Taaveti taht
Judaism
(
kreeka
sonast ?ουδα?σμ??
iudaismos
) ehk
juutlus
(ka
juudi usk
,
juudiusk
) on peamiselt
juudi
rahva
usund
.
Judaism on uks vanimaid tanapaevani pusinud
monoteistlikke
usundeid zoroastrismi korval. Juutlusest vanem on Vana-Egiptuse Atoni kultus.
Juutlus tekkis 2. aastatuhandel
eKr
. Tanapaeval tugineb see
Tanahile
(eriti
Toorale
) ning
Talmudile
. Judaism on
Iisraelis
valitsev usund. Judaismist on valja kasvanud
kristlus
ja
islam
.
Suurem osa ajaloolastest peab toele vastavaks
Piibli
jutustusi rahva esiisadest
Aabrahamist
,
Iisakist
ja
Jaakobist
(2000?1759 eKr)
[
viide?
]
. Aabraham oli karjapidaja, kes randas Kaldea
Uurist
ehk
Mesopotaamiast
Suuria
kaudu
Palestiinasse
. Jaakobi pojad muusid noorima venna
Joosepi
orjaks
Egiptusesse
, ning temaga hakkas voorale maale elama asudes uus ajaloojark.
Juudid
, nagu muudki vooramaalased, sattusid egiptlaste vaenu alla ja sunnitoole.
Iisraellaste
vastupanu juhiks tousis
Mooses
. Tema juhtimisel pogenesid
iisraellased
Egiptusest Palestiinasse
vaarao
Ramses II
ajal 13. sajandil eKr. Mooses oli heebrea hoimude uhendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu solmis
Jumal
lepingu Iisraeliga ja andis
Siinai mael
kumme kasku (Jumala kumme sona). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult uhte poimunud.
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi puhakiri
Tanah
. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme ruhma:
Toora
(seadus, opetus),
Neviim
(prohvetid) ja
Ketuvim
(kirjad). Aineks on
iisraellaste
(keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning
Jumala
vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid ?
Talmud
(kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5. saj pKr),
Mi?na
(2. saj),
Haskala
(hbr valgustus 19. saj tavadekogu). Lisaks on olemas n-o "Suuline Seadus" ? see sisaldab kaske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (ehk "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste jargi sisaldab Toora kokku
613 juhist
, millest 248 on kasud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse taitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla uhenduses jumalaga.
Iisraeli rahva parimused, muistsed seadused, mille jargi nad elasid, opetused
Jahvest
ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse puhasse raamatusse. See moodustab ristiusu
Piibli
vanema osa ja kannab nimetust
Vana Testament
. See koosneb paljudest osadest, mis pandi kirja aja jooksul paljude autorite poolt. Varasemad lood kirjutati ules juba
Taaveti
ja
Saalomoni
aegadel. Sajandite jooksul lisandusid uha uued osad ning alles u 150 aastat eKr omandas Vana Testament oma lopliku kuju. Eri osade uhteliitmist toimetasid
Jeerusalemma
preestrid
. Nad valisid materjali suure hoolega, puudes naidata Jahve koikvoimsust ja seda, et Jumalast arapooramine toob juudi rahvale hada ja kannatusi.
Judaismi pohiopetused on:
Juudi Seadus
peab juudiks isikut, kes on sundinud juudi emast voi poordunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on
reformistlikud
ja
rekonstruktsionistlikud
juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena ules kasvatatud).
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid taitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri
judaismi usuprintsiipe
ning temast saab
agnostik
voi
ateist
, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut poordub monda teise religiooni, naiteks
budismi
voi
kristlusse
, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse
apostaadiks
. Siiski on ta juudi Seaduse jargi juudi rahvusest.
Jahve ja tema leping Iisraeli rahvaga
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Juudid uskusid, et on vaid uks toeline
jumal
?
Jahve
. Kuid tema nime ei tohtinud asjata suhu votta ning Jahvet kutsuti seetottu enamasti kas Isandaks (
eesti keeles
on sellest tulnud
Issand
) voi lihtsalt
Jumalaks
. Teised jumalad on vaid ebajumalad ja nende austamine tahendab Jahve reetmist. Kuid austada ei tohtinud ka Jahve kujusid voi pilte, ainult Jumalat ennast. Juudid uskusid ja usuvad, et Jahve on igavene ja koikvoimas, et kogu
maailm
on tema loodud ja ta loi
inimese
oma nao jargi.
