Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (autor Maurice Quentin de La Tour , 1753)
Sunniaeg	28. juuni 1712 Genf , Genfi Vabariik
Surmaaeg	2. juuli 1778 Ermenonville , Prantsusmaa
Tegevusala	filosoofia, kirjandus
Abikaasa	Marie-Therese Le Vasseur (1768?1778)
Autogramm

Jean-Jacques Rousseau [?an ?ak russ'oo] (ka Jean Jacques Rousseau ; 28. juuni 1712 Genf , Genfi Vabariik ? 2. juuli 1778 Ermenonville , Prantsusmaa ) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.

Tema poliitiline filosoofia mojutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni , samuti Ameerika revolutsiooni ning uusaegse poliitilise , sotsioloogilise ja pedagoogilise motte arengut. Rousseaud on nimetatud ka romantismi isaks ^[1] ning ta on uks valgustusfilosoofia juhtfiguure.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jean-Jacques Rousseau sundis 28. juunil 1712 Genfis. Ta ema Suzanne Bernard suri sunnituse jarel ning kellassepast isa Isaac Rosseau jai teda kasvatama koos ta vanema vennaga. ^[2] Parast isa pogenemist linnast, et valtida arreteerimist, maarati Rousseau lahikonnas asuva Bossey linna pastori hoole alla, kus ta vottis vastu katoliku usu. 16-aastaselt lahkus ta kodulinnast ning temast sai rikka ?veitslase Francoise-Louise de la Touri (Warensi parunessi) soosik, kelle toetusel ta omandas hariduse ja oppis muusikat. Jargnevalt elas ta luhikest aega Torinos ja Lyonis , kus teenis raha nii maksuametniku, preestri kui ka muusikuna, kuid ei leidnud oma teed.

1742 . aastal veetis Rousseau pikemalt aega Pariisis , kus oli Veneetsia saadiku sekretar, kuid peagi tekkis tal tooandjaga konflikt. Temast sai valjatougatu ja kriitik ning omamoodi vagabund, kes voorandus kohalikust seltskonnast. Sel ajal kohtus ta entsuklopedisti ja valgustusajastu filosoofi Denis Diderot ’ga.

1745 . aastal kohtas Rousseau Marie-Therese Le Vasseuri, kellest sai ta hilisem abikaasa. Rousseau andmetel sunnitas naine talle viis last, kellest nad loobusid parast sundi. ^[2] Seda, et Rousseau oma lapsed huljanud oli, kasutati hiljem ta kritiseerimiseks.

1749 . aastal vottis Rousseau Diderot’ soovitusel osa Dijoni akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on aidanud kaasa kommete puhastamisele?". Ta palvis esikoha traktaadiga "Diskursus teadusest ja kunstist" (pr k "Discours sur les sciences et les arts", 1751) ^[3] , milles vaitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud inimeste allakaiku. Selles teoses tutvustas ta teemasid, mida arendas hiljem edasi.

Rousseau vastuoluline iseloom viis ta tulli mitme valgustusliikumise tegelasega, eeskatt filosoofi ja majandustegelase Adam Smithi , Diderot’ ja Voltaire ’iga. Rousseaud suudistati barbarismi edendamises ja progressivastasuses.

Aastatel 1752 ? 1753 huvitus Rousseau muusikast ning loi mitu muusikateost, nende hulgas uhe ooperi.

1754 . aastal taastas ta vahepeal kaotatud Genfi kodaniku staatuse, poordudes kalvinismi . 1755 . aastal osales ta taas Dijoni akadeemia esseekonkursil traktaadiga "Arutlus inimeste ebavordsuse paritolust ja pohjustest" (pr k "Discours sur l’origine et les fondements de l’inegalite parmi les hommes", 1754) ^[4] . Kuigi ta seekord peapreemiat ei palvinud, on see tekst esimesega vorreldes palju kupsem.

Jargnes Rousseau koige viljakam loomeperiood. Ta lahkus Pariisist ning puhendus esmalt patrooni Louise d'Epinay (tuntud kui Mme d'Epinay) ja seejarel Charles II Francois Frederic de Montmorency-Luxembourgi toetusel romaani "Julie ehk Uus Heloise" (pr k "Julie, ou la nouvelle Heloise", 1761) ning seejarel "Emile’i" (pr k "Emile, ou de l’education", 1762) ja "Uhiskondliku lepingu" (pr k "Du contrat social", 1762) kirjutamisele. "Julie" ilmumine voeti soojalt vastu, kuid "Emile" sattus Pariisis polu alla ning parast "Uhiskondliku lepingu" ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka sunnilinnas Genfis. Rousseau iseloom, vaartushinnangud ja arusaamine elust sattusid valgustusaja motteviisiga vastuollu.

Rousseau reisis palju ning puudis leida varjupaika Preisimaal ja filosoof David Hume ’i kutsel Inglismaal . Veidi ule aasta Inglismaal viibides muutus Rousseau vaimselt uha ebastabiilsemaks ning hakkas kahtlustama, et Hume on korraldanud tema vastu vandenou. Samal ajal tootas ta autobiograafilise teksti "Pihtimused" (pr k "Les Confessions", 1770, avaldatud 1782) kallal.

1767 . aastal naasis Rousseau Prantsusmaale ning keskendus elu lopuaastatel toole autobiograafiliste tekstidega, muuhulgas lopetas "Pihtimused". Ta puhendus ka botaanikale ja muusikale ning oli kirjavahetuses ooperihelilooja Christoph Willibard Gluckiga . ^[2]

Rousseau suri Pariisi lahedal Ermenonville’is 2. juulil 1778. 1794 . aastal, 16 aastat parast ta surma viidi ta porm Pariisi Pantheoni .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Jean-Jacques Rousseau sai kuulsaks teosega "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassund on aidanud kaasa kommete puhastamisele" (ka "Arutlus teadustest ja kunstidest", pr k "Discours sur les sciences et les arts", 1751). ^[5] Vastupidi tollal levinud arvamusele leidis ta, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kolbluse vahenemine. Temalt parineb ka uleskutse "Tagasi loodusesse!".

• Oma tahtsaimaks teoseks pidas Rousseau romaani "Emile" (pr k "Emile, ou de l’education", 1762) ^[6] , milles ta kirjeldas inimese terviklikku kasvatamist kodanikuks. Romantismieelse ja romantistliku kirjanduse seisukohalt oli oluline ka tema sentimentaalne romaan "Julie ehk Uus Heloise" (pr k "Julie, ou la nouvelle Heloise", 1761).

• Tanapaevasele autobiograafia traditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused" (pr k "Les Confessions", 1770, avaldatud 1782). Lopetamata jaanud "Uksildase uitaja motisklused" (pr k "Reveries du promeneur solitaire", avaldatud 1782) paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis iseloomustab hilisemat uusaegset kirjandust.

• Poliitilises filosoofias on tahtis Rousseau teos "Uhiskondlikust lepingust ehk Riigioiguse pohiprintsiibid" (pr k "Du contrat social", 1762). ^[7] Rousseau oli uks uhiskondliku lepingu tahtsamaid teoreetikuid. Tema arvamusel oli rahvavoim poliitiline ideaal ning koiki riigiasju pidi arutatama rahvakoosolekul, kuid sellest pohimottest oli voimalik lahtuda vaid vaikestes riikides.

• Rousseau panustas ka muusikateooriasse . Vaidluses muusikateoreetiku ja helilooja Jean-Philippe Rameauga kaitses Rousseau loomeinimese vaba enesevaljendust, mis domineerib reeglite ja traditsioonide ule. Sellest lahtudes peetakse teda romantismi eelkaijaks. Rousseau oli ka viljakas helilooja, kes kirjutas seitse ooperit ning loi muid muusikalisi kompositsioone. Ta tuntuim teos on uhevaatuseline ooper "Kulaennustaja" (pr k "Le devin du village", 1752). ^[8]

• Prantsuse revolutsiooni ajal peeti Rousseaud uheks populaarsemaks filosoofiks nn jakobiinide klubi liikmete seas.

Teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Jean