Kaitsepolitseiamet
(luhend
KAPO
, ajalooliselt ka KaPo) on Eesti Vabariigi
Siseministeeriumi
valitsemisalasse kuuluv
riigiamet
, mille ulesanded on
pohiseadusliku
korra kaitse, voitlus
terrorismi
ja
korruptsiooniga
,
riigisaladuste
kaitse ja
vastuluure
.
Kaitsepolitseiameti peahoone paikneb Tallinnas Tonismael
Toompuiestee
3.
Kaitsepolitseiameti ulesanded on jargmised:
[1]
- teabe kogumine ja tootlemine riigi pohiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vagivaldsele muutmisele suunatud tegevuse kohta oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- meetmete rakendamine riigi pohiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vagivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tokestamiseks, avastamiseks ning neid toime pannud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- riigisaladuse kaitse korraldamine ning meetmete rakendamine riigisaladuse ja salastatud valisteabe seaduse ja selle alusel antud oigusaktide satteid eiranud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- riigisaladusele juurdepaasu loa taotlemiseks esitatud avalduste labivaatamine, julgeolekukontrolli tegemine, riigisaladusele juurdepaasu loa andmise voi andmisest keeldumise otsustamine ning riigisaladusele juurdepaasu lubade tuhistamine;
- meetmete rakendamine Eesti Vabariigi vastu suunatud luure- ja oonestustegevuse ennetamiseks, tokestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- meetmete rakendamine terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise arahoidmiseks ja tokestamiseks ning selleks vajaliku teabe kogumine ja tootlemine;
- Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine viimase kaitse all olevate isikute ja objektide suhtes plaanitavatest terroriaktidest;
- teabe kogumine ja tootlemine julgeolekuasutuste seaduses ettenahtud juhtudel ja korras;
- meetmete rakendamine ametialaste kuritegude ja korruptsiooni ennetamiseks, tokestamiseks ja avastamiseks ning sellega seotud isikute valjaselgitamiseks ja vastutusele votmiseks oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- kuritegude kohtueelne uurimine ja vaartegude menetlemine oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- kriminalistikauuringute tegemine ja sellealaste konsultatsioonide andmine ning kriminalistika andmekogude ja kollektsioonide pidamise eest vastutamine;
- jalitustoimingute labiviimine oigusaktides ettenahtud juhtudel ja korras;
- ameti arengudokumentide valjatootamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate oigusaktide ja standardite valjatootamiseks voi muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate oigusaktide eelnoude kohta ning osalemine nende valjatootamisel;
- ameti ulesannete taitmiseks vajaliku koostoo arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse uksuste ning fuusiliste ja juriidiliste isikutega, samuti valisriikide politsei- ja julgeolekuasutuste ning rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega;
- muude seadusest ja selle alusel antud oigusaktidest tulenevate ulesannete taitmine.
Kaitsepolitsei uurimisalluvusse kuuluvad
[2]
- inimsusvastane kuritegu (KarS § 89);
- genotsiid (KarS § 90);
- agressioon (KarS § 91);
- sojapropaganda (KarS § 92);
- keelatud relvade tootmine ja levitamine (KarS § 93);
- rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jatmine (KarS § 93')
- piraatlus (KarS § 110);
- ohusoiduki kaaperdamine (KarS § 111);
- lennuohutusvastane runne (KarS § 112);
- tapmine, kui see on toime pandud lohkeseadeldise voi lohkeaine kasutamisega (KarS § 114 p 7);
- vaenu ohutamine, kui sellega on pohjustatud inimese surm voi tekitatud tervisekahjustus voi muu raske tagajarg voi kui selle on toime pannud isik, keda on varem karistatud sellise teo eest, voi kui selle on toime pannud kuritegelik uhendus (KarS § 151 lg 2);
- Eesti Vabariigi iseseisvuse ja soltumatuse vastu suunatud vagivaldne tegevus (KarS § 231);
- riigireetmine (KarS § 232);
- valismaalase toime pandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja soltumatuse vastu suunatud vagivallata tegevus (KarS § 233);
- salakuulamine (KarS § 234);
- Eesti Vabariigi pohiseadusliku korra vastane uhendus (KarS § 235);
- uleskutse kuriteo toimepanemisele Eesti Vabariigi vastu (KarS § 236);
- terrorikuritegu (KarS § 237);
- terroristlik uhendus (KarS § 237');
- terrorikuriteo ettevalmistamine ja uleskutse selle toimepanemisele (KarS § 237
);
- terrorikuriteo rahastamine ja toetamine (KarS § 237);
- riigisaladuse ja salastatud valisteabe avalikustamine (KarS § 241);
- riigisaladuse ja salastatud valisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
- asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
- tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lohkeseadeldise voi lohkeainega ahvardades voi kui sellega on tekitatud raske tagajarg voi pohjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
- voimuhaaramine kaitsejoududes (KarS § 251);
- tungimine riigikaitseliselt tahtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lohkeseadeldise voi lohkeainega ahvardades voi kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3).
