| Johan Huizinga
|
|---|
 |
| Sundinud
|
7. detsember 1872
Groningen
,
Holland
|
|---|
| Surnud
|
1. veebruar 1945 (72-aastaselt)
De Steeg
, Holland
|
|---|
| Teadlaskarjaar
|
|---|
| Tookohad
|
ajaloolane
|
|---|
| Tuntumad tood
|
"
Homo Ludens
"
|
|---|
Johan Huizinga
(
hollandi haaldus:
[?joː??n ??œy?z?ŋ?aː]
;
7. detsember
1872
Groningen
?
1. veebruar
1945
De Steeg
,
Holland
) oli
hollandi
ajaloolane
, 20. sajandi esimese poole uks olulisemaid
kultuuriajaloolasi
ja uhiskondlikke
publitsiste
.
Johan Huizinga sundis 7. detsembril 1872
Groningeni ulikooli
fusioloogiaprofessori perekonnas. Ta astus 1891 samasse ulikooli oppima
hollandi
filoloogiat
, keskendudes peatselt
vordlevale keeleteadusele
ja
orientalistikale
. 1897. aastal kaitses ta
doktoritoo
, mis kasitles
vanaindia
naitekirjandust
. Seejarel tootas ta kooliopetajana
Haarlemis
, kuni valiti 1905. aastal Groningeni ulikooli Hollandi ja uldajaloo professoriks. 1914. aastal palvis ta uldajaloo ja
ajaloolise geograafia
professuuri
Leideni ulikoolis
, kuhu ta jai oma akadeemilise karjaari lopuni 1942. aastal, mil Saksa okupatsiooni kaigus ulikool suleti ja Huizinga arreteeriti. Parast luhikest vangistust saadeti Huizinga pagendusse De Steegi linnakesse, kus ta 1. veebruaril 1945 suri.
Johan Huizinga
Homo ludensi
prantsuskeelse tolke valjaanne
Huizinga koige tuntum teos on 1919. aastal ilmunud
hiliskeskaja
Euroopa
kultuuriajaloole
puhendatud uurimus "Herfsttij der Middeleeuwen: Studie over levens- en gedachtenvormen der veertiende en vijftiende eeuw in Frankrijk en de Nederlanden" ("Keskaja sugis: uurimus 14.?15. sajandi elu- ning mottevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades"). Selles on antud paeluv sissevaade hiliskeskaja mottemaailma ja tostatatud teemasid, mis kujundasid oluliselt kultuuriajaloo arengusuundi 20. sajandil. Teine Huizinga peateos on "Homo ludens. Proeve eener bepaling van het spel-element der cultuur" ("Mangiv inimene. Kultuuri manguelemendi maaratlemise katse", 1938). Nendele lisaks kirjutas Huizinga veel mitu ajaloolist uurimust, sealhulgas raamatu
Rotterdami Erasmusest
(1924), ning moned uhiskonnakriitilised
esseekogumikud
, sh "In de schaduwen van morgen. Een diagnose van het geestelijk lijden van onze tijd" ("Homse varjus. Meie ajastu vaimse haiguse diagnoos", 1935).
- Kd 1:
Oud-Indie, Nederland
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1948.
- Kd 2:
Nederland
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1948.
- Kd 3:
Cultuurgeschiedenis I
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1949.
- Kd 4:
Cultuurgeschiedenis II
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1949.
- Kd 5:
Cultuurgeschiedenis III
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
- Kd 6:
Biografie
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
- Kd 7:
Geschiedwetenschap, Hedendaagsche Cultuur
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1950.
- Kd 8:
Universiteit, Wetenschap en Kunst
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1951.
- Kd 9:
Bibliografie en Register
. Haarlem: Tjeenk Willink, 1953.
- Johan Huizinga.
Mangiv inimene. Kultuuri manguelemendi maaratlemise katse
. Tolkinud
Mati Sirkel
. Tallinn:
Varrak
, 2003
- Johan Huizinga.
Keskaja sugis: uurimus 14.?15. sajandi elu- ning mottevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades
. Tolkinud Mati Sirkel. Tallinn: Varrak, 2007
- Johan Huizinga.
Kultuuriajaloo ulesanne: valik artikleid, esseid, konesid
. Koostanud
Joep Leerssen
. Tolkinud Mati Sirkel. Tallinn:
Tallinna Ulikooli Kirjastus
, 2013
