poimitud palju laule. 2006. aastal ilmus tal naidendikogumik "Kuus tukku".

Tema naidendeid on rohkesti lavastatud. 2008. aastal lavastas Ain Maeots filmi " Taarka ", mille idee on voetud Kauksi Ulle samanimelisest naidendist.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kauksi Ulle elukaaslane on Evar Riitsaar . Neil on uhine tutar Leelo ja poeg Truvar.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. "Arhiivikoopia" . Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014 . Vaadatud 9. augustil 2012 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
  2. Hasso Krull, ?Saateks”. In: Kauksi Ulle, Emaemamaa. Tallinn 2005, lk 160
  3. 3,0 3,1 Kajar Pruul (koostaja; 2000). Varjatud ilus haigus. Valik sajandilopu eesti luuletajaid . Tartu: Eesti Kostabi Selts. lk 202.
  4. Eesti riiklike teenetemarkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]