Kauksi Ulle ja Soome suursaadik Eestis
Kirsti Narinen
varsket Peko Helu sirvimas (2016)
Kauksi Ulle
(kodanikunimega Ulle Kauksi,
[1]
varem ka Ulle Kahusk; sundinud
23. septembril
1962
Vorus
) on voro luuletaja, proosa- ja naitekirjanik ning kultuuritegelane.
Kauksi Ulle kasvas ules
Saarlaso
kulas
praeguses Rouge vallas
. Aastatel 1970?1978 oppis ta
Rouge 8-klassilises Koolis
ja aastatel 1978?1981
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Voru 1. Keskkoolis
. 1981. aastal astus ta
Tartu Riikliku Ulikooli
filoloogiateaduskonda ja lopetas selle 1986. aastal ajakirjanduse erialal.
Aastatel 1991?1993 tootas ta
Voru raadios
peatoimetaja ja tegevdirektorina. Alates 1993. aastast on ta
Fenno-Ugria Sihtasutuse
Tartu keskuse sekretar.
Kauksi Ulle hakkas luuletusi kirjutama teadmata, et kirjutab
voru keeles
.
[2]
1987. aastal ilmus tema esimene luulekogu "Kesk umma make", kus on margata intensiivset suhet suulise traditsiooniga. Jargnesid
ballaadikogud
"Hano vai luigo" (1989), "Agu ni eha" (1995) ja "Kuldnaano" (1996), kus on "?anriomaselt esil armastuse, surma ja saatuse motiivid, kuid nii parismaised kui rahvusvahelised muudiained allutatakse neis mitmesugustele teisendustele ja nihestustele".
[3]
Mitme ballaadi aine on voetud
regilauludest
, aga regilaulu vormi pole seejuures jaljendatud, vaid ainult tsitaatidega markeeritud. Tihti on ballaadid dialoogi vormis. 1991. aastal ilmunud luulekogu "Jyriyy" sisaldab
Laulva revolutsiooni
aegset isamaaluulet, kus paatosesse seguneb irooniat.
Tema hilisemad luuleraamatud "Nosoq roomu morsija" (2001) ja "Kaanupaiv" (2003) keskenduvad isiklikele teemadele, aga seal on ka satiirilisi luuletusi ja
maausulisi
palveid. 2005. aastal ilmus tal eestikeelne luulevalikkogu "Emaemamaa", tolkijad
Kirsti Oidekivi
ja
Aare Pilv
. Samal aastal on tehtud helisalvestis "Imaplaat", kus ta oma luulet ise loeb ja laulab. 2012 ilmus tal "Valit luuloq" esimene koide, ja samuti uute luuletuste kogu "Palunoiaq".
2018. aastal ilmunud luuleraamatu "Imapuu" eest sai ta aasta hiljem
Juhan Suitsu luuleauhinna
.
Luhijutukogud "Sang" (1997) ja "Huuv´" (2000) koosnevad pihtimuslikku laadi paladest, milles kirjeldatakse igapaevast elu Tartus 1990. aastate algul. Romaan "
Paat
" (1998) naitab peategelase Ainu elukaiku Vorumaa kulas alates sojajargsetest aastatest kuni Eesti iseseisvuse taastamini. Romaanis on nahtud loodusmaagilisi ja erootilisi sugemeid
[3]
, Ainule omistatakse seal erilisi nagijavoimeid. Romaani ?Uibu” (2003) tegevus toimub kaasajas.
Kauksi Ulle esimene naidend oli "Puhak" (kirjutatud koos
Sven Kivisildnikuga
), mis lahtub
Viitina
moisaproua
Barbara Juliane von Krudeneri
(1764?1824) eluloost. "Ah tsusku kulh" kujutab
Jaan Vahtra
,
Juhan Jaigi
ja
Johannes Vares-Barbaruse
uhist kalalkaiku Vorumaal. Naidendi sisu on fantastiline, kuid kasutatud on memuaare ja ilukirjanduslikke allikaid. "Vihmatark" toetub Juhan Jaigi samanimelisele novellile, "Peko" (kirjutatud koos
Olavi Ruitlasega
) aga kasitleb vabalt
seto
lauliku
Anne Vabarna
samanimelist eepost
. "Kalmonaio" on seto lugulaulu pohjal loodud ooperilibreto, kus parimuslikku ainet on toodud tanapaevale lahemale. Tema seni koige mahukam draamatekst on seto lauliku
Hilana Taarka
elukaiku valgustav "Taarka" (2004), millesse on samuti poimitud palju laule. 2006. aastal ilmus tal naidendikogumik "Kuus tukku".
Tema naidendeid on rohkesti lavastatud. 2008. aastal lavastas
Ain Maeots
filmi "
Taarka
", mille idee on voetud Kauksi Ulle samanimelisest naidendist.
Kauksi Ulle elukaaslane on
Evar Riitsaar
. Neil on uhine tutar Leelo ja poeg Truvar.
- ↑
"Arhiivikoopia"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2014
. Vaadatud 9. augustil 2012
.
{{
netiviide
}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (
link
)
- ↑
Hasso Krull, ?Saateks”. In: Kauksi Ulle, Emaemamaa. Tallinn 2005, lk 160
- ↑
3,0
3,1
Kajar Pruul
(koostaja; 2000).
Varjatud ilus haigus. Valik sajandilopu eesti luuletajaid
. Tartu: Eesti Kostabi Selts. lk 202.
- ↑
Eesti riiklike teenetemarkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- Eesti kirjarahva leksikon
,
Eesti Raamat
,
Tallinn
1995
, lk 192, artikli autor
Kajar Pruul
- Eesti elav luulelugu. Kauksi Ulle vastused "Keele ja Kirjanduse" kusimustele ?
Keel ja Kirjandus
1995, nr 3, lk 190
- Rein Veidemann
, "101 Eesti kirjandusteost", Tallinn
2011
, lk 204?205 (Kauksi Ulle maagilis-mustilisest elutunnetusest romaanis "Paat")
- Hasso Krull
, "Emaemade tahe all. Kauksi Ulle etnofuturism ja eksperimentalism" ?
Looming
2012
, nr 9, lk 1278?89