Bokari kindluse kasematt,
Dubrovnik
Kasematt
(
saksa
voi
vene keelest
<
prantsuse keeles
casematte
; <
itaalia keeles
casamatta
? ‘maa-alune volvruum’; <
kreeka keeles
χ?σμα
? 'lohe, kuristik'; ka 'suurtuki-oone suue') on
kindlusehitise
siseruum, millelt lastakse
suurtukke
. Kasematt on hiljem hakanud tahistama ka sojamasinate suurtukiruume.
Kasematt oli algselt suurtukkide laskmiseks moeldud volvruum, mis on oma tarinduselt moeldud iseseisvalt ja ilma lisaehitisteta vastu pidama tulistamisele ja pommitamisele.
Kasematt ei ole funktsioonilt iseseisev ehitis. Peamiselt eristatakse aktiivseid (tulistamiseks moeldud) kasematte (
laskekasematt
) ning passiivseid (inimeste ja loomade varjamiseks; toidu- ja sojamoona vms hoidmiseks moeldud) kasematte (nt
laokasematt
). Uldiselt liigitatakse viimaste hulka ka eriotstarbelised kasematid (uhendus- (mh ka
potern
), kaevu-, luure- jms kasematid). Eri otstarbeid voib kasemattides omavahel kombineerida; tapsemalt - kujult, mootmetelt ja otstarbelt eri ruume voib uhiselt kasemateerida.
Kasematil on ka tanapaeva
fortifikatsioonis
tahtis koht, ehkki oluliselt tahtsustub kindlusehitise paigaldamise ning vajadusel ka teisaldamise kiirus ja paindlikkus.
Soomuslaev Virginia kasematt
Sojalaevade
puhul on kasemattideks nimetatud soomustatud aurulaevade kindlustatud pardaid, hiljem suurtukiruume, mis paiknesid kummaski pardas.
Jagdtiger
, naitena kasemattsoomusest.
Tankide
puhul tahistab kasematt seda, kui suurtukk kinnitub otse kere kulge, selle asemel et kinnituda pooratavale tornile. See lihtsustab projekteerimist, muudab masina kergemaks voi lubab alternatiivina rohkem soomustust. Samas peab lahingus suurtuki suunamiseks kogu masinat poorama, mis voib olla suur puudus lahingsituatsioonis.
Kasematid on ka
soomusrongidel
.
