|
KV-85
|
KV-85 tehnilised andmed
|
Pikkus
|
6,90
m
|
Laius
|
3,25 m
|
Korgus
|
2,83 m
|
Kaal
|
46
t
|
Kiirus
|
maastikul 10?15 km/h
maanteel 42
km/h
|
Kaiguvaru
|
maanteel 180 km
maanteel 330
km
|
Suurtukk
|
85
mm
D-5T
71 mursku
|
Kuulipildujad
|
3X7,63 mm DT
3 276 padrunit
|
Soomus
|
30?100 mm
mm
|
Mootor
|
V-2K
|
Mootori voimsus
|
600
hj
|
Meeskond
|
4 inimest
|
KV-85
oli
Teise maailmasoja
aegne
Noukogude Liidu
rasketank
, mida toodeti vaikese partiina
1943
. aastal. Pohines
KV-1
S kerel, millele oli lisatud soomust ja
IS-1
-le moeldud torn. KV-85 toodeti vaheetapina seniks, kuni IS-1 pidi tootmisse joudma ja kasutusele voetama.
Noukogude rasketank
KV-1
oli soja puhkedes
1941
. aastal tehniliselt Saksa
tankidest
ule, kuid kannatas siiski mitmete puuduste all. Tankil oli nork sidur ja kaigukast ning pearelv oli sama voimas kui
keskmistel tankidel
T-34
. Negatiivne tagasiside viis peaaegu selleni, et
Stalin
oleks lopetanud rasketankide tootmise Noukogude Liidus. Vaid inseneride veenmine ning uute voimsate Saksa tankide
Panther
ja
Tiger I
ilmumine sundisid Stalinit umber motlema.
[1]
KV-1 puuduste korvaldamiseks oli
1942
. aastal alanud projekt parema soomuse ja relvastusega rasketanki
KV-13
loomiseks. Esimene prototuup valmis mais 1942. aastal. Pohiliseks muudatuseks oli metallivalu ulatuslikum kasutamine torni ja suure osa kere valmistamisel. Esimestel katsetustel ilmnesid vead ulekandega ja roomikud kippusid purunema. Vigade parandamiseks voeti ule mitmeid
KV-1
S veermiku osi, kuid umbes samal ajal hakkas Stalin motlema rasketankide ehitamise peatamisest. Peakonstruktor
?ozef Kotin
jatkas siiski omal initsiatiivil tood ja lasi oma meeskonnal kogu tanki ruumipaigutuse umber projekteerida. Algsest kavandist jai alles ainult vedrustus ja veermik. Kotini too tasus ennast ara, kuna 1943. aasta alguses noudmine uue rasketanki jargi taastus. Edasi jatkus too uue tanki kallal kahes suunas: osa Kotini meeskonnast jatkas KV-13 prototuubi edasiarendamist, mis viis lopuks tanki IS-1 loomiseni. Teine osa jatkas KV-1 moderniseerimist KV-1S baasil.
[2]
KV-1S kere esikulje paksust suurendati 82 millimeetrilt 100 millimeetrini ja sellele paigaldati IS-1 jaoks loodud torn koos uue 85 mm kahuriga D-5T. Uus torn oli suurem, kui varasem KV-1 torn ja KV-1S keret laiendati selle mahutamiseks. Kuna nouded nagid ette, et tanki peab mahtuma 70 mursku, siis loobuti viiendast meeskonnaliikmest, et teha ruumi laskemoona riiulitele. Valminud tank sai nimeks KV-85. See jai IS-1-le alla nii mobiilsuses, kui ka soomuskaitses, kuid seda toodeti 1943. aasta keskpaigast aasta lopuni, kuniks IS-1 tootmisega seotud tehnilised probleemid uletati 130
[3]
, 144
[4]
voi 148 masinat, siis tootmine lopetati.
[1]
Lisaks 85
mm
pearelvale oli tanki relvastuses ka kolm 7,62 mm
kuulipildujat
DT, neist uks paiknes torni tagakuljel.
KV-85 ei olnud eriti edukas.
Ukrainas
loodi 20 KV-85-t 34. kaardivae rasketankide labimurdepolgust novembris 1943. aastal
Panzer IV
tankide ja
Marder II
liikursuurtukkide poolt tagasi, kusjuures uks kolmandik KV-85 tanke havitati. Analuus naitas, et uuemate Saksa tankide vastu on KV-85 soomus liiga ohuke. Isegi kui mursk soomusest labi ei tunginud, vois see soomuse sisekuljelt kilde lahti luua ja see oli meeskonnale ohtlik. Samas polnud KV-85 enda kahur piisavalt voimas, et Saksa tanke pikemalt distantsilt havitada.
[5]
- ↑
1,0
1,1
Bean, Fowler 2002, lk 137
- ↑
Bean, Fowler 2002, lk 138
- ↑
Zaloga, Grandsen 1984 lk 171
- ↑
Oun 2003, lk 24
- ↑
Bean, Fowler 2002, lk 139
- Tim Bean, Will Fowler.
Russian Tanks of World War II ? Stalin's armored might.
Ian Allan publishing 2002.
ISBN 0760313024
(
inglise keeles
)
- Christopher Chant.
World Encyclopedia of the Tank. Second edition.
Inglismaa, Sutton Publishing 2002.
ISBN 0750931477
(
inglise keeles
)
- Steven J. Zaloga, James Grandsen.
Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two.
Weidenfeld & Nicholson military 1984.
ISBN 0853686068
(
inglise keeles
)
- Mati Oun.
II maailmasoja tankid.
Tallinn, Sentinel 2003.
ISBN 9985945522
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
KV-85
|