Juudid olid kindlalt veendunud, et nad on Jumala poolt valitud
rahvas
. Nad uskusid, et Jahve solmis lepingu juba nende esiisa
Aabrahamiga
. Hiljem olevat ta seda lepingut
Moosesega
uuendanud. Kohtudes Moosesega
Siinai mael
, andis Jahve talle teada
seadused
, mida juudid edaspidi jargima pidid. Sel juhul lubas ta juute tulevikus alati hoida ja kaitsta. Koige tahtsama osa neist seadustest moodustasid
kumme kasku
, mida nimetatakse ka
Moosese seadusteks
. Seadused kaitsesid inimeste elu ja vara. Paljud seadused olid puhendatud
abielule
ja
perekonnale
, kuid truudusetut naist ootas kividega surnuksloopimine.
Kui
iisraellaste
uhtne
riik
lagunes ja maa langes voorvalitsejate voimu alla, kerkisid rahva seast esile mitmed usukuulutajad ehk
prohvetid
. Nad puudsid ausalt ja otsekoheselt opetada rahvale seda, mida heaks ja oigeks pidasid. Seejuures ei hoolinud nad rikkusest ega kartnud valitsejaid. Prohvetite meelest olid koik hadad, mis iisraeli rahvast tabasid, karistus selle eest, et nad rikkusid kokkulepet Jumalaga ja austasid ka teisi jumalaid peale
Jahve
. Selle moistsid prohvetid karmilt hukka. Neile ei meeldinud seegi, et rikkad olid aja jooksul uha enam hakanud vaeseid rohuma. Kasuopetuses aga seisis, et kaasinimese suhtes tuleb olla oiglane ja abivalmis. Nad kinnitasid, et koige tahtsam pole mitte valiste kommete tapne jargmine, vaid see, et inimesed oleksid ka tegelikult oiglased ja jumalakartlikud. Prohvetid kuulutasid, et kunagi sunnib
Taaveti
soost valitseja ehk
messias
, kes lopetab hadad ja taastab iisraellaste muistse riigi hiilguse. Messias tahendab
heebrea keeles
'salvitu'. Salvimine ehk oli pahe valamine tahistas
kuningaks
kuulutamist. Juudi rahvas vottis prohvetite opetusi kuulda. Vooraste jumalate austamine muutus jarjest harvemaks. Ja kui juudid
Babuloni vangipolvest
tagasi poordusid, siis nad Jahve korval muid jumalaid enam ei tunnistanud. Ka
usk
messia tulekusse ja saabuvasse onneaega oli rahva seas levinud.
Juutide religioosse elu keskmeks on
sunagoog
ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on
rabi
, kes tunneb ja opetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sunagoogki. Perekondlikus elus on nadala korgpunkt
sabati
pidamine. Sabat on juudile roomus puhkamise paev, usuline perekonnapuha.
Judaismil on 2 pohisuunda: konservatiivne
ortodoksne judaism
ja vabameelne
liberaalne judaism
.
Esseenid
?
Hassidism
?
Haskala
?
Saduserid
?
Seloot
?
Variserid
Etnilised jagunemised:
a?kenazi juudid
ja
sefaradi juudid
Judaismi jargi saab messias naasta kui inimkond on saanud uhtseks. Seetottu on judaismi suudistatud
marksismi
levitamises.
Loomakaitsjad suudistavad juudiusulisi johkrate rituaalide nagu
kapparot
labiviimises.
Judaismi puhakirja Talmudit on kritiseeritud, sest selle jargi voib mittejuute pidada loomadeks.
"Juute nimetatakse inimesteks, kuid mittejuudid pole inimesed. Nad on metsalised."
Talmud: Baba mezia, 11
4b
“Akum (mitte-juut) on nagu koer. Jah, puhakiri opetab koera austama rohkem kui mitte-juuti. " Talmud: Ereget Raschi Erod. 22 30.
"Rase mittejuut pole parem kui tiine loom." Talmud: Coschen hamischpat 405.
1394. aastal keelas
Prantsusmaa
judaismi. Juute sunniti poorduma kristlusesse.
[1]
Aabrahami Jumal
?
Kabala
?
Menoraa
?
Mikva
?
Pentateuh
?
Prohvet
?
Psalm 53
?
Rabi
?
Sabat
?
Sunagoog
?
?avuot
?
Talmud
?
Tanah
?
Toora
Ortodoksne judaism
?
Konservatiivne judaism
?
liberaalne judaism
?
Esseenid
?
Hassidism
?
Haskala
?
Saduserid
?
Seloodid
?
Variserid
?
A?kenazi juudid
?
Sefaradi juudid
Hellenistlik juutlus