John Donne'i portree, kunstnik Isaac Oliver
Sundinud	22. jaanuar 1572 London , Inglismaa
Surnud	31. marts 1631 London , Inglismaa
Puhkepaik	Saint Pauli katedraal , London
Rahvus	inglane
Kodakondsus	Inglismaa
Haridus	Cambridge'i ulikool (audoktor)
Elukutse	luuletaja, jurist, vaimulik
?anr	satiir, armastusluule, eleegiad , jutlused
Kirjandusvool	metafuusiline luule
Tuntud teoseid	" Kirp ", " Maailma anatoomia ", " Puhad sonetid ", " Devotions upon Emergent Occasions ", " Death's Duel "
Abikaasa	Anne More

John Donne ([d'?n]; 22. jaanuar 1572 London , Inglismaa ? 31. marts 1631 London) oli inglise luuletaja, jurist ja Inglismaa Kiriku vaimulik.

Donne'i on metafuusiliste poeetide tahtsaim esindaja. Tema teosed paistavad silma tugeva sensuaalse stiili ja ?anririkkuse poolest: nende hulgas leidub sonette , armastusluuletusi, usuluulet, tolkeid ladina keelest , epigramme , eleegiaid , laulutekste, satiire ja jutlusi . Donne'i luules torkab silma keele rikkalikkus ja uuenduslikud metafoorid . Donne'i stiili iseloomustavad akilised sissejuhatused, paradoksid , nihestused ja iroonia . Need stilistilised jooned, samuti sage dramaatiline voi konekeelne rutm, tihe suntaks ja keerukas konekunst olid uhtaegu nii Euroopa barokk-kirjanduse ja manerismi tehnikate inglise keelde mugandamise tulemus kui ka reaktsioon Elizabethi -aegse kirjanduse ladusale konventsionaalsusele.

Tema varane luule naitas Inglise uhiskonna pohjalikku tundmist, millest tulenes ka tema terav uhiskondlik kriitika. Teine oluline teema oli ehtsa usu voi religiooni otsingud, mille teemal ta sageli teoretiseeris. Samuti kirjutas ta ilmalikke, sealhulgas erootilisi armastusluuletusi. Eriti tuntud on Donne oma meisterlike "metafuusiliste" metafooride, vastanduste ja korvutuste poolest. Just tema kujundi- ja vorminihestuste tava oli peamine pohjus, miks klassitsistlikud kriitikud Donne'ile ulikriitilisi hinnanguid andsid ( John Drydeni meelest Donne "topib metafuusikat mitte uksipaini satiiridesse, vaid ka oma armuvarssidesse, kus peaks valitsema vaid loomupara, ning hammeldab ornema soo aru kenade filosoofiliste arutlustega, kui ta peaks mojutama nende sudameid ja lobustama neid armu pehmusega"; Ben Johnsoni sonul "John Donne vaarinuks rutmipidamatuse eest ulespoomist", kuid 19. sajandi romantikud nagu Samuel Coleridge ja Robert Browning ning 20. sajandi modernistid eesotsas T. S. Eliotiga hindasid teda korgelt.

Hulk heliloojaid on seadnud Donne'i tekste muusikasse, alates Alfonso Ferrabosco nooremast ja John Dowlandist ning lopetas 20. sajandil Benjamin Britteniga .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

John Donne kasvas katoliiklikus peres. Tema isa (John Donne seenior) oli Walesi paritolu, ema poolt oli Donne sugulane filosoof Thomas More 'iga. Donne oppis algul Hertford College'is Oxfordis ja seejarel Cambridge'i ulikoolis , kuid katoliiklasena ei saanud kummastki kraadi. Hiljem jatkas ta juuraopinguid Londoni koolides. 1593 vahistati ta vend Henry katoliku preestri varjamise eest ning suri Newgate'i vanglas muhkkatku . Vaidetavalt selle mojul hakkas Donne oma katoliikluses kahtlema.

Vaatamata suureparasele haridusele ja luuleandele elas Donne aastaid vaesuses, toetudes rikaste soprade abile. Suure osa paritud rahast kulutas ta naistele, kirjandusele, meelelahutusele ja reisidele. 1596. ja 1597. aastal voitles Donne inglaste poolel Cadizi all ja Assooridel hispaanlaste vastu, kodumaale naasnuna asus aga toole Sir Thomas Egertoni sekretarina.

1601. aastal abiellus Donne salaja Egertoni sugulase Anne More'iga, kellega sai 16 aasta jooksul kaksteist last. (Naine suri 1617. aastal nende viimast last sunnitades, kumme last joudis taisikka.) ^[1] Abielu ilmsikstulekul Donne vallandati ning temaga koos pandi luhemaks ajaks vangi nii abielu solminud vaimulik kui ka laulatuse tunnistaja. Alles 1609. aastal leppis tema ai abieluga ning andis noorele abielupaarile katte kaasavara. Vahepeal elatus Donne maal elades juhutoodest ja tegutses juristina. 1601. ja 1614. aastal oli ta parlamendiliige. Parast kuningas James I voimuletulekut 1603. aastal otsis Donne endale patroone luuletajana, kellest pohiliseks kujunes parlamendiliige Sir Robert Drury.

1610-1611 kirjutas Donne kaks katoliiklusevastast teost " Pseudo-Martyr " ja " Ignatius His Conclave ". James ei andnud Donne'ile kohta oukonnas ja soovitas tal seeasemel vaimulikuks hakata. 1615. aastal ordineeritigi Donne diakoniks ja seejarel anglikaani preestriks, ehkki ta ei tahtnud votta puhitsust vastu enne, kui kuningas seda kaskis. Samal aastal andis Cambridge'i ulikool Donne'ile audoktori kraadi teoloogias, misjarel temast sai kuninga kaplan. 1618?1620 teenis Donne kaplanina vikont Doncasteri juures, kes oli Inglise saadik Saksamaal. 1621. aastal maarati ta St. Pauli katedraali dekaaniks Londonis. Olles 1623. aastal raskesti haige, kirjutas Donne motisklus- ja palveraamatu " Devotions upon Emergent Occasions ", mis ilmus 1624 ning millest parinevad lendfraasid "ukski inimene ei ole saar" ja "kellele luuakse hingekella". Donne oli tuntud hea jutlustajana ning teenis ka kuningas Charles I juures oma surmani 1631. aastal. Kuu enne oma surma pidas ta kuninga juuresolekul oma viimase ja kuulsaima jutluse " Death's Duel ".

Eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti keelde on Donne'i luulet tolkinud Paul-Eerik Rummo ("Kirp" jt) ja Mart Valjataga .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Bald, Robert Cecil (1970). John Donne, a Life . Oxford University Press.
• Bloom, Harold (2004). The Best Poems of the English Language: From Chaucer Through Frost . New York: HarperCollins. ISBN   978-0-06-054041-8 .
• Brooks, Cleanth (2004). "The Language of Paradox". Rivkin, Julie; Ryan, Michael (toim-d). Literary Theory: An Anthology (2nd ed.). Wiley. Lk 28?39. ISBN   978-1-4051-0696-2 .
• Crockett, Bryan (2015). Love's Alchemy . Cengage Gale. ISBN   978-1-4328-3025-0 .
• Dickason, Christie (2011). The Noble Assassin . HarperCollins Publishers. ISBN   978-0-00-738381-8 .
• Donne, John (1633). Poems, by J.D. With elegies on the authors death . London: Iohn Marriot.
• Dryden, John (1693). A Discourse Concerning the Original and Progress of Satire . London.
• Durant, Will ; Durant, Ariel (1961). The Age of Reason Begins: A History of European Civilization in the Period of Shakespeare, Bacon, Montaigne, Rembrandt, Galileo, and Descartes: 1558?1648 . New York: Simon and Schuster. ISBN   978-0-671-01320-2 .
• Greenblatt, Stephen (2006). The Norton Anthology of English Literature Major Authors Edition: The Middle Ages Through the Restoration And the Eighteenth Century . Norton. ISBN   978-0-393-92830-3 .
• Greenblatt, Stephen, toim (2012). "John Donne, 1572?1631". Norton Anthology of English Literature . Kd Vol B (9 ed.). New York: Norton. ISBN   9780393912500 . {{ cite book }} : parameetris |volume= on uleliigne tekst ( juhend )
• Haran, Maeve (2009). The Lady and the Poet . Pan Macmillan. ISBN   978-0-330-50538-3 .
• Long, William J. (2013). English Literature: Its History and Significance for the Life of the English-Speaking World . Start Classics. ISBN   978-1-62793-876-1 .
• Kunitz, Stanley; Haycraft, Howard, toim-d (1952). British Authors Before 1800: A Biographical Dictionary . New York: Wilson. ISBN   978-0-8242-0006-0 .
• Maxton, Hugh (1983). "Josef Brodsky and "The Great Elegy for John Donne" ". The Crane Bag . 7 (1): 62?64. JSTOR   30060547 .
• Sherwood, Terry Grey (1984). Fulfilling the Circle: A Study of John Donne's Thought . University of Toronto Press. ISBN   978-0-8020-5621-4 .
• Walton, Izaak (1888) [1658]. Izaak Walton's Lives of John Donne, Henry Wotton, Richard Hooker and George Herbert . London: George Routledge and Sons.
• Walton, Izaak (1999). Devotions Upon Emergent Occasions: And, Death's Duel . Vintage Books. ISBN   978-0-375-70548-9 .
• Bald, R. C.: Donne's Influence in English Literature. Peter Smith, Gloucester, Massachusetts USA, 1965
• Berman, Antoine (1995). Pour une critique des traductions: John Donne [ Towards a Translation Criticism: John Donne ] (prantsuse). Tolkinud Francoise Massardier-Kenney . Paris: Gallimard.
• Carey, John (1981). John Donne. Life, Mind and Art . London: Faber and Faber. Revised and republished 1990.
• Colclough, David (2003). John Donne's Professional Lives . DS Brewer. ISBN   978-0-85991-775-9 .
• Grierson, Herbert J. C., toim (1902). The Poems of John Donne . Oxford: University Press. In two volumes
• Guibbory, Achsah, toim (2006). The Cambridge Companion to Donne . Cambridge: University Press.
• Le Comte, Edward (1965). Grace to a Witty Sinner: A Life of Donne . Walker.
• Stephen, Leslie (1898). "John Donne"  . Studies of a Biographer . London: Duckworth and Co. Lk  36 ?82.
• Lim, Kit (2005). John Donne: An Eternity of Song . Penguin.
• Morrissey, Mary (2011). Politics and the Paul's Cross Sermons, 1558-1642 . Oxford: OUP. DOI : 10.1093/acprof:oso/9780199571765.001.0001 . ISBN   978-0-19-957176-5 .
• Stubbs, John (2007). John Donne: The Reformed Soul . Penguin Books Limited. ISBN   978-0-14-190241-8 .
• Sullivan, Ceri (2008). The Rhetoric of the Conscience in Donne, Herbert, and Vaughan . Oxford: University Press.
• Warnke, Frank J. (1987). John Donne . Twayne. ISBN   978-0-8057-6941-8 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: John Donne

Tsitaadid Vikitsitaatides: John Donne

• John Donne , Encyclopædia Britannica
• John Donne , Project Gutenberg
• Works by or about John Donne Internet Archive
• Works by John Donne , LibriVox
• Poems by John Donne , Poetry Foundation
• John Donne's Monument, St Paul's Cathedral
• John Donne , Sparknotes
• Digital Donne (Donne'i kasikirjade ja varajaste valjaannete digiversioonid)
• Michael John Trotta: Break of Day for SATB/piano/English Horn , YouTube