한국   대만   중국   일본 
Kuuslauk ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Kuuslauk

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Kuuslauk
Allium sativum, William Woodville, Medical Botany, 1793.[1]
Allium sativum , William Woodville , Medical Botany , 1793. [1]
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hoimkond Oistaimed Magnoliophyta
Klass Uheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Amarullilised Amaryllidaceae
Alamsugukond Laugulised Allioideae
Triibus Allieae
Perekond Lauk Allium
Liik Kuuslauk
Binaarne nimetus
Allium sativum
L. , 1753
Sunonuumid
  • Porrum sativum (L.) Rchb.
  • Allium arenarium Sadler ex Rchb.
  • Allium controversum Schrad. ex Willd.
  • Allium longicuspis Regel
  • Allium ophioscorodon Link
  • Allium pekinense Prokh.
  • Allium sativum f. pekinense (Prokh.)
  • Allium sativum subsp. controversum (Schrad. ex Willd.) K.Richt.
  • Allium sativum subsp. ophioscorodon (Link) Schubl. & G.Martens
  • Allium sativum subsp. subrotundum (Gren. & Godr.) K.Richt.
  • Allium sativum var. controversum (Schrad. ex Willd.) Nyman
  • Allium sativum var. ophioscorodon (Link) Doll
  • Allium sativum var. pekinense (Prokh.) F.Maek.
  • Allium sativum var. subrotundum Gren. & Godr.
  • Allium scorodoprasum subsp. viviparum (Regel) K.Richt.
  • Allium scorodoprasum var. viviparum Regel
  • Porrum ophioscorodon (Link) Rchb.

Kuuslauk ( Allium sativum ) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja koogiviljakultuuri liik , mida kasvatatakse harilikult kas uhe- voi kaheaastasena. [2]

Klassifikatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Raunkiæri eluvormiliigituses (Christen C. Raunkiær) kuulub kuuslauk geofuutide hulka.

Kuuslaugu biosustemaatika pole paris selge. 1601 . aastal kirjeldas Carolus Clusius kuuslauku oma teoses "Rariorum plantarium historia" ilmselt metslauguna ( Allium scorodoprasum ).

Botaanikud Johann Heinrich Friedrich Link ja Johann Christoph Doll vaitsid, et taim on Allium sativum i varieteet ophioscorodon .

Botaanik Heinrich Adolph Schrader andis kuuslaugule ladinakeelse teadusliku nimetuse Allium controversum . Botaanik Eduard August von Regel toetas Schraderi ettepanekut controversum 'i osas, kuid tema arust oli taimeliik sellegipoolest sativum ja kuuslaugutaime nimetus Allium sativum var. controversum . [3]

Helm (1956) kirjeldas kuuslaugul kolme teisendit: Allium sativum L. var. sativum , Allium sativum var. ophioscorodon ja Allium sativum L. var. pekinense (Prokh).

Paljud autorid tunnistavad kuuslaugutaimel kaht teisendit :

Allium sativum var. sativum [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Allium sativum var. sativum

Luhike iseloomustus:

  • mitteoitsev (mitteputkuvad);
  • oisikuvart ja oisikut ega sigisibulaid ei kasva;
  • suured liitsibulad, mille kuuslaugukuunte suurus ja arv (8?60) on varieeruv;
  • pikem sailivusaeg;
  • holpsasti kuuslaugupatsi punutavad;
  • aianduses nimetatakse ruhmadena: Artichoke ja Silverskin.

Allium sativum var. ophioscorodon [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Allium sativum var. ophioscorodon

Luhike iseloomustus:

  • oitsev (putkuv);
  • kasvatab kurvilise voi silmustega oisikuvarre, oisiku ja sigisibulad;
  • oied kas valged, punased voi roosad;
  • liitsibulad on vaiksemad ja neid on vahe;
  • kuuslaugukuuned on uhtlasema suurusega ja umbritsevad kuuslaugu oisikuvart uhe kihina;
  • pikem sailivusaeg;
  • kasvuperioodile voiks soovitatavalt eelneda kulmaperiood;
  • aianduses nimetatakse ruhmadena: Purple Stripe , Porcelain , Rocambole . [5]
  • laiad lehed, mis on 'kokku poimunud'. [6]

Cronquisti susteemis (1981) kuulub kuuslauk liilialiste sugukonda laugu perekonda .

Fulogeneetiliste analuuside ja morfoloogiliste indikaatorite jargi liigitasid Maas ja Claas (1995) kuuslaugutaimed nelja ruhma [7] :

  • Longicuspis -ruhm
  • Ophioscorodon -ruhm
  • Sativum -ruhm
  • Subtropical -ruhm.

Fritsch ja Friesen (2002) jaotasid kuuslaugu leviku alusel mitteformaalsetesse ruhmadesse [8] :

APG III susteemis (2009) kuulub kuuslaugutaim asparilaadsete seltsi , amarulliliste sugukonda .

Mitteformaalne klassifitseerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soogikuuslaugu klassifitseerimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauku on puutud liigitada ka oitsvateks (putkuvateks) ( Allium sativum var ophioscorodon ) ja mitteoitsvateks (putkumatuteks) kuuslaukudeks ( Allium sativum var sativum ). Arvatakse, et oitsvad kuuslaugud on kujunenud mitteoitsvatest kuuslaukudest.

Ron L. Engelandi klassifikatsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Engeland'i susteem

Ron L. Engeland kirjeldas (1991) 5 tuupi kuuslauke. Wisconsini Ulikooli juures tootava dr. Phil Simon'i poolt 1993 aastal labi viidud esialgsed geneetilised uuringud kinnitasid Engelandi klassifikatsiooni. Engeland on hiljem seda klassifikatsiooni taiendanud.

Engeland klassifitseerib kuuslaugud taime enda, liitsibula ja kuuslaugukuune valisvormi alusel 8. pohiruhma: Artichoke -, Asiatic -, Creole -, Porcelain -, Purple Stripe -, Rocambole -, Silverskin - ja Turban -ruhma.

Lisaks liigitatakse Purple Stripe - ruhm omakorda allruhmadeks: Purple Stripe , Mottled ja Glazed . Viimastel aastatel on pakutud lisaks veel ka Middle Eastern -ruhma. [9] [10]

Monikord on kataloogides ja kirjanduslikes allikates neid ruhmi nimetatud ka sortideks , kuid botaaniliselt ei loeta need siiski kuuslaugusortideks. [11]

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vavilovi (1951) ja Kazakova (1971) arvates parineb kuuslauk Kesk-Aasiast . Tema esitaimeks looduses on pakutud pikatipulist lauku ( Allium longicuspis ), toenaoliselt on see taim kas kuuslaugu metsik eellane voi metsik esivanem. [12]

Kuuslaugu esivanemaks on (2008) pakutud ka taime Allium tuncelianum . [13]

Pikatipuline lauk ja Allium tuncelianum on geneetiliselt identsed kuuslauguga kuid DNA -analuusi kohaselt ei ole need taimed kuuslaugu esivanemad (Block, 2010). [14]

Kuuslauk parineb toenaoliselt Aasia laanepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas parasvootmes ja subtroopikas . [15] Kuuslaugu looduslikke vorme leidub tanapaevalgi Pohja- Indias , Altais ja Pamiiri piirkonnas. [2]

Kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sigisibulad

Kuuslaugutaim kasvab 30?90 cm korguseks. [2] Maa-aluseks osaks (ja ka mullas talvituvaks osaks) on liitsibul , mis koosneb kuivsoomustega umbritsetud umbes 12 tutar- ehk korvalsibulast, mida nimetatakse kuuslaugukuunteks. Sibul ja kuuned on kaetud vaga ohukese valkja membraaniga . Peasibulast lahtuvad torujas vars ning pikad, kitsad ja nahkjad ohukesed lehed . Terve leheservaga lehed on 10?15 cm pikad ja vastaka asetusega. Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt valja oisikuvars, mille tipus moodustub kerajas oisik . Oisik ise aga koosneb valjaarenemata oitest, mis meie kliimavootmes harilikult ei avane, millel ei moodustu seemneid ega vaikesi varre- ehk sigisibulaid . [2] Putkumatutel sortidel ei moodustu oiget oisikuvart, neid on holpsam paljundada ja nad sailivad kauem. Punakasvalged oied on koondunud kerajatesse sarikatesse . Maailmas on leitud ka oitsvaid kuuslauke, mille oied on molemasoolised ja mida tolmeldavad mesilased ja teised putukad . Liitsibula kand koosneb peenikestest lumivalgetest juurtest , mis moodustavad kasvava taime mullaaluse ringikujulise tuginiidistiku.

Kuuslaugu mugul

Kromosoomistik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugul on (2n=2x=16) kromosoomi ning see sisaldab DNA -d 32,7 pg 2 C tuuma kohta; selle tuvastamiseks kasutati RAPD -meetodit. [16] [17]

Koogiviljakultuurina [ muuda | muuda lahteteksti ]

Agrotehnika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koduaias kasvatajale [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauk jaotatakse tinglikult ka suvi- ja talikuuslauguks . Suvikuuslauke iseloomustab hea sailivus ja vaiksem saak ning nad tunduvad toorena suues upris mahedad. Talikuuslaugud on suurema saagiga, kuid veidi kibedamad.

Paljundamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seemnest kasvatatud kuuslaugu sibul esimesel aastal

Kuuslauku paljundatakse kas seemnetega ( generatiivne paljundamine ) voi kuuntega ( vegetatiivne paljundamine ). Seemnetega paljundamine on pikaajaline. Kulub 2?3 aastat, enne kui kasvab tarbimiskolbulik kuuslaugumugul. Eesti oludes on levinum vegetatiivne paljundamine. Kuuslaugu kasvatamiseks tuleks istutusmaterjal vajadusel osta aianduspoest. Toiduks muudavad kuuslaugud on enamasti keemiliselt toodeldud.

Mida suuremad ja tervemad kuuned maha istutada, seda toenaolisem on ka kulluslik saak. Saagi koristusel sorteeritakse valja suuremad kuuslaugusibulad, et need sugisel uuesti kuuntena maha istutada. Istutamisel eraldatakse kuuslaugu kuuned, puudes sailitada uksikute kuunte umber olevat kesta. Kuus istutatakse terav tipp ules.

Kuuslaugukuune labiloige

Kuuslaugukuuned istutatakse maasse oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sugisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu.

Pohja-Eestis voib talikuuslaugul margata sentimeetripikkusi helerohelisi vorseid juba aprilli alguses (naiteks aprill 2015).

Kuuslauk eelistab paikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Kasvab pea igasugusel mullal, kuid eelistab hasti vett labilaskvat (voib tahendada ka korgematele peenardele istutamise vajadust), viljakat, rohke orgaanilise ainesega, kuivapoolset, kergelt happelist ( pH 6,2?6,8) kasvupinnast. Kuuslaugule sobivad orgaanilised vaetised. Kuival perioodil vajab taim kastmist.

Taimehaiguste valtimiseks valida kasvukoht, kus eelneval kolmel aastal ei ole kasvatatud teisi laugu perekonda kuuluvaid taimi.

Sordid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kuuslaugusortide loend

Eesti pollumajandusteadlase Maia Raudsepingu arvates meil Eestis kaesoleval ajal kohalikke kuuslaugusorte ei ole ja seni on kasvatatud meil peamiselt Venemaalt sisse toodud sorte: 'Rostovski' (mitteoitsev), 'Leningradski' (oitsev) ja 'Gribovski' (oitsev). [2]

Haigused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sagedasemad kuuslaugutaimede ja -kuunte taimehaigused on:

Kahjurid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saagikoristus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saak on koristuskups kui kuuslaugupesad vajuvad kulili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lopu poole ja augustikuus. Kuuslaugu saagikoristusperiood on suhteliselt pikk. Taimede vaetamine ja kastmine tuleks lopetada moned nadalad enne saagikoristust. Kui 50% taime lehtedest (kui taimedel on jarel neli-viis rohelist lehte) on pruuniks muutunud ja kuivanud, tuleks kastmine lopetada. 450 g kuuslauku annab juurdekasvuks 3?4,5 kg kuuslauku.

Kuuslaugupatsid

Saaki tuleb koristada ettevaatlikult, jalgides, et kuuslaugupaid ei muljutaks ega vigastataks. Kuuslaugu korjamisel on soovitavaks abivahendiks hark . Kuuslauku ei soovitata jatta kuivama otsese paiksevalguse katte. Parast saagikoristust asetatakse kuuslaugud kuivama varjulisse kohta, kus oleks tagatud ohu liikumine ning kaitse vihma ja otsese paiksevalguse eest. Kuivatamine votab aega 2?3 nadalat. Kolme nadala moodudes voib kuivanud pealsed ja juured eemaldada. Parast kuivatamist pakendatakse kuuslaugud puukastidesse ja/voi punutakse kuuslaugupatsideks.

Toostuslike koguste kuuslaugu tootlemiseks kasutatakse rontgenikiirgusega voi siis koobalti ja tseesiumi radioaktiivsete isotoopidega kiiritamist havitamaks potentsiaalselt kahjulikke mikroorganisme ja parasiite . Kiiritamisel aga B-ruhma vitamiinid lagunevad, ensuumid ja aminohapped muunduvad ning muutub ka vitamiinide biosaadavus.

Kuuslauk on kulmakindel taim, mis voib talvituda ka kasvukohal. Samuti voib proovida sibulate pimedas keldris ajatamist ja/voi toatemperatuuril lillepottides kasvatamist.

Kui lasta kuuslaugul vabalt oitseda, voib talikuuslaugu kasvukoht kattuda sigisibulatest kasvanud kuuslaugukuuntega. Kasvatusnouete jargimisel on kuuslauk usna kahjurikindel.

Kasvatuspiirkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurimad tootjad 2011. aastal [18]
Riik Toodang,
tonnides 		Osakaal,
%
  Hiina 19 156 000 80,6
  India 1 057 800 4,5
  Egiptus 295 845 1,2
  Louna-Korea 295 002 1,2
  Venemaa 233 948 1,0
  Myanmar 212 601 0,9
  Bangladesh 209 153 0,9
  USA 190 690 0,8
  Argentina 174 363 0,7
  Ukraina 171 900 0,7
Maailm kokku 23 769 746 100

Suurimad kuuslaugu kasvatuspiirkonnad on Hiina , Hispaania , Prantsusmaa ( Cadours , Lautrec , Beaumont de Lomagne , Saint Clar , Toulouse jt), Itaalia , Rumeenia , Bulgaaria , Ungari , Egiptus , Korea , Ameerika Uhendriigid , Venemaa , Bangladesh [19] ja Turgi .