Kaitsepolitsei ja Poliitilise Politsei juhid 1920?1940
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
- 1. mai
1920
? 27. oktoober 1920
kapten
Helmut Veem
, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
- 27. oktoober
1920 ? 21. veebruar 1921
Andres Puri
,
[3]
Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulema ajutine kohusetaitja
- 21. veebruar
1921
? 13. august 1921
Eduard Alver
, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
- 13. august
1921 ? 11. oktoober 1921 Andres Purri, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulema ajutine kohusetaitja
- 11. oktoober
1921 ? 5. jaanuar 1923
Eduard Andreas Lensin
, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
- 5. jaanuar
1923 ? 3. juuli 1924
Johan Sooman
, Kaitsepolitsei Peavalitsuse ulem
- 3. juuli
1924 ?
1. detsember
1924
August Tenson
,
Politsei Peavalitsuse
Kaitsepolitsei osakonna ulem
- 1924?1925 Hugo-Johannes Moldre, Eesti Vabariigi Politseivalitsuse ulem. Talle allutati peavalitsuste kaotamisega valipolitsei, kriminaalpolitsei ja poliitiline politsei, uhendades need EV Politseivalitsuse osakondadeks. Osakonnad allusid seega EV Politseivalitsuse ulemale Hugo-Johannes Moldre.
- 1924
?1938
Johan Sooman
,
Politsei Peavalitsuse
Poliitilise Politsei
ulem
- 1938
?
1940
Konstantin Kirsimagi
, Poliitilise Politsei ulem,
Politseitalituse
abidirektor
Kaitsepolitsei juhid alates 1991. aastast
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
- 1991?1993 Eesti
Politseiameti
Kaitsepolitsei direktor
Juri Pihl
- 1993?2003 Kaitsepolitseiameti peadirektor
Juri Pihl
[4]
- 2003?2008 Kaitsepolitseiameti peadirektor
Aldis Alus
- 2008?2013 Kaitsepolitseiameti peadirektor
Raivo Aeg
, peadirektori asetaitjad
Aleksander Toots
(2008?),
Arnold Sinisalu
(...?2013,
[5]
Eerik Heldna
(2009?2017
[6]
)
- 2013?2023 Kaitsepolitseiameti peadirektor
Arnold Sinisalu
, peadirektori kolm asetaitjat
[7]
Aleksander Toots
,
Martin Arpo
[8]
(2017?2023), Martin Perling (2017
[9]
?)
- alates 2023
[10]
Kaitsepolitseiameti peadirektor
Margo Palloson
, peadirektori asetaitjad
Aleksander Toots
, Martin Perling, Andres Ratassepp
[11]
Kaitsepolitseiameti struktuuriuksused on osakonnad ja burood.
Ametil on kolm regionaalset osakonda:
- Louna osakond (teeninduspiirkond: Valga-, Voru-, Viljandi-, Tartu-, Jogeva- ja Polvamaa), direktor Jaanus Kann.
- Virumaa osakond (teeninduspiirkond: Laane-Viru ja Ida-Viru maakond), direktor Andres Kangur.
- Laane osakond (teeninduspiirkond: Hiiu-, Saare-, Laane-, Jarva-, Rapla- ja Parnumaa), direktor Veiko Germann.
Kuni 1. maini 2019 oli ka eraldi Pohja osakond, mis teenindas Harjumaad.
Kaitsepolitseiameti tapsem struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a maaruse nr 262 "Riigisaladuse ja salastatud valisteabe kaitse kord" § 7 loike 6 punkti 1 alusel.
[12]
Varem jagunesid toovaldkonnad osakondade vahel jargmiselt:
- esimene osakond ? riigi siseolukord,
- teine osakond ? organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane voitlus ning vastuluure,
- kolmas osakond ? varjatud jalgimine,
- neljas osakond ? administratiivtoo ja muu hulgas ajakirjandusega suhtlemine.
[
viide?
