Władysław II Jagiełło
Jogaila
(valgevene
Jahajla (Ягайла)
, vene
Ягайло
;
Poola
kuningana
Władysław II Jagiełło
; vene
Владислав II
) umbes
1350
–
1. juuni
1434
) oli
Leedu, Vene ja ?emaitija
suurvurst
1377
–
1381
ja
1382
–
1401
ning
Poola kuningriigi
kuningas
1386
–
1434
.
Jogaila, parinedes ise
Gedimiinide
seast, pani aluse
Jagelloonide
dunastiale, mis valitsesid Leedu suurvurstiriiki ja Poola kuningriiki
1572
. aastani. Jogaila vanaisa oli
Leedu suurvurstiriigi
looja
Gediminas
, isa oli
Leedu suurvurst
Algirdas
, onu aga
K?stutis
, kelle poeg oli Leedu suurvurst
Vytautas
.
Władysław II Jagiełło.
Jan Matejko
maal.
Peale suurvurst
Gediminase
surma kukutasid K?stutis ja tema vend suurvurst (1345?1377)
Algirdas
, suurvurstiks (1341?1345) saanud noorima venna
Jaunutise
ning jagasid riigivalitsemise omavahel. K?stutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi laaneosaga, mis piirnes
Vana-Liivimaa
,
Saksa ordu
Preisimaa
alade ja
Poola kuningriigiga
. Algirdas tegeles aga suurvurstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvursti tiitli, K?stutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi laanepoolse osa suveraanne valitseja.
Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi alad 1345?1377
1377
. aastal, kui
suurvurst
Algirdas
suri, sai sellele jargnenud Algirdase poegade vahelise kodusoja tulemusel uueks suurvurstiks (1377?1381) tolle poeg 2. abielust
Tveri Julianaga
Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust
Vitebski
Mariaga toetas aga
Moskva suurvurstiriik
.
Suurvurstiks saanud Jogaila laks tulli
K?stutisega
, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi laaneosas ning puhkes kodusoda, mille voitis K?stutis, kes soovis paganlikku riigikorda sailitada. K?stutis jattis Jogaila kull suurvurstivoimust ilma, kuid sailitas talle uhe vurstkonna, mistottu viimasele jai niipalju voimu, et ta sai
1382
. aastal liidus
Saksa ordu
ja vendadega riigipoorde korraldada ning K?stutise ja Vytautase vangi votta. K?stutise lasi ta tappa, Vytautas paases aga pogenema ning leidis varjupaiga
Saksa ordu
juures. Jogaila lasi K?stutise aga auavalduste saatel paganlikult poletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele pogenenud Vytatutas vottis vastu
1383
. aastal
katoliku usu
ning sai Saksa ordumeistrilt laaniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud
?emaitija
. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sojategevust Jogaila vastu ning saavutas aastatel 1383?1384 toimunud sojategevuses edu.
Tingituna ebaedust sojategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, mida valitses
Anjou dunastiast
Poola (
1370
?
1382
) kuninga
Ludwig I
(
Ungari kuningana
Lajos I
Anjou) tutar Jadwiga. Jogailo vottis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati
Poola kuningaks
Władysław II Jagiełłona
.
Poola kuningriigi
ja
Leedu suurvurstiriigi
alad Jogailo valitsuse all
1386
. aastal loodud
Krevo uniooniga
tekkis sisuliselt Poola-Leedu
personaalunioon
, jargmisel aastal ristiti Leedu ka ametlikult
rooma-katoliku usku
.
Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele neile varem suurvursti poolt
laanideks
annetatud valduste parusvaldusteks andmist. Kuid
leedulased
ja
litviinid
polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga uhinema ja
katoliku usku
ule minema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mass ning selle etteotsa tousis
Vytautas
. Lopuks joudsid sugulased omavahel kokkuleppeni ning Vytautasest sai Jogaila suveraniteedi all Leedu tegelik valitseja.
1401
. aastal loobus Jogaila ka ametlikult Leedu, Vene ja ?emaitija suurvurstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast.
