Kadriorg

Kadriorg
Pindala	2,56 km²
Elanikke	5010 (01.01.2017)
Koordinaadid	59° 26′ N , 24° 48′ E

See artikkel raagib piirkonnast; kohviku kohta vaata artiklit Kohvik Kadriorg

Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas . Asum paikneb Tallinna lahe aares ning piirneb Maarjamae , Paevalja , Kurepollu , Uuslinna , Sikupilli , Torupilli , Raua ja Sadama asumiga. Kadrioru asumi pindala on 2,56 km ². ^[1]

Kadrioru asum on eelkoige tuntud Kadrioru lossi , Kadrioru pargi ja Eesti Vabariigi presidendi ametiresidentsi ( Kadrioru administratiivhoone ) poolest. Kadrioru asumi piiresse jaab Tallinna Lauluvaljak .

Kadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar , Kadrioru raamatukogu , millega samas majas asub A. H. Tammsaare majamuuseum , ning Maarjamae loss , mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile . Asumi piiresse jaavad veel Eduard Vilde muuseum , Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla , Mikkeli muuseum , Peeter I Majamuuseum , Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum .

Elanikkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aasta	Arvestuslik rahvaarv ^[1]^[2]^[3]
2017	5010
2016	4819
2015	4561
2014	4303
2013	4123
2012	3999
2011	3681

Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 2011?2017 jarjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0?17aastased asumi elanikkonnast 23?31%, ule 68aastased 3?9%. Samal aastal oli eestlasi asumi elanikkonnas 50?79%. ^[4]

Kadrioru asumi tanavad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kadriorus asuvad August Alle tanav , Bensiini tanav , Friedrich Robert Faehlmanni tanav , Filmi tanav , Gonsiori tanav , Joa tanav , Kadri tee , Lydia Koidula tanav , Kuristiku tanav , Johann Koleri tanav , Lahe tanav , Lepa poik , Lepa tanav , Liivaoja tanav , Maarjaheina tanav , Maarjamae tanav , Maekalda tanav , Nafta tanav , Narva maantee , Oru tanav , Petrooleumi tanav , Pirita tee , Jaan Poska tanav , Roheline aas , Tormi tanav , Vesivarava tanav , Juri Vilmsi tanav , August Weizenbergi tanav , Ferdinand Johann Wiedemanni tanav .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvosalt suvemoisa koos vaikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jai Lasnamae jarsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestiparaselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitekt oli itaallane Niccolo Michetti . 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ja kujundustoode juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist.

Lisaks Kadrioru lossiansamblile rajati praeguse Poska tanava piirkonda maju lossi teenijatele ja ehitajatele. Seda hooneruhma nimetati Kadrioru lossialeviks ehk slobodaaks . Kadrioru lossi ja teenijaskonnale vajalike elamute ehitamine loi piirkonda suurema hoonestuse ? enne seda asusid seal kandis Tallinna rae kirjutaja Heinrich Fonne kinnistud ja Drentelnide suvemois.

18. sajandil Kadrioru lossi teenijaskonnale rajatud majad moodustavad tanapaevase Kadrioru hoonestuse vanema ja vaartuslikuma osa. Rida vanemaid maju havis 1843. aasta tulekahjus, osa aga lammutati noukogude ajal. Sailinud hoonetest on uhed vanemad aadressil Poska tanav 19 asuv hoonekompleks, mitmes jargus kujunenud hoovitiivaga elamu aadressil Poska tanav 33 ja ulevenemaalise klassitsistliku tuupfassaadi jargi ehitatud uhekorruseline hoone aadressil Poska 35. Slobodaa alale olid iseloomulikud pikad kitsad kinnistud ja hoonete paiknemine tiheda reana tanava aares. Lossialevi piirkonna uheks omanaolisemaks majaks on rikkaliku veneparase puitpitsdekooriga oigeusu preestri elamu aadressil Poska 41 ? Poska ja Koidula tanava nurgamaja.

