Jeremy Bernard Corbyn (sundinud 26. mail 1949 ) on Suurbritannia poliitik, 2015. aasta septembrist kuni 2020. aasta aprillini Leiboristliku Partei juht ja opositsiooniliider. Suurbritannia parlamendi liige on ta olnud alates 1983. aastast, enne seda loi kaasa Islingtoni linnaosa kohaliku tasandi poliitikas. ^[1]

Corbyn peab end demokraatlikuks sotsialistiks . Enne poliitikukarjaari tootas ta mitmes ametiuhingus . Teda teati massumeelse parlamendiliikmena. Kui partei juhtideks olid tsentristlike vaadetega Tony Blair ja seejarel Gordon Brown , haaletas Corbyn tihti ulejaanud erakonnast erinevalt.

Leiboristide juhina oli Corbyn kasinuspoliitika vastu ja soovis taasriigistada raudteed ja kommunaalteenuste osutamise.

Corbyn on tuntud inimoiguste aktivist, samuti sojavastane aktivist. Valispoliitikas pooldab ta sojalisest sekkumisest hoidumist ja tuumarelvastuse desarmeerimist.

Noorpolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyni ema Naomi oli matemaatikaopetaja ja isa David elektriinsener. Rahuaktivistidest vanemad tutvusid Hispaania kodusoja ajal Hispaania vabariigi toetuseks korraldatud koosolekul. ^[2] Corbynil on kolm vanemat venda.

Kooli ajal loi ta kaasa Leiboristliku Partei kodukoha haru tegevuses (sh uhingus Young Socialists ) ja loomade oiglase kohtlemise eest seisvas uhingus League Against Cruel Sports . ^[3] Parast kooli tegi ta pogusalt kohaliku ajalehe juures reporteritood. 19-aastaselt soitis ta kaheks aastaks Jamaicasse , kus tootas vabatahtlikuna. Parast Suurbritanniasse naasmist oli ta ametnik roivatoostuses tegutsevate tootajate ametiuhingus.

Corbyn alustas polutehnikumis ( North London Polytechnic ) ametiuhingutoo opinguid, kuid jattis need pooleli, kuna tal tekkisid oppejoududega erimeelsused oppekava asjus. Seejarel tootas ametiuhingute National Union of Public Employees ja Amalgamated Engineering and Electrical Union juures. ^[4]

1974. aastal valiti 25-aastane Corbyn Londoni Haringey linnaosa volikokku, mille liikmeks ta jai 1983. aastani.

1980. aastate alguses loi kaasa Tony Benni valimiskampaania juures. Benn oli noore Corbyni jaoks oluline eeskuju. ^[4]

Parlamendi liige [ muuda | muuda lahteteksti ]

1982. aastal saatsid Pohja-Londoni Islington Northi piirkonna valijad Corbyni parlamenti. ^[4] Peagi hakkas ta vasakpoolse ajalehe Morning Star tarvis kirjutama iganadalast kolumni . ^[5]

Islington Northi valijad on Corbyni seitsmetel valimistel tagasi parlamenti valinud. Aastail 1997?2010, mil peaministrikoht oli Leiboristliku Partei kaes, paistis Corbyn silma selle poolest, et haaletas koige rohkem (kokku 428 juhul) oma erakonnakaaslastest erinevalt. ^[6]

2001. aastal valiti Corbyn Afganistani soja vastu protestimiseks moodustatud sojavastase koalitsiooni Stop the War Coalition juhatusse. Septembrist 2011 kuni septembrini 2015 oli Corbyn sojavastase koalitsiooni eesistuja. ^[7]

2003. aastal oli ta haalekas Iraagi soja vastane ja koneles nii Suurbritannias kui ka mujal toimunud sojavastastel meeleavaldustel . 2006. aastal oli ta nende 12 leiboristide parlamendiliikme hulgas, kes avaldasid toetust Plaid Cymru ja ?oti Rahvuspartei algatusele moodustada Iraagi soja kusimuses parlamentaarne uurimiskomisjon. ^[8]

2009. aasta kuluhuvitiste skandaali ajal selgus, et Corbyn oli koige saastlikum parlamendiliige ? ta oli huvitamiseks esitanud teiste parlamendiliikmetega vorreldes koige vaiksema summa ( ￡ 8.95; aga 78 parlamendiliiget ei taotlenud uldse kuluhuvitist). ^[9]

Leiboristliku Partei juht [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast kaotust 7. mail 2015 toimunud uldvalimistel astus Leiboristliku Partei senine juht Ed Miliband tagasi. 12. septembril 2015 sai leiboristide juhiks Corbyn. Tema poolt haaletas 250 000 parteikongressil osalenut ja selle tulemusega sai ta Suurbritannia parteijuhi valimiste ajaloo koige tugevama mandaadi, samas kui algselt esitas tema kandidatuuri koige vaiksem hulk parlamendiliikmeid. ^[10]

Corbyni kandideerimise ajal ja tema juhtimise esimestel kuudel kasvas leiboristide partei liikmete arv joudsalt: 6. mail 2015 (paev enne uldvalimisi) oli parteil 201 293 liiget, 10. jaanuaril 2016 oli liikmeid 388 407. ^[11]

Corbyni ametisse astumisel moodustatud varikabinetis oli esimest korda naisi rohkem kui mehi. ^[12]

Parast Toopartei kaotust 2019. aasta detsembris peetud uldvalimistel utles Corbyn, et jargmistel valimistel tema erakonda enam ei juhi. 2020. aasta aprillis valiti Toopartei uueks juhiks Keir Starmer .

Seisukohti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maksud ja majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn on kritiseerinud AE-koostooprojekte ja toetab uhiskonna joukamate liikmete sissetulekute korgemat maksustamist. ^[13] Tema varikantsler tegi ettepaneku tosta minimaalne tunnipalk kumnele naelale . ^[14] Corbyn sooviks, et maksuametisse investeeritaks miljard naela, mille abil saaks efektiivsemalt tokestada maksupettusi ja maksudest hoidumist. ^[15] Samuti sooviks ta vahendada suurfirmadele tehtavaid maksusoodustusi. ^[16] Corbyn on kasinusmeetmete vastu, karbetele eelistab ta kasvule suunatud investeerimisstrateegiat. Corbyni juhiks oleku ajal Leiboristide kasinusevastast programmi noustanud majandusteadlaste hulka kuulusid teiste seas Joseph Stiglitz , Thomas Piketty ja Simon Wren-Lewis . ^[17] Corbyn sooviks, et Inglismaa Pank saaks avaliku sektori investeeringute katteks raha juurde trukkida. See oleks aga lainud vastuollu Lissaboni lepingus satestatuga. ^{[18] [19]}

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn on oelnud, et Briti riiklik tervishoiuteenistus NHS peaks olema taiel maaral avaliku sektori juhtimise all ja on vastu PPP -projektidele tervishoiu valdkonnas. ^[19]

Peab oluliseks uute munitsipaalelamute ehitamist. Sooviks kontrolli alla votta mones piirkonnas (nt London kesklinnas) liiga korgeks kerkivad uurihinnad. ^[19]

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn sooviks riikliku tervishoiuteenistuse eeskujul rajada riikliku haridusteenistuse ( National Education Service ). Pooldab, et koolide juhtimise eest vastutaks kohalikud omavalitsused. ^[20] On oppemaksu kogumise vastu ja sooviks haridusse korporatsioonide suurema maksustamise kaudu lisaraha tuua. Soovib tagasi tuua stipendiumid , mille konservatiivide juhitud valitsus 2015. aastal oppelaenudega asendas. ^[21]

Ametiuhingud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sooviks tuhistada streigioigust piiravaid seadusi. ^[22]

LGBT oigused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn on samasooliste abielu poolt. Riike, kus LGBT oigustele tahelepanu ei poorata, on ta ahvardanud "majanduslike ja diplomaatiliste tagajargedega". ^[23]

Euroopa Liit [ muuda | muuda lahteteksti ]

1975. aasta referendumil haaletas Corbyn Suurbritannia Euroopa Liitu astumise vastu. ^[24]

2015. aasta juulis utles Corbyn, et juhul kui peaminister David Cameron Briti liikmesuse tingimusi labi raakides tootajate oigusi ja keskkonnakaitset oluliselt norgendab, ei valista ta, et hakkab voimalikul referendumil pooldama Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist. ^[25] .

Seevastu 2015. aasta septembris kinnitas Corbyn, et Leiboristlik Partei seisab selle eest, et Suurbritannia jaaks Cameroni labiraakimiste tulemustest hoolimata Euroopa Liitu. Ta lubas voimalusel umber poorata koik Cameroni tahetavad muudatused, mis kodanike ja tootajate oigusi vahendavad. ^[26] Ka teatas ta, et Suurbritannia peaks Euroopas tootingimuste, ettevotete maksustamise ja keskkonnakaitse kusimuste arutamisel aktiivselt kaasa looma ja olulist rolli mangima.

Energia ja transport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn soovib, et erakatesse antud raudteefirma British Rail ja energiaettevotted laheksid tagasi riigi omandusse. ^[27]

Pohja-Iiri, ?otimaa, monarhia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn on pikalt toetanud Iiri Vabariigi ja Pohja-Iiri uhendamist uheks riigiks. Ta on minevikus sel teemal kohtunud ka Sinn Feini esindajatega ^[28] ja endiste IRA voitlejatega. ^[29] Tema sonul on rahuprotsessi jatkumise jaoks oluline olla dialoogis koigi osapooltega.

?otimaa voimaliku iseseisvumise kohta on Corbyn oelnud, et eelistaks Suurbritannia koospusimist, kuid tunnustab inimeste oigust ise oma autonoomia ja iseseisvuse ule otsustada. Ta on kritiseerinud ?oti leiboriste selle eest, et nood tegid referendumi aegu koostood ?oti konservatiividega, et ?otimaa edasi Uhendkuningriigi osaks jaaks. ^[30]

Corbyn sooviks lopetada 18. sajandist parineva traditsiooni, et monarh igal aastal parlamendi avaistungil kone peab. ^[31] Ta on oelnud, et see tseremoonia on "naeruvaarne". Corbyn eelistaks, et Suurbritanniast saaks vabariik , kuid ta tunnistab, et kuninglik perekond on rahva seas populaarne ja ta ei soovi vabariigi nimel poliitilist voitlust pidada.

Valis- ja kaitsepoliitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn ei pea end "absoluutseks patsifistiks" (ta on toonud mitmeid naiteid, kus sojaline joud on olnud oigustatud, sh Hispaania kodusoda ja 1999. aasta Ida-Timori kriis). ^[32] Sellegipoolest on ta kogu elu olnud vagivalla vastu. Corbyn ei pooldanud ei Iraagi ega Afganistani soda ja on Suuria puhul olnud nii Assadi vagede kui ISISe rundamise vastu. ^[33] Aastatel 2011?2015 oli ta sojavastase uhenduse Stop The War Coalition eesistuja.

Corbyn on Inglismaal ja Walesis Palestiina toetuseks tegutseva uhenduse Palestine Solidarity Campaign liige. ^[34]

Aprillis 2014 kirjutas Corbyn ajalehes Morning Star ilmunud artiklis, et Ukraina kriisi taga seisab NATO . ^[35] Corbyni sonul pohjustas kriisi USA soov oma moju ida suunas laiendada ja Venemaa ei tegutsenud ilma provotseerimata. Ta on oelnud, et Varssavi Pakti riikide NATOsse lubamisel tehti "toenaoliselt" viga: "NATO laienemine ja Venemaa laienemine ? uks viib teiseni ja uks peegeldab teist." ^[36] Need vaated said ohtra kriitika osaliseks. Naiteks Edward Lucase sonul ei moistnud antiimperialismile rohuv Corbyn Ukrainas toimuvat. ^[37]

Augustis 2015 ilmunud intervjuus utles Corbyn: "Ma ei imetle ega toeta Putini valispoliitikat voi Venemaa voi kellegi teise ekspansiooni." Corbyn sooviks Suurbritannia NATOst valja viia, kuid on tunnistanud, et ei nae sellele rahva seas kuigi suurt toetust ja kavatseb hoopis selle nimel tegutseda, et NATO ise oma tegevust piiraks. ^[38]

Keskkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Corbyn peab keskkonnakaitset vaga oluliseks. Leiboristide juhiks kandideerides andis ta valja manifesti "Protecting Our Planet Manifesto". Ullitises on muuhulgas esitatud plaan luua "roheline investeerimispank", mis peaks investeerima rohelistesse tehnoloogiatesse, sh taastuvenergiasse . Corbyn pooldab frakkimise keelustamist, tahab fossiilkutuste kaevandamise jark-jargult valja suretada ja kutsub ules ohukvaliteedi parandamiseks investeerima uhistransporti . Uute tuumaelektrijaamade ehitamisele on ta vastu. ^{[39] [40]}

Corbyn on pikalt juhtinud tahelepanu loomade oiglasele kohtlemisele.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

1974?1979 oli abielus Jane Chapmaniga. ^[4]

1987?1999 oli abielus T?iili paritolu Claudia Bracchittaga. Neil on kolm poega. Lahutuse ajendasid erimeelsused koolivaliku osas. ^[41]

2013. aastal abiellus oma kauaaegse elukaaslase Laura Alvarezega. Mehhikost parit Alvarez juhib fair-trade kohvi importivat ettevotet. ^[42]

Corbyn on kirjeldanud saastlikku eluviisi: "Ma ei kuluta palju raha. Ma elan vaga tavalist elu. Ma soidan jalgrattaga ja mul ei ole autot ." ^[43]

20-aastaselt tootas Corbyn luhikest aega Jamaical uhes seafarmis ning on sellest ajast alates olnud taimetoitlane .

Corbyn raagib vabalt hispaania keelt . Ta toetab jalgpalliklubi Arsenal FC . ^[44]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Corbyni koduleht
• Ajalehes The Guardian ilmunud artiklid
• Briti leiboristid peatasid Corbyni liikmesuse antisemitismi raporti jarel ERR 29. oktoober 2020