]
1919
. aasta suvel kutsus
Vabariigi Valitsus
kokku komisjoni, mis tootaks valja riigikorravastaste kuritegudega tegeleva oiguskaitseasutuse projekti.
6. augustist
1919 maarati Kaitsepolitsei
Kohtuministeeriumi
alluvusse,
[13]
jaanuaris
1920
maarati Kaitsepolitsei
Siseministeeriumi
haldusalasse.
Seadusliku aluse andis Kaitsepolitseile
12. aprillil
1920 Vabariigi Valitsuse vastu voetud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Selle kohaselt oli kaitsepolitsei ulesanne voidelda demokraatliku vabariigi ja kehtiva riigikorra kukutamisele suunatud kuritegude vastu. Kaitsepolitsei Peavalitsusele, mille eesotsas seisis kaitsepolitsei ulem, allus 11 enamikus
maakonnakeskustes
asuvat jaoskonda.
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonda aadressil
Lai tanav
48 juhtisid
Viljam Liiv
[14]
ja
August Ingermann
(1923?1933).
[
viide?
]
1920. aastal asutatud Kaitsepolitsei nimetati umber Poliitiliseks Politseiks parast 1924. aasta
1. detsembri riigipoordekatset
ja selle ulesanne oli valja selgitada Eesti riikluse vastu suunatud konspiratiivne tegevus. Silma hoiti peal ka isikutel, kelle vastu vois huvi olla
Noukogude Liidu luurel
, kaitsti valisdiplomaate ja kohalikke suurusi. Organisatsioon koosnes 220 mehest, viiendik neist asus Tallinnas.
1924
. aastal, kui oiguskaitseorganite tugevdamise eesmargil politseiasutused uhendati, maarati Kaitsepolitsei eraldiseisva osakonnana
Siseministeeriumi
Politsei Peavalitsuse
alluvusse, kuhu ta jai kuni likvideerimiseni
1940
. aastal.
-
Pikemalt artiklis
Poliitiline Politsei
1925
. aastast kandis Kaitsepolitsei nime Poliitiline Politsei (luhend PolPol). PolPoli komissarid allusid
Politsei Peavalitsuse
abidirektorile ning tema alluvuses olevale
Poliitilise Politsei inspektori
aparaadile.
1990. aasta 20. septembril vottis
Eesti NSV Ulemnoukogu
vastu
politseiseaduse
, mille jargi
Eesti politsei
keskasutuseks sai Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet.
Politseiameti
struktuuris loodi
vali-
,
kriminaal-
ja
liikluspolitsei
korval ka kaitsepolitsei vabariiklik buroo. Kaitsepolitsei pohiulesanded olid voitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, riigi territoriaalse terviklikkuse kaitsmine, riigisaladuse, teadus-, tehnoloogia- ja arisaladuste kaitse, rahvuslike kultuurivaartuste, riigiasutuste, poliitika- ja riigitegelaste ohutuse kindlustamine. 12. veebruaril 1990 moodustati Politseiameti koosseisus osakonna staatuses Eesti Kaitsepolitsei ja kaitsepolitsei buroo. Kaitsepolitsei loodi osaliselt
Siseministeeriumi 6. osakonna
baasil. Kaitsepolitsei esimesed tooruumid olid praeguse Venemaa Foderatsiooni saatkonna/konsulaadi hoonete kompleksis
Pikk tanav
19 /
Lai tanav
18, tollases Siseministeeriumile kuulunud hoones.
15. juunil 1992 kinnitatud Kaitsepolitsei pohimaaruses olid jargmised pohiulesanded: voitlus riikliku
iseseisvuse
vastaste kuritegudega,
terrorismiga
,
salakaubaveoga
, rahvusvahelise kuritegevusega, narkomaffiaga ning tipptasemel
korruptsiooni
ja
organiseeritud majanduskuritegevusega
. Pohifunktsioonid olid kuritegude
juurdlemine
oma padevuse piires ja
operatiiv-jalituslik tegevus
kuritegude tokestamiseks ja avastamiseks, nagu salajaste kaastootajate varbamine, operatiiv-tehniliste vahendite kasutamine,
varjatud jalgimine
ja
operatiivne tuvastamine
. 1992. aastal loodi kolm keskburood Tallinnas ja kolm regionaalset burood: Louna-Eesti buroo Tartus, Ida-Eesti buroo Johvis (hiljem Kohtla-Jarvel) ja Kesk-Eesti buroo Parnus. Kaitsepolitsei kolis 1992. aasta algul likvideeritud
ENSV KGB
majja
Pagari tanav
1, mis anti
Politseiametile
. 1995. aasta jooksul koliti jark-jargult KGB majast uude tookohta, toona veel remonditavasse majja
Toompuiestee
3, kus Kaitsepolitsei asub tanapaevani.