Seoses Peeter I ootamatu surmaga 1725. aastal kadusid paevakorrast nii lossi kui ka pargi lopetamine ning kavatsetust jai nii mondagi teostamata. Lossi umbritseva kauni pargi lahedale tekkis kula, kus elasid lossi ja pargi ehitusega seotud inimesed. 19. sajandil kujutas Kadriorg endast Narva maantee aarset eeslinna ja rahvasuus kutsuti seda piirkonda slobodaaks . Tol ajal elas Kadriorus peamiselt vaesem rahvakiht ja ukski tallinlane ei soandanud minna "tatarlaste pessa" suvitama vaatamata sellele, et Kadriorus asus tsaari loss ja uhke park .

Suvituspiirkonna periood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Supelasutuste rajamine 19. sajandi alguses mojutas asumi edasist arengut oluliselt. Kadriorust sai Tallinna elanike ja arvukate kuurordikulastajate jaoks armastatud suvitus- ja jalutuspaik. Kadriorgu soideti puhkama ja tervist kosutama isegi tsaaririigi pealinnast Peterburist . 1832. aastal suvitasid Kadriorus keiser Nikolai I kolm tutart suurvurstinnad Olga , Maria ja Aleksandra . Korduvalt nahti suvitajate seas keiserliku perekonna liikmeid, kelle viibimine Kadriorus suurendas ka linnas elukallidust.

1849. aastal suvitasid Kadriorus trooniparija Aleksander Nikolajevit? pere ja suurvurstide Nikolai Aleksandrovit?i , Aleksander Aleksandrovit?i ja Vladimir Aleksandrovit?iga .

Kui Peterburist hakkasid kohale soitma suvitajad, kes olid huvitatud soojadest vannidest ja meres suplemisest, hakkas Kadrioru tahtsus ka linnakodanike silmis suurenema. 1861. aastal ehitati Weizenbergi tanavale, praeguste Lahe ja Tormi tanava vahele suplusasutus Supelsalong (arhitekt Ludwig Bohnstedt (1822?1885)). See oli mahukas puitehitis, mille osaks olid avarad salongiruumid ja restoran, lugemistuba ning vannitoad. Korgete akendega uhekorruseline hoone oli umbritsetud sihvakate sammaste reaga, mis toetas kogu hoone pikkuses kulgevat galerii rodu. 1881. aastal ehitati Supelsalong Bellevue ja Ko?evnikovi restoran (hilisem " Kontsertaed ") ning tekkis Maekalda tanav . Narva maantee aares on kuurordiperioodi esindavatest hoonetest ainsana sailinud kunagine Georg Witte supelsalongi vannimaja (Narva maantee 80). Ulejaanud supelsalongi kompleksi hoonestus on havinud. Aadressil Poska tanav 15 asus halvatuse ja muude raskete narvihaiguste raviasutus Kadrioru sanatoorium . Suvituspiirkonda ehitati vaiksemaid ja intiimsemaid hooneid, millest on sailinud naiteks L. Koidula 4 ja 6, Maekalda 9 ja 11, aga ka suuremaid esindusvillasid, naiteks villa Patria ( J. Poska 36a), villa Mon Repos (Narva mnt 92), villa Favorita (Narva mnt 108). Suvilate juurde kuulusid suured rohke korghaljastusega aiad.

Alates 1888 . aastast, kui Kadrioru suunal avati hoburaudteemarsruut , said Kadriorgu kulastada ka linnakodanikud . 1899. aastal avati hoburaudtee pikendus Kadrioru Luigetiigi juurest mooda Jaan Poska tanavat Narva maanteele ning sealt edasi kuni Emil Fahle majani Pirita tee ja Narva maantee ristumise piirkonnas. Raudteevorgustiku arenguga Venemaal vahenes aga Venemaalt tulnud puhkajate arv Tallinnas, kuna avatud raudteed voimaldasid kasutada uusi puhkusevoimalusi Krimmis ja Musta mere rannikul.

1880. aastal toimus Kadriorus Lutheri heinamaal (praegusel Poska , Wiedemanni , Koleri ja Faehlmanni tanava vahelisel alal) III uldlaulupidu . See oli esimene laulupidu, mis peeti Tallinnas. Laulupeo uldjuhid olid Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus .

1881. aastal rajati Narva maantee 100 krundi lahedale Villa Bellevue , millel oli avar rodu, mis ulatus peaaegu Narva maanteeni. Sealt avanes ilus vaade merele ja Narva maanteele. Bellevue suveaias korraldati mitmesuguseid rahvapidustusi, 29. juunil 1881 algas sealt ka Tallinna esimene ohupallilend.

1891. aastal rajati Tallinna lahe aarde ligi poole kilomeetri pikkune ja ule 6 meetri laiune Kadrioru rannapromenaad . 1902 . aastal pustitati rannapromenaadi algusse Russalka monument, mis malestas soomuslaev Russalka hukkumist 1893. aastal teel Tallinnast Helsingisse .

1901. aastast kuni 1970. aastateni labis Kadriorgu kitsaroopmeline Tallinna?Viljandi rongiliin . Raudtee sai alguse Petrooleumi tanava kandis asunud Tallinna sadama raudteejaamast , kulges mooda Vesivarava , Turnpu ja Odra tanavat , viies Filtri tee kaudu linnast valja.

20. sajandi alguses alustati Kadriorus ulatuslikku ehitustegevust, mille kaigus rajati piirkonda ka suuremaid uurimaju. Nende paigutustihedus erines senisest villa tuupi hoonestusest. Esimene grupp esinduslike kodanlike korteritega puitelamuid ehitati aastatel 1904?1906 seni hoonestamata heinamaale Koleri ja Vesivarava tanava vahel (hooned J. Koleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 1911?1914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tanava aarde rida juugendstiilis puidust uurimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9).

1930. aastatest parinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja art deco sugemetega kortermajad ning villad Koidula tanaval ja Narva maanteel ( Narva maantee 55). Sama aastakumne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka uksikuid suuremaid funktsionalismimojulisi voi esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). Koleri tanava lopuosa hoonestati nn Tallinna maja tuupi kivitrepikodadega puumajadega .

1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti mangud , mille raames toimus I uldtantsupidu , kus osales ule 1500 tantsija. II tantsupidu toimus Kadrioru staadionil 1939. aastal.

Galerii [ muuda | muuda lahteteksti ]

1938. aastal valminud Kadrioru administratiivhoone
Endine Kadrioru apteek
J. Poska 33
J. Poska 20
Vilmsi 18/Tina 1
J. Poska tn 19
Paikesekell Kadrioru pargis
Lauluvaljak laulupeo tuletornist
Endine Kadrioru apteek
Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee vene rahvapilliorkester esinemas Kadrioru kolakojas (1960ndad)
Krahv Orlov-Davodovi loss Maarjamael (1936)
Valvurimaja (Die Wache) Kadrioru lossi juures (1936)
Bade-Salon Kadriorus
Kadrioru kontserdivaljak
Sissesoit Kadrioru parki
Narva mnt 53 H. Friedmanni kinnisvara (1938)
Narva mnt 47 (1938)
Kadrioru park

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tallinn arvudes 2017 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
↑ Tallinn arvudes 2011 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153.
↑ Tallinn arvudes 2012 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155.
↑ Tallinn arvudes 2016 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kadrioru 360° aeropanoraam/aerofoto
Urmas Tooming, "Kadrioru kuulus Must Luik elab oma viimaseid paevi" , Postimees, 30. juuni 2008
Kadrioru lastepark meelitab varvikirevate atraktsioonidega Paevaleht, 13. juuli 2007
YouTube'i video: Tallinn voidab maad juure (1939)
Tallinna Kesklinna miljoovaartuslike alade teemaplaneering , Kadrioru miljoovaartuslik ala
Oliver Orro , Kadriorus suvitamas. Sada aastat tagasi , ekspress.delfi.ee, 17.08.2005

[Tallinn_arvudes_2017-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tallinn arvudes 2017 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017

[2] Tallinn arvudes 2011 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153.

[3] Tallinn arvudes 2012 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155.

[4] Tallinn arvudes 2016 , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

[1]

[2]

[3]

[4]