1429
. aastal taheti Vytautast Leedu kuningaks kroonida, mis Jogailale oli aga vastumeelt, kuna see tahendanuks Leedu loplikku eemaldumist Poolast ja selle mojust. Nii voib oletada, et just tema voi Poola aadli korraldusel ei lastud kroonimisel teoks saada. Samas on aga ka oletatud, et Jogaila toetas Leedu kuningriigi loomist, kuna ta ise oli leedulane ning soovis oma kodumaa voimsuse ja tahtsuse kasvu.
Jogaila suri
1434
. aastal korges eas ning Poola trooni paris tema poeg
Władysław III
. Tema noorim poeg
Kazimierz
sai aga hiljem nii Leedu kui ka Poola valitsejaks.
Anjou
Jadwiga
16. sajandi miniatuur
Olshanski Sofiast
- Isa, Leedu suurvurst
Algirdas
ja ema
Tveri Juliana
(~1325?1392) (leedu Julijona i? Tver?s, poola Julianna twerska, vene Ульяна Александровна Тверская)
- Polotski Andrei
(leedu Andrius Algirdaitis, poola Andrzej (Wigund; (
1325
?
12. august
1399
Vorskla joe lahing
); ristitud
Moskvas
1342
),
Polotski vurstiriigi
1342
?
1387
ja
Pihkva
1341
?
1343
, 134? ?
1348
,
1377
?
1379
,
1394
?
1396
vurst
- Brjanski Dmitri (leedu Dmitrijus Algirdaitis, poola Demetriusz I Starszy, Dymitr Starszy Olgierdowic) (
1327
?
12. mai
1399
Vorskla joe lahing
),
Trubt?evski
1357
?
1399
,
Brjanski
1357
?
1379
,
Starodubi
1370
?
1399
,
Drutski
13?? ? 13?? vurst;
Trubetskoide
suguvosa asutaja
- Konstanty (
14. sajand
? enne
30. oktoobrit
1390
),
T?ortoroiski
vurst
- Wlodzimierz (leedu Vladimiras Algirdaitis, poola Włodzimierz Olgierdowic) (
14. sajand
? parast
oktoobrit
1398
),
Kiievi
,
Kapyli
ja
Słucki
vurst
- Fiodor (Theodore;
14. sajand
?
1399
), Rolski
1370
?
1399
, Ratnie
1387
?
1394
ja
Brjanski
1393
vurst
- Skirgaila
(leedu Skirgaila, poola Skirgiello, Skirgiełło, Skirgiełło Olgierdowic, ristinimi Iwan) ca
1354
?
11. jaanuar
1397
Kiiev
),
Trakai
1382
?
1395
ja
Kiievi
1395
?
1397
vurst, Leedu
regent
- Kaributas (leedu Kaributas, poola Korybut Dymitr (Dymitr) parast
1350
? parast
1404
),
Novgorod-Severski
vurst
1386
?
1392
/
93
- Lengvenis (leedu Lengvenis Algirdaitis, poola Lingwen, ristinimi Szymon)
14. sajand
? parast
19. juunit
1431
),
Mscisła?i
vurst,
Veliki Novgorodi
vurst
- Karigaila (leedu Karigaila, poola Korygiello, Korygiełło, ristinimi Kazimierz) parast
1350
?
1390
),
Mscisła?i
vurst, regent
- Vygantas (leedu Vygantas, poola Wigunt, ristinimi Aleksander) parast
1350
?
28. juuni
1392
),
Kernav?
vurst
- ?vitrigaila
(leedu ?vitrigaila, Svitrigaylo, poola Swidrygiello, ristinimi Lev ja Boleslaw); ca
1370
?
10. veebruar
1452
Lutsk
),
Viciebski
1392
?
1393
,
1430
?
1436
,
Podoolia
1400
?
1402
,
Novgorod-Siverski
1404
?
1408
,
1420
?
1438
,
T?ernigivi
1419
?
1430
vurst, Leedu suurvurst
1430
?
1432
,
Voloonia
valitseja
1437
?
1452
- Hedwig Jagiellon (leedu Jadvyga Jogailait?, poola Jadwiga Jagiellonka) (1408?1431)