| Karl X Gustav
|
|---|
 |
| Sunniaeg
|
8. november 1622
|
|---|
| Surmaaeg
|
13. veebruar 1660 (37-aastaselt)
|
|---|
| Matmispaik
|
Riddarholmeni kirik
|
|---|
| Autogramm
|
|---|
 |
|
|
Karl X Gustav
(
8. november
1622
?
13. veebruar
1660
) oli
Rootsi
kuningas
1654
?
1660
.
Parast kuninganna
Kristiina
loobumist Rootsi troonist 1654. aastal sai Rootsi kuningaks tema tadi
Katarina Vasa
poeg,
Pfalzi-Zweibruckenide
dunastiast
Pfalzi
vurst
, kes kuningana sai nimeks Karl X Gustav. Kuningas Karl X Gustav oli sunnitud sodima nii
Rzeczpospolita
kui ka Taaniga. Taanlased tahtsid tagasi vallutada
Bromsebro rahuga
kaotatud
Skane
,
Hallandi
,
Blekinge
ja
Jamtlandi
maakonna ning
Saaremaa
.
Karl X Gustav pidi sodima ka
Poola kuningatega
(
Teine Pohjasoda
,
Uputus (Poola)
, kes
Vasade
dunastia Poola kuningatena, Vasa suguvosa liikmetena ja
Zygmunt I
jarglastena pidasid end juriidiliselt Rootsi kuningateks ja unistasid Rootsi troonist, sest Poola kuninga ja Karl X Gustavi uhine vanaisa
Karl IX
oli touganud Rootsi troonilt oma vennapoja
Zygmunt III Waza
tema katoliku usu tottu.
Energilise kuninga varajane surm 1660. aastal peatas igasuguse arengu kummekonnaks aastaks nii riigis, kirikuelus kui ka sojajoududes, sest tema alaealise poja
Karl XI
eestkostjad ei naidanud riigi valitsemise alal ules erilist aktiivsust ning riigi sissetulekud vahenesid aja jooksul markimisvaarselt.
Karl X Gustav oli Rootsi kuninga (1604?1611)
Karl IX
tutre
Katarina Vasa
ja
Wittelsbachide
haru
Pfalz-Zweibruckeni
Zweibruckeni pfaltskrahv
Johann Kasimiri
poeg.
Tema oed-vennad olid:
