Koht

Koht ehk abdoomen ( abdomen , venter ) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel. Kohusisest piirkonda nimetatakse kohuooneks .

Kohuoont umbritsevad kohtmiselt ja kulgmiselt kohulihased ja selgroog . Kohtmisi ja kulgmisi seinu voivad umbritseda ka alumised roided . Kohuoos laheb ule vaagnaooneks . Rinnaoonest eraldab teda vahelihas . Vahelihast labivad naiteks aort , alumine oonesveen ja soogitoru .

Kohu- ja vaagnaoont vooderdab serooskest , mida nimetatakse seinakohukelmeks . See kest laheb ule elundite sisusekohukelmeks .

Koht sisaldab mitmesuguseid elundeid , mis kuuluvad naiteks seedeelundkonda ja erituselundkonda .

Inimese koht [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimese koht on kere osa rindkere ja vaagna vahel.

Kohu piirkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kohu ulemise piiri voib paigutada rinnaku tipu korgusele, alumise piiri kubemesideme juurde.

Roietega umbritsetud piirkond ulalpool naba on ulemine koht ehk naarmekoht. Ilma luuelementideta piirkond on keskmine koht ehk sooltekoht. Alakohtu umbritseb vaagen .

Kui peale selle jaotada pikisuunas piki kohu sirglihase valisaart, siis saadakse keskel ulalt alla maopiirkond , nabapiirkond ja habemepiirkond ning kuljel roidepiirkond, valispiirkond ja kubemepiirkond .

Kohu pind [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kohu esikuljel, kohuseinal , on olenevalt treenituse astmest rohkem voi vahem selgelt naha kohu sirglihas , mida kuni naba korguseni katkestab kolm poiki kulgevat kitsast koolusplaati ? intersectiones tendineae . Umbes kohu keskel on naba . Kohu ulaosa umbritsevad alumised roided, mis jooksevad kokku rinnaku tipu ( mookjatke ) juurde. Alumises piirkonnas asub niudeluuhari .

Lihasreljeef on enamikul inimestel kaetud paksu rasvakihiga, nahaalune rasvkude on eriti meestel suurim rasvadepoo . Alati hasti kombitav on ulal rinnak ja all niudeluuharja eesmine ulemine tipp. Habemepiirkonnas saab kompida habemeluu harja sumfuusiga .

Kohuoos [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Kohuoos

Kohuoont piirab ulalt vahelihasekuppel ning all laheb ta vaagnaooneks ule. Tagant piirab kohuoont lulisammas . Eest lulisamba juurest kulgeb truncus sympathicus , mis sisaldab vegetatiivseid narvikiude elunditele. Lulisambast vasakul asetseb aort , peaarter, millest koik teised arterid hargnevad. Lulisambast paremal asetseb alumine oonesveen , peaveen.

Maks asetseb ulemise kohu parempoolses ja keskosas parempoolse vahelihasekupli vastu liibununa. Korval vasakul asetseb magu , mis on maksa suunas nogus. Molemat elundit katavad suuremalt jaolt veel roided. Sapipois on maksa all peidus, kohvioavarvi porn vasakul mao taga. Magu laheb ule peensooleks , mille alguse kuljes on kohunaare , mis mao taga osutab tipuga pornale.

Peensool on soolesilmuste segadik, mis taidab suure osa keskmisest ja alakohust. Sellel eristatakse kolme loiku: kaksteistsormiksool , tuhisool ja niudesool . Niudesool suubub alakohu parempoolses osas jamesoolde . Jamesoolel on allapoole suunduv rudimentaarne ummiksopp pimesool ussjatkega . Jamesool jatkub ulespoole, kulgedes maksani valja, suundub siis maost ja peensoolesilmustest eestpoolt moodudes vasakule kuljele ning laskub seal alla paraku suunas. Jamesool moodustab otsekui peensoolesilmuste raami.

Neerud asetsevad samuti keskmise kohu korgusel, aga koigi teiste elundite taga rasvapolstris paremal ja vasakul lulisamba ja suurte veresoonte korval ( kohukelmetaguses oones ). Neerupealised asetsevad neerude peal.

Lootel asetsevad peaaegu koik elundid kohukelmetaguses oones. Neerud koos neerupealistega jaavadki sinna. Seedekulgla (magu, peensool, jamesool) sopistub siis ettepoole kohukelmeoonde, kusjuures teatud sooleloigud naasevad taha. Seeparast on koik seedekulgla loigud tagant ning ulemises kohus ka eest kurdude (nn keskmete) kaudu kohuseinaga seotud. Maks on sisse kasvanud mao eesmisse keskmesse, porn ja kohunaare tagumisse. Magu on loote arengu valtel poordunud nii, et maks on paigutunud paremale mao korvale ja porn vasakule taha. Koik juhteteed ( arterid , veenid , narvid ) jouavad kohuoonde mone niisuguse keskme kaudu. Neerudel, pornal ja maksal on varat , mille kaudu koik juhteteed elundiga uhenduses on.