See artikkel raagib botaanika moistest; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Juur (tapsustus)

Juur ( radix ) on taime reeglina maasisene elutahtis organ. Juur lehti ei kanna, kull aga voivad sellel tekkida pungad , millest arenevad maapealsed vosud . Enamasti asub juur pinnases , kuid juuremuudendid voivad kasvada ka maapinnal. Uhe taime juurte kogumit nimetatakse juurestikuks .

Juure ulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

Taime juure peamised ulesanded:

• vee ja mineraalsoolade imemine;
• taime ulemistele osadele vajalike taimehormoonide ( tsutokiniini ) ja nukleoproteiidide , sunteesimine;
• taime kinnitamine substraati;
• varuainete kogumine. Uuenemispungadega juurtesse kogunevad varuained, mida sailitatakse peamiselt suhkrute ja tarklisena ;
• vegetatiivne paljunemine ( lisapungadega juured);
• fotosuntees ( orhideede ohujuured );
• O ₂ omastamine ( hingamisjuured );
• kinnitumine vertikaalsetele pindadele.

Juure ehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juure vootmed. [ muuda | muuda lahteteksti ]

• juurekubar
• pikenemisvoode ehk kasvuvoode
• imavvoode ehk diferentseerumisvoode
• kulgjuurte voode ? kulgjuurte moodustumine
• juurekael ? peajuure uleminek varreks

Juure tipus juurekubara all asub tipmistest kiiresti paljunevatest meristeemrakkudest kasvukuhik . Juurekubar katab ja kaitseb kasvukuhikut. Sellele jargneb kasvuvoode, kus rakud suurenevad ning moodustavad rakumahlaga vakuoole . Edasi jargneb imavvoode, kus asuvad uherakulised juurekarvad , mille abil toimub vee- ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvott substraadist. Juurekarvad kujunevad juure pindmiste rakkude valjasopistumise tulemusel. Juurekarvakeste imava toime mojul tekib nn. juurerohk , mis surub imatud vee koos sooladega juhtsoontesse . Juure sisemuse moodustab kesksilinder , sellest valjapoole jaavad esikoor ja epibleem (juurekarvadega kattekude).

Juurte tuubid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Idujuur ? taime esmane juur, mis tekib diferentseerumata idukoest .
• Peajuur ? juurestiku keskne, idujuures tekkiv juur, mis tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Moningate liikide puhul sureb peajuur varakult ning tema rolli votavad ule lisajuured.
• Kulgjuur ? peajuurest erinevates suundades lahtuvad harud.
• Lisajuur ? juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest , harvem lehtedest voi pungadest .

Juurestiku tuubid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• narmasjuurestik ( uheidulehelistel ) ? peajuur on norgalt arenenud voi sureb varakult, mistottu juurte pohimassi moodustavad kulg- voi lisajuured.
• sammasjuurestik ( kaheidulehelistel ) ? tugevalt arenenud peajuurega.
• imijuurestik ( parasiittaimedel )

Juuremuudendid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sailitusjuured
  • Juurikas tekib varuainete kogunemisel peajuure sisse. Juurikad tekivad naiteks porgandil , peedil ja kaalikal .
  • Juuremugulad ehk muguljuured tekivad varuainete kogunemisel lisa - ja kulgjuurtesse . Juuremugulad tekivad naiteks daaliatel ja kapalistel .
• Tombjuured ? lisajuured, millel on voime kokku tombuda, luheneda. Tombavad taime talvituva osa sugavamale mulda. Esinevad mitmeaastastel sibul-, mugul- ja risoomtaimedel ( liilia , nurmenukk , krookus )
• Seenjuur ehk mukoriisa ? muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tulemusena taime kulg-, lisa- voi ohujuurte labipoimumisel seeneniitidega. Seen varustab taime vee, mineraalainete ja antibiootikumidega , saades vastu assimilaate .

• 
  Pastinaagi juurikas
• 
  Kartuli mugulad

Ohujuured [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ronijuured ? liaanide vartel arenevad suhteliselt luhikesed, sitked lisajuured, mis aitavad pika ja peenikese varrega taimedel kinnituda teistele taimedele voi esemetele.
• (Ohu) imijuured ? troopilistel epifuutidel vee ja vees lahustunud ainete omastamiseks ohust. Levinud kapalistel , bromeelialistel ja vohalistel . Juurt katab juurenahk (velamen radicum).
• Assimileerivad juured ? suurendamaks hamarates kasvutingimustes valgust assimileerivat pinda, on troopilistel epifuutidel lamedad lindikujulised juured. Esinevad ka monedel veetaimedel ( vesipahkel ).
• Hingamisjuured ? maapinnast valja ulatuvad juured, mille kaudu toimub gaasivahetus. Troopikas ja lahistroopikas niisketes tingimustel kasvavatel puittaimedel .
• Ronijuured ? liaanide vartel arenevad suhteliselt luhikesed sitked lisajuured.
• Tugijuured ? lisajuured taime toestamiseks liigniiskel ja soisel pinnal:
  • plankjuured (Mora, Ceiba)
  • kurgjuured (laane-manglipuu)
  • karkjuured
  • tuvijuured ( bengali viigipuu )

• 
  Plankjuurtega Ceiba trischistandra
• 
  Laane-manglipuu kurgjuured
• 
  Bengali viigipuu tuvijuured

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tokko, U., Botaanika gumnaasiumile
• Eesti taimed. Oppematerjal pohikooli- ja gumnaasiumiopilastele. Tartu Ulikool