See artikkel vajab toimetamist . (Marts 2009) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Kaalium on keemiline element jarjenumbriga 19.

Kaaliumil on kaks stabiilset isotoopi , mille massiarvud on 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses ja on uks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid.

Kaaliumi avastas 6. oktoobril 1807 inglise teadlane Humphry Davy , kui ta sai tahke KOH sulandi elektroluusil hobevalge metalli.

Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall ja on keemiliselt aktiivne . Kaaliumi oksudatsiooniaste on koigis uhendites +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhuperoksiidi , mitte kaaliumoksiidi . Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid .

Kaalium on tahtis bioelement ja seda esineb kaaliumioonina koikides elusrakkudes. Kaaliumiuhendid mojutavad sudamelihase tegevust.

Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm ³ . Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hobedane ja peegeldab hasti valgust.

Elemendi uhendite kasutusalad: vaetised, klaas, laatsed, tuletikud, pussirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaalium

Vikisonastiku artikkel: kaalium