Josip Jela?i? (ka Jella?i? ; 16. oktoober 1801 Novi Sad ? 19. mai 1859 Zagreb ) oli horvaadist Austria sojavaelane ja riigitegelane, kes on tuntud 1848. aasta revolutsiooni uhe peamise mahasurujana.

Jela?i? astus Austria sojavakke 1819 . aastal. Ta teenis impeeriumi eri osades, naiteks Galiitisias ja Turgi piiri juures. Kui puhkes 1848. aasta revolutsioon , otsustati tema kui silmapaistvalt monarhiatruu vaejuht teha Horvaatia baaniks ( kuberneriks ). Keiser Ferdinand I maaras ta uuele ametikohale 23. martsil 1848 . Seepeale asus Jela?i? Horvaatias tegema suhteliselt radikaalseid umberkorraldusi: ta kaotas parisorjuse ning edendas poliitilise illurismi ideed (unistus autonoomsest Horvaatia-Slavoonia ehk Illuuria kuningriigist Habsburgide monarhia koosseisus). Siiski pidi ta tsiviilreformid peagi tagaplaanile jatma, kuna olukord Ungaris noudis peagi tema sojalist sekkumist.

Ungari rahvuslased eesotsas Lajos Kossuthiga unistasid Suur-Ungari riigist, mille koosseisu pidi kuuluma ka Horvaatia. Jela?i? ei saanud aga sellega kuidagi leppida, kuna rahvuslikus Ungaris poleks horvaadid saanud ilmselt midagi enamat piiratud autonoomiast. Et Kossuth aga noudis selgesonaliselt Horvaatia liitmist Ungariga, ei jaanud Jela?i?il muud ule, kui Ungarile soda kuulutada. Selleks ajaks, 1848. aasta sugiseks, olid Ungari ja keisrikoja suhted juba niivord halvad, et Habsburgid otsustasid Jela?i?it toetada. Ta sodis Ungaris vahelduva eduga, ent kui vurst Alfred Windischgratzi vaed aasta lopus laanest Ungarisse sisenesid, onnestus neil kahe peale enamik Ungarist, sh pealinn Buda enda katte saada. Jela?i?ist sai Austria lounapoolsete vagede juhataja. Hiljem pidid austerlased Ungarist taanduma, ka Jela?i?i vaed suruti Horvaatiasse, kuni Nikolai I saadetud abivaed olukorra lahendasid.

Parast revolutsiooni ei kadunud Jela?i?, erinevalt Windischgratzist, avalikust elust, vaid jai sarnaselt Itaalia vagede komandori Josef Radetzkyga riigi teenistusse. Ta aitas keiser Franz Joseph I siseministril Alexander von Bachil kehtestada absolutismi ning teenis sellega hiljem ara rahvuslaste meelepaha. Teatud maaral ta oma ideaalid reetis, kuna Bachi tsentraliseeritud susteemis polnud Illuuria kuningriigile kohta. Ent koostoo eest keskvoimuga sai Jela?i? 1851 . aastal Bu?imi krahvi tiitli ning jai baaniks kuni oma surmani 1859 . aastal.

Zagrebi peatanav on nimetatud Jela?i?i jargi, samuti on tema portree 20- kunasel rahatahel.