80% maailma kuuslaugust kasvatatakse Hiinas (2009, 2011). [19]

Seltsilistaimena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugutaimed kasvuperioodil

Kuuslauku soovitatakse lisaks eraldi koogiviljakultuurina kasvatada ka seltsilistaimena . Porgandite korvale istutatud seemnekuuslaugud kaitsevad porgandeid porgandikarbse eest ja rooside korvale istutatuna kaitseb kuuslauk neid lehemadaniku eest. Kuuslaugud kasvavad hasti ka kirsi - ja ploomipuude laheduses.

Kuuslaugutaime saadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks ilusale valimusele on kuuslauk ka hea koogivili, maitse- ja ravimtaim. Kuuslaugumugulaid kasutatakse ka seemnekuuslauguna . [20] [21]

Kuuslaugukuuned [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kuuslaugukuuned

Kuuslaugukuuned ( Allii sativi bulbus , Bulbus Allii Sativi ) on kuuslaugusaadused, varsked voi kuivatatud kuuned, mida kasutatakse vaga erinevatel eesmarkidel ja valmistusviisidel nii toonduslikult kui ka koduses majapidamises. [22] [23]

Eeterlik oli [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugu eeterlik oli saadakse auru destillatsiooniga (eemaldatakse vesilahustuvad uhendid). Kuuslaugu eeterliku oli sisaldus on 0,2?0,5% (400?500 g kuuslaugukuuntest saab 1 g eeterlikku oli). Kuuslaugukuuned jahvatatakse vees , kuumutatakse auruga voi ekstraheeritakse orgaanilises lahuses saamaks kuuslaugust oli. Auruga destilleeritud kuuslauguoli sisaldab sulfiide , millel on kasvajaid ennetav ja raviv ning immuunsusteemi tugevdav toime. [ viide? ] [24]

Kuuslauguoli kapslid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauk purustatakse voi hakitakse ja hoitakse 24 tundi voi kuni 20 kuud taimeoli sees, seejarel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi kaigus mitmed kuuslaugus sisalduvad vaavliuhendid muunduvad ja deaktiveeruvad ning moodustuvad uued inimorganismile kasulikud uhendid. Kuuslauguolikapslite valmistamisel kasutatakse kuuslaugukontsentraadiga segatud taimeoli. Keskmine kuuslaugukapsel sisaldab 1% kuuslauguoli.

Tommis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugutommise saamiseks lastakse viilutatud voi tervetel kuuslaugukuuntel aadikalahuses , vees voi alkoholis ( vein , viin , piiritus jne) tommata.

Kuuslaugupulber [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugupulbrit ( Allium sativi bulbi pulvis ) kasutatakse maitseainena ja poolfabrikaatide tootmisel, aga ka ravimainena ja soodamaterjalina . [25]

Kuuslaugukuuned kas viilutatakse voi purustatakse ning seejarel kuivatatakse ja valmistatakse kuuslaugupulber. Pulbris sailib enamik varske kuuslaugu omadusi, aga monevorra vaiksemas kontsentratsioonis.

Monograafiad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugupulbri monograafiaid on avaldatud Briti , Euroopa ja Ameerika Uhendriikide Farmakopoades . [26]

Rahvameditsiinis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti rahvameditsiinis tuntakse kuuslauku enesetunde parandaja, sudame tugevdaja, vererohu korrastaja ja soole peristaltika parandajana. Kuuslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad sudamelihase joudlust [27] . Lenduv futontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsusteemi tegevust ning mojuvad hormoonsusteemi korrastavalt. Kuuslauk on hea ka gripi profulaktikaks , kuid seda uksnes varskelt tarvitades, sest vajalikud futontsiidid lagunevad kuumutamisel [27] .

Kasutamine ravimtaimena [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauku peetakse koos naistepuna ja ?en?enniga uheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik oli ja futontsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on kuuslauk tugeva antibiootilise toimega. Kuuslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitommisena , taimeteena, leotisena, taimekaaritisena ja varskelt. Kaubandusvorgus on kuuslauk saadaval eeterliku oli, kapslite ja pulbrina. Teisalt pole kuuslaugu tervistav moju endiselt toestatud. [28]

Akadeemilises meditsiinis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugupressiga lohutud kuuslauk

Kuuslauk on tohus vahend ka korgvererohktove ehk hupertoonia ravil [27] . Varskes kuuslaugus sisalduvatel taimsetel uhenditel on voime lagundada inimorganismis fibriini . Kuuslauk ja tema preparaadid sobivad ka madala vererohuga inimestele, sest kuuslauk alandab korget ja tostab madalat vererohku.

Vereplasma lipoproteiinid ja kuuslauk [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Lipoproteiinid

Uurimused on tuvastanud, et kuuslaugul ja temast valmistatud preparaatidel on voime alandada vereplasma lipoproteiinide taset. Arvatakse, et kuuslaugu bioaktiivsed uhendid blokeerivad LDL-madaltihedusega lipoproteiinide (ehk nn "halva kolesterooli") metabolismi juba maksas ja komplekteerivad HDL-korgtihedusega lipoproteiine (ehk "head kolesterooli"), mille ringlus vereplasma uhenditega koos on kiirem. LDL-madaltihedusega lipoproteiinide korgete naitajate korral soovitatakse suua 2?3 kuuslaugu kuunt paevas ja seda eelistatult varskena.

Katsed on naidanud, et pidev kuuslaugu soomine hoiab ara ateroskleroosi ja soodustab poie- , neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist ja puhastab verd kahjulikest ainevahetusjaakidest. Kuuslauk omastatakse kiirelt ja ta pusib organismis suhteliselt kaua, mistottu piisab raviefekti saavutamiseks 1?2 kuunest paevas. Kuuslauk sailitab enamuse oma tervistavad omadusi ka kuumutamisel. [29]

Kasvajate ravi ja kuuslauk [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugu kui kasvajatevastase ravimiga tegelevad teadlased vaga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vahiuuringute Instituudi kaudu voimalik tutvuda kaimasolevate teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete tulemustega. [30] Uuringute jargi aitab kuuslauk ja/voi selle derivaadid ennetada ning ravida eelkoige rinna -, eesnaarme -, soogitoru -, kohu -, pankrease - ja jamesoole pahaloomulisi kasvajaid. [30] [31] [32]

Antibakteriaalne toime (osaline) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesena toestasid kuuslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal [33] . Uhes katses markasid uurijad (Walton, Herbold&Lendegren 1936?1938 ? Journal of Food Science), et ainuuksi purustatud toore kuuslaugu lohn tapab baktereid kuni 20 cm raadiuses 4 tunni valtel. [34]

Ravimiresistentne Staphylococcus aureus

Kuuslauguekstraktid havitavad mitmeid antibiootikumidele resistentseid baktereid, nagu Helicobacter pylori , Escherichia coli , Staphylococcus aureus , Streptococcus β hemolyticus , Proteus mirabilis , Pseudomonas aeruginosa , Acinetobacter baumanii , Klebsiella pneumoniae , Shigella dysenteriae , Shigella flexneni , Shigella sonnei . [35]

Kuuslaugul ja tema vormidel on aktiivne toime bakter-, viirus-, parasiit- ja seennakkuste ravis. [36] Kuuslaugu suuremates kogustes (rohkem kui 1 kuus voi 4 g kuuslaugupreparaate korraga) tarvitamist tasub valtida inimestel, keda ootab ees operatsioon, kellel on vere huubimishaired, maohaavad (voib liigselt arritada), suhkurdiabeet voi kilpnaarme talitlushaired (kuuslauk voib suuresti sekkuda joodi metabolismi ). Kuuslauk vahendab paratsetamooli toimet ja takistab HIV -ravimite sisenemist keharakkudesse (moningate uuringute jargi kuni 40% ulatuses) [37] .

Antimukobakteriaalne toime (osaline) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugu etanooliekstrakt evib laboratoosete katsete kaigus eraldatud kliiniliste tuberkuloosi mukobakterite, nii mitteresistentsel kui multiresistentsetel isolaatidel, inhibeerivat toimet. [38]

Seentevastane toime (osaline) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mikrobioloogilise laboratoorse uuringu kaigus uuriti steriilse kuuslaugupulbri toimet Candida albicans i (sootmel) levikule ja tulemused naitavad kuuslaugupreparaatides sisalduvate ainete seentevastast toimet. [39]

Soogikuuslauk [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslaugukuuntest valmistatakse kuulsat Itaalia salatikastet aioli 't

Kuuslauku kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias . Arvatavasti leidub kuuslauku sisaldavaid toite paljude rahvaste kookides, kuid rohkelt leiab ta kasutust mehhiko , kariibi , india , vene , eesti ja ka Vahemere maade koogis.

Kuuslaugu maitse ? mahedamast kuni eriti teravani ? soltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda parast peenralt koristamist suuakse. Noor ja varske kuuslauk on reeglina mahedam ja mahlasem. Kuuslaugu lisamine parandab toiduainete sailivust.

Kuuslaukude valmistamiseks kasutatakse koige erinevamaid kulinaarseid valmistamisviise: hautamine , keetmine , praadimine , grillimine , marineerimine ja ka suitsutamine . Valmistusviisid muudavad kuuslaugu maitse-, lohna- ja raviomadusi. Marineeritud (terved kuuned, viilutatult, tukeldatult voi purustatult aadikalahuses) kuuslaugu tervistavad omadused pika sailivusaja (5 kuni isegi 15 aastat) jooksul uksnes paranevad.

Koige lohnarikkam on toores kuuslauk. Toodeldud lohnakomponendid muunduvad. Nii naiteks eemaldab kuuslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase lohna. Kuivatatud kuuslauk on pea lohnatu, lisades sellele vett, lohn taasaktiveerub.

Biokeemiline koostis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist uhendit. Seal hulgas peaaegu 100 vaavliuhendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi . Kuuslauk sisaldab ka suures koguses futokemikaali lignaan ? keskmiselt 580 mikrogrammi 100 grammi kohta. Just lignaani moju inimorganismile seostatakse kasvajatevastase toimega. [31]

Kuuslauk sisaldab teadaolevalt 10 liiki looduslikku suhkrut : monosahhariide ( arabinoos , fruktoos , galaktoos , glukoos jne) ja polusahhariide ( inuliin jne). Suhkrud moodustavad kuuslaugukuunest ¼.

Kuuslaugus leidub 0,3% vaavlit sisaldavat lohnata ainet alliini , mis mugula peenestamisel laguneb ensuumide toimel kiiresti allitsiiniks , mis annabki kuuslaugule tema spetsiifilise lohna. Alliin laguneb ensuumide mojul tugeva antibiootilise toimega allitsiiniks, alluulpropuuldisulfiidiks , dialluuldisulfiidiks ja dialluultrisulfiidiks ? vaavliuhendeid sisaldavadki peamiselt lenduvad olid. Eeterliku oli kogus on vahene 0,1?0,4%, sisaldab aga S-alluulmerkaptotsusteiini ja S-metuulmerkaptotsusteiini , terpeenidest tsitraali , geraniooli , linalooli jne. Allitsiin on oline vedelik ja vaga ebapusiv uhend, temast tekivad aja jooksul ajoeenid , vinuulditiinid , oligo- ja polusulfiidid . Allitsiin ei ole varskes kuuslaugus bioloogiliselt aktiivne. Varske kuuslauk sisaldab ensuumi allinaas ja aminohapet alliin, mis paiknevad kuuslaugus uksteisest eraldi. Kui kuuslauk langeb seente ja/voi mikroobide runnaku alla ja kuuslaugumembraan saab kahjustada, muunduvad eelpoolnimetatud uhendid allitsiiniks, mis aitab torjuda kahjustajate runnaku.

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus: B-ruhma vitamiinid ( B 1 ( tiamiin ), B 3 ( PP-vitamiin , nikotiinhape , niatsiin ), B 5 ( pantoteenhape ), B 8 jne). Allitsiin segunedes tiamiiniga (tuntud vesilahustuv B-ruhma vitamiin B 1 ) moodustab allitiamiin , mille omadused on lihtsustatult samad kui tiamiinil kuid kordades efektiivsemad. Tiamiin osaleb ja on asendamatu keha energiatootmises: energia vabaneb ja liigub kehas glukoosi muundumisel. Allitiamiin aitab kehal glukoosi sailitada ja koguda ? ning vajadusel kasutada. Lisaks sisaldab kuuslauk A - ja C-vitamiini, flavanoide , askorbiinhapet , jargmisi elemente sisukate jalgedena: fosforit , kaaliumi , koobaltit , kroomi , vaavlit , seleeni , kaltsiumi , mangaani , magneesiumi , germaaniumi , naatriumi , rauda , mangaani , joodi , tsinki .

Kuuslauk sisaldab rohkem kui ukski teine toiduaine nukleiinhapet adenosiini , mis on DNA (desoksuribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) koostematerjal.

Toitainesisalduselt ( susivesikud , tarklis jne) hinnatakse kuuslauku suhteliselt markimisvaarseks ? 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. Sisaldab kuni 8% valke.

Rahvaparaseid nimetusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuslauku nimetatakse ajalooliselt ka "haisvaks ehk lehkavaks roosiks". [40] [41] [42] Eestis on selle rahvaparased nimetused naiteks kiblok, tousurohi, piusa, purokese jne. [ viide? ]

Kuuslauk kultuuris [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vampiir , Philip Burne-Jones

1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papuurus margib 22 retsepti, milles on kasutatud kuuslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina , mis tugevdas fuusilist vastupidavust ja oli sagedasti puramiidide ehitajate soogilaual. Islamiusuliste legendi jargi 'huppas' kuuslauk valja Eedeni aiast pagendatud Saatana vasaku jala jaljest. [43]

Kuuslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevoime tottu, kas siis vampiiride vastu voi potentsiravimina , kuid peamiselt siiski nakkuste arahoidjana ja korvaldajana. Sajandeid on kuuslauku kasutatud afrodisiaakumina ja ka armuloitsudes. [42]

Homeros on kirjeldanud kuuslauku kui lehkavat roosi. Hippokrates uskus, et kuuslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid kuuslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral. Plinius Vanema teatel raviti kuuslauguga kollatove , epilepsiat , nahahaigusi , sugelisi , mandlitepoletikku , kooma ja kasvajaid . Samuti oli kuuslauk vastumurk ja ravim skorpionite , hiirte -, koerte ja maohammustuste korral. Rooma talupojad soidki saagikoristuse ajal topeltkoguses kuuslauku, kaitsmaks end madude voimaliku runde eest. Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased korgvererohktove korral.

Viikingid ja foiniiklased ulistasid kuuslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson kuuslauku vastumurgiks surmaputke ja kaokinga murgistuse korral. 18. sajandil kasutasid venelased kuuslauku gripirohuna , seeparast teatakse kuuslauku ka kui "vene penitsilliini ". Louis Pasteur markas oma katsetes (1858), et kuuslaugumahlal on ulimalt efektiivne antibakteriaalne moju. 19. sajandil raviti kuuslauguga amoboidset dusenteeriat (nt Albert Schweitzer ), tuufust , koolerat . 20. sajandi alguses raviti kuuslauguga tuberkuloosi , samuti kasutati seda antibiootikumi voi antiseptikuna haavade tarbeks Teise maailmasoja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni . Ka eestimaalastele on pakkunud kuuslauk juba mone sajandi valtel abi tervise sailitamisel ja parandamisel. [44]

Kuuslaugufestival [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuulsaid kuuslaugufestivale peetakse Suurbritannias ( Wighti saare kuuslaugufestival alates 1983. aastast) ja USA-s ( Gilroy kuuslaugufestival toimub alates 1979. aastast). Eesti kohalik kuuslaugufestival toimub alates 2008. aastast Jogeval . Portugalis Portos kantakse iga-aastastel pidustustel oitsvaid kuuslaugutaimi ja nupeldatakse nendega hea onne kindlustamiseks oma naabreid. Kui keegi juhtub moistuse kaotama, keerutatakse taime tema pea kohal ja huutakse: "Vota aru pahe!" [ viide? ]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Medical botany : containing systematic and general descriptions, with plates, of all the medicinal plants, indigenous and exotic, comprehended in the catalogues of the materia medica, as published by the Royal Colleges of Physicians of London and Edinburgh : accompanied with a circumstantial detail of their medicinal effects, and of the diseases in which they have been most successfully employed / William Woodville. Volume 3 of 4
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Maia Raudseping, "Sibul aias ja koogis", lk 48?52, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  3. ↑ Marian Coonse. "Onions, Leeks, and Garlic: A Handbook for Gardeners" , lk 65, 1995
  4. ↑ Allium sativum var. ophioscorodon - Rocambole, Schlangen-Knoblauch , vaadatud 06.05.2014 (saksa keeles)
  5. ↑ Michele Meyers, Garlic: An Herb Society of America Guide , ⓒ2004, 2006 The Herb Society of America, lk 39 ? 40, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  6. ↑ Michele Meyers, Garlic: An Herb Society of America Guide , ⓒ2004, 2006 The Herb Society of America, lk 40, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  7. ↑ M. N. Normah, H.F. Chin, Barbara M. Reed. "Conservation of Tropical Plant Species" . lk 386, Springer 2013
  8. ↑ James L. Brewster. "Onions and Other Vegetable Alliums" . Crop Prduction Science in Horticuluture , CABI, lk 15?16, 2008
  9. ↑ Garlic Pages Frequently Asked Questions , vaadatud 13.05.2014
  10. ↑ Hood River Garlic , vaadatud 13.05.2014
  11. ↑ Michele Meyers. Garlic: An Herb Society of America Guide , 2004, 2006 The Herb Society of America, lk 7
  12. ↑ Chittaranjan Kole. "Genome Mapping and Mlecular Breeding in Plants. Vegetables" , 12. peatukk, P. F. Cavanagro, C.R. Galmarini, lk 349, 2007, Springer, ISBN 978-3-540-343350
  13. ↑ Meryem Ipeka, Ahmet Ipekb, Philipp W. Simonc, Genetic characterization of Allium tuncelianum: An endemic edible Allium species with garlic odor. Luhikokkuvote , Scientia Horticulturae, 115. koide, nr 4, 21 veebruar 2008, lk 409?415, vaadatud 10.05.2014)
  14. ↑ Chittaranjan Kole. "Wild Crop Relatives: Genomic and Breeding Resources: Vegetables" , lk 3, 2011, Springer
  15. ↑ Ain Raal , "Tervist ja vurtsi maailma maitsetaimedest", Valgus, 2005, lk 157
  16. ↑ M. Paredes C, Viviana Becerra V., Maria I.,Gonzalez A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD) , CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH, 2008, vaadatud 06.05.2014
  17. ↑ S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L. , 1978, vaadatud 06.05.2014)
  18. ↑ "Food and Agriculture Organization of the United Nations" . faostat.fao.org (Inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.09.2016 . Vaadatud 14.11.2013 . {{ netiviide }} : CS1 hooldus: tundmatu keel ( link )
  19. ↑ 19,0 19,1 Alejandrina Robledo-Paz, Hector Manuel Tovar-Soto, Biotechnological Tools for Garlic Propagation and Improvement , vaadatud 10.05.2014
  20. ↑ Heli Raamets, Kohalik kuuslauk asub voitlusse Hiina omaga , Maaleht, 13. september 2012, vaadatud 10.05.2014
  21. ↑ Meelika Sander-Sormus, Voore: eestimaine kuuslauk vajab vaarindamist , 20.03.2013, vaadatud 10.05.2014
  22. ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsuklopeedia", lk 51? 52 , Tallinn: Eesti Entsuklopeediakirjastus, 2010
  23. ↑ Bulbus Allii Sativi , WHO Monographs on Selected Medicinal Plants], 1. koide (1999; 295 lk), lk 16?32, vaadatud 06.05.2014
  24. ↑ Robert A. Ronzio. "The Encyclopedia of Nutrition and Good Health" , 2. trukk, 2003, lk 304
  25. ↑ KOMISJONI MAARUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, soodamaterjalide kataloogi kohta, KOMISJONI MAARUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, soodamaterjalide kataloogi kohta , L159/46 4.5.1 Kuuslauk, kuivatatud, puhta jahvatatud kuuslaugu Allium sativum L. pulber, vaadatud 09.05.2014
  26. ↑ Health Canada vaadatud 08.05.2014 (inglise keeles)
  27. ↑ 27,0 27,1 27,2 Kuuslauk?! Soo terviseks!
  28. ↑ ERR (29. jaanuar 2024). "Ravimtaimede tervist turgutav moju on sageli muut" . ERR . Vaadatud 29. jaanuaril 2024 .
  29. ↑ M. Mutanen. "Vegetables, Whole Grains and their derivatives in Cancer Prevention" , 2011, ISBN 978-90-481-9800-9 , vaadatud 22.05.2014
  30. ↑ 30,0 30,1 Garlic and Cancer Prevention , National Cancer Institute
  31. ↑ 31,0 31,1 W.C.S. Cho, "Evidence-Based Anticancer Materia Medica" , 2011, ISBN 978-94-007-0525-8
  32. ↑ G. L. Blackburn, V. Liang W. Go, J. Milner, "Nutritional Oncology" , 2006, ISBN 978-0-12-088393-6
  33. ↑ United States Patent Office
  34. ↑ L.Walton, M. Herbold, C. C. Lindegren, Bactericidal effects of vapors from crushed garlic , Journal of Food Science, 1. valjaanne, nr 2, lk 163?169, marts 1936, 25. august 2006, DOI: 10.1111/j.1365-2621.1936.tb17778.x
  35. ↑ Iram Gull jt, Inhibitory effect of Allium sativum and Zingiber officinale extracts on clinically important drug resistant pathogenic bacteria , Annals of Clinical Microbiology and Antimicrobials 2012, 11:8 doi:10.1186/1476-0711-11-8, 27. aprill 2012
  36. ↑ Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder , doi: 10.1128/AEM.67.1.475-480.2001, "Appl. Environ. Microbiol."January 2001 vol. 67 no. 1 475?480
  37. ↑ "Garlic Supplements Can Impede HIV Medication" . Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2013 . Vaadatud 22. juunil 2010 .
  38. ↑ Hannan A, Ikram Ullah M, Usman M, Hussain S, Absar M, Javed K., activity of garlic (Allium sativum) against multi-drug resistant and non-multi-drug resistant mycobacterium tuberculosis. , Pak J Pharm Sci. jaanuar 2011 ;24(1):81-5.>
  39. ↑ Katey M. Lemar, Ourania Passa, Miguel A. Aon, Sonia Cortassa, Carsten T. Muller, Sue Plummer, Brian O'Rourke, David Lloyd, Allyl alcohol and garlic (Allium sativum) extract produce oxidative stress in Candida albicans , doi: 10.1099/mic.0.28095-0Microbiology October 2005, 151. koide, no. 10 3257-3265,
  40. ↑ stinking rose
  41. ↑ Earl Mindell et al 1998
  42. ↑ 42,0 42,1 Michael Albertson et al 2002
  43. ↑ Ellen Spector Platt, Garlic, Onion, and Other Alliums , lk 29, 2003, vaadatud 22.05.2014
  44. ↑ "Herba. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas" . Vaadatud 20.12.2010 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuuslauk&oldid=6570493 "