Ko?tomi plahvatusena tuntakse 29. septembril 1957 T?eljabinski oblasti keemiakombinaadi Majak radioaktiivsete jaatmete hoidla plahvatust.

Tehas asus kinnises linnas T?eljabinsk-40 (aastail 1966?1994 T?eljabinsk-65), mida polnud tollastel kaartidel. Ko?tom oli plahvatuskohale lahim kaartidele kantud nimi, muud seost Ko?tomil plahvatusega pole. T?eljabinsk-40(65) kannab praegu nime Ozjorsk ja kanti kaartidele 1990 .

Jaatmehoidla plahvatus oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala jargi 6. taseme onnetus.

Vedelaid radioaktiivseid jaatmeid hoiti tehasest 2 km kaugusel maa-aluses betoonkanjonis roostevabast terasest 300-kuupmeetristes konteinerites . Konteineri nr 14 jahutussusteem riknes ja lulitati 1956 . aastal valja. Arvati, et konteineri edasine jahutamine pole vajalik. Ule 300 °C kuumenenud jaatmed kuivasid ning konteineris tekkinud aur soodustas nitraatide ja atsetaatide teket jaatmete pindmises kihis ja ohus. Konteineri jalgimisseadme sademest tekkis umbes 70?100 tonni TNT ekvivalendine plahvatus, mis paiskas hoidlast valja 70?80 tonni radioaktiivseid jaatmeid koguaktiivsusega 740 PBq (20 MCi). Sellest kogusest umbes 10% kanti tuulega minema. Laialikantud radioaktiivse aine kogus oli umbes 20 korda vaiksem kui T?ornoboli katastroofis 1986 .

Radioaktiivselt saastati 300?350 km pikkune ja kummekonna kilomeetri laiune ala kogupindalaga ule 800 km². Rahvusvaheliselt on see ala tuntud kui Ida-Uurali radioaktiivne jalg . Ala on saastatud peamiselt tseesium-137 ja strontsium-90 -ga. Umbes 600 elanikku evakueeriti saastatud alalt nadal-kaks parast plahvatust. Poolteist aastat hiljem evakueeriti veel 10 180 elanikku, ehitised, vara, vili ja kari havitati. Elamis- ja pollumajanduskolbmatuks muutus 590 km² T?eljabinski oblastis ja 470 km² Sverdlovski oblastis .

Juba eelnevalt oli piirkonnas tugevalt radioaktiivselt saastatud Tet?a jogi, kuhu tehasest Majak lasti radioaktiivseid heitmeid 1949. aasta martsist 1951. aasta novembrini nii plaaniliselt kui avariiliselt. Joe kallastelt evakueeriti kahekumnest asulast umbes 8000 elanikku. 1967. aasta kevadel lisandus piirkonnas tugevate tuultega Karat?ai jarve kaldalt keskmise radioaktiivsusega jaatmete hoidlast laiali kantud radioaktiivne saaste, mis levis 2700-le ruutkilomeetrile, kus 68-s asulas elas kokku 42 000 elanikku. ^[1]

Laane avalikkus sai Ida-Uurali "tsoonist" teada vene dissidendilt ?oress Medvedevilt 1979 . aastal. ^[2] Vene voimud tunnistasid Ida-Uurali "tsooni" olemasolu 1989 . aastal. ^[3]

1968 moodustati saastatud alal Ida-Uurali looduskaitseala , mille pindala oli 1978 . aastal veel 220 km². Looduskaitseala kulastamine on korge radioaktiivsuse tottu keelatud.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]