한국   대만   중국   일본 
Jogaila ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Jogaila

Allikas: Vikipeedia
Władysław II Jagiełło

Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла) , vene Ягайло ; Poola kuningana Władysław II Jagiełło ; vene Владислав II ) umbes 1350 1. juuni 1434 ) oli Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurst 1377 1381 ja 1382 1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386 1434 .

Jogaila, parinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dunastiale, mis valitsesid Leedu suurvurstiriiki ja Poola kuningriiki 1572 . aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvurstiriigi looja Gediminas , isa oli Leedu suurvurst Algirdas , onu aga K?stutis , kelle poeg oli Leedu suurvurst Vytautas .

Władysław II Jagiełło.
Jan Matejko maal.

Peale suurvurst Gediminase surma kukutasid K?stutis ja tema vend suurvurst (1345?1377) Algirdas , suurvurstiks (1341?1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. K?stutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi laaneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa , Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga . Algirdas tegeles aga suurvurstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvursti tiitli, K?stutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi laanepoolse osa suveraanne valitseja.

Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi alad 1345?1377

Voimuvoitlus suurvurstiriigis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1377 . aastal, kui suurvurst Algirdas suri, sai sellele jargnenud Algirdase poegade vahelise kodusoja tulemusel uueks suurvurstiks (1377?1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvurstiriik .

Suurvurstiks saanud Jogaila laks tulli K?stutisega , kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi laaneosas ning puhkes kodusoda, mille voitis K?stutis, kes soovis paganlikku riigikorda sailitada. K?stutis jattis Jogaila kull suurvurstivoimust ilma, kuid sailitas talle uhe vurstkonna, mistottu viimasele jai niipalju voimu, et ta sai 1382 . aastal liidus Saksa ordu ja vendadega riigipoorde korraldada ning K?stutise ja Vytautase vangi votta. K?stutise lasi ta tappa, Vytautas paases aga pogenema ning leidis varjupaiga Saksa ordu juures. Jogaila lasi K?stutise aga auavalduste saatel paganlikult poletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele pogenenud Vytatutas vottis vastu 1383 . aastal katoliku usu ning sai Saksa ordumeistrilt laaniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud ?emaitija . Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sojategevust Jogaila vastu ning saavutas aastatel 1383?1384 toimunud sojategevuses edu.

Tingituna ebaedust sojategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, mida valitses Anjou dunastiast Poola ( 1370 ? 1382 ) kuninga Ludwig I ( Ungari kuningana Lajos I Anjou) tutar Jadwiga. Jogailo vottis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks Władysław II Jagiełłona .

Krevo unioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poola kuningriigi ja Leedu suurvurstiriigi alad Jogailo valitsuse all

1386 . aastal loodud Krevo uniooniga tekkis sisuliselt Poola-Leedu personaalunioon , jargmisel aastal ristiti Leedu ka ametlikult rooma-katoliku usku .

Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele neile varem suurvursti poolt laanideks annetatud valduste parusvaldusteks andmist. Kuid leedulased ja litviinid polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga uhinema ja katoliku usku ule minema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mass ning selle etteotsa tousis Vytautas . Lopuks joudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveraniteedi all Leedu tegelik valitseja. 1401 . aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.

1429 . aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga vastumeelt, kuna see tahendanuks Leedu loplikku eemaldumist Poolast ja selle mojust. Nii voib oletada, et just tema voi Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa voimsuse ja tahtsuse kasvu.

Jogaila suri 1434 . aastal korges eas ning Poola trooni paris tema poeg Władysław III . Tema noorim poeg Kazimierz sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.

Anjou Jadwiga
16. sajandi miniatuur Olshanski Sofiast

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vanemad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Isa, Leedu suurvurst Algirdas ja ema Tveri Juliana (~1325?1392) (leedu Julijona i? Tver?s, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)

Vennad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Abikaasad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pojad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tutred [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailait?, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408?1431)
Eelnev
Jadwiga
Poola kuningas
1386 1434 ,
koos Jadwigaga kuni 1399
Jargnev
Władysław III
Eelnev
Algirdas
Leedu suurvurst
1377 1381
Jargnev
K?stutis
Eelnev
K?stutis
Leedu suurvurst
1382 1401 ,
1392 1401 koos Vytautasega
Jargnev
Vytautas Didysis