6. mail 1993 joustunud uue politseiseadusega loodi
Siseministeeriumi
valitsemisalas iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet ja sedastati selle ulesanded:
pohiseadusliku
korra, territoriaalse terviklikkuse ja
riigisaladuse
kaitse, vastuluure, voitlus
terrorismi
ja
korruptsiooniga
. 31. mail 1993 moodustati
Vabariigi Valitsuse
maarusega Politseiameti koosseisus olnud Kaitsepolitseist iseseisev Riigi Kaitsepolitseiamet.
1993. aasta 22. juunil kinnitatud Kaitsepolitseiameti struktuuri kohaselt oli Riigi Kaitsepolitseiametis keskasutus ja neli osakonda direktoritega eesotsas: Tallinna osakond (Tallinn, Harju ja Rapla maakond), Virumaa osakond koos Narva jaoskonnaga (Ida- ja Laane-Viru maakond), Louna-Eesti osakond koos Voru jaoskonnaga (Tartu, Jogeva, Voru, Polva ja Valga maakond) ning Parnu osakond (Parnu, Viljandi, Jarva, Haapsalu, Saare ja Hiiu maakond). Rakveres, Haapsalus, Viljandis, Saaremaal ja Valgas olid osakonnal operatiivgrupid.
1998. aastal nimetati Riigi Kaitsepolitseiamet Kaitsepolitseiametiks ning kinnitati ameti uus pohimaarus ja struktuur. Kaitsepolitseiametil oli juba varem kohustus menetleda organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegusid, relva- ja lohkeainekuritegusid. 29. juuli 2007. aasta uurimisalluvuse maarus andis KAPO-le tagasi kuue suurema (eelarvega) KOV-i Tallinna, Tartu, Narva, Parnu, Kohtla-Jarve ja Johvi juhtide korruptsiooni menetlusoiguse.
1. martsil 2001 joustunud
julgeolekuasutuste seadusega
muutus Kaitsepolitseiamet politseiasutusest ametlikult
julgeolekuasutuseks
.
[15]
- ↑
Kaitsepolitseiameti pohimaarus
, Riigi Teataja, Vastu voetud 29.10.2014 nr 46
- ↑
Hea teada
,
kapo.ee
, vaadatud 12.04.2018
- ↑
Tiit Noormets
,
Eesti kommunistide juhtkonna elust ja tegevusest Noukogude Venemaal 1918?1919
[
alaline kodulink
]
, Tuna 2000 nr 4
- ↑
Luurejuhi edukas lahkumine
, Eesti Paevaleht, 16. juuni 2003
- ↑
Valitsus kinnitas Arnold Sinisalu kaitsepolitsei uueks juhiks
, Postimees, 13. juuni 2013
- ↑
Kaitsepolitsei peadirektori asetaitja Eerik Heldna lahkub ametist
, kapo.ee, 22/09/2017
- ↑
Kaitsepolitseiameti struktuur
, kapo.ee (vaadatud 30,10.2023)
- ↑
Kapost lahkuv Martin Arpo
, Eesti Paevaleht, 30.10.2023
- ↑
Kapo peadirektori asetaitjateks saavad Martin Arpo ja Martin Perling
, Postimees, 22. september 2017
- ↑
Tanasest on Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson
, kapo.ee, 16/06/2023
- ↑
Kaitsepolitsei peadirektori asetaitjaks saab Andres Ratassepp
, Delfi.ee, 31.10.2023
- ↑
Kaitsepolitseiamet. Struktuur
- ↑
Wabariigi walitsuse protokollidest
, Riigi Teataja, nr. 54, 13 august 1919
- ↑
Erkki Bahovski
,
Kaitsepolitsei notkelt ilukirjanduslikud toimikud
, kultuur.postimees.ee, 16. juuli 2010
- ↑
Kaitsepolitseiameti Aastaraamat-2019.pdf, KAITSEPOLITSEI TAASLOOMISE LUGU
- Krikk, Mai.
Eesti poliitiline politsei 1920?1940
. Tallinn : Olion, 2002
|
---|
Agentuurid
|
|
|
Tsiviilkontroll
|
|
---|
Muu
|
|
---|
Endised agentuurid
|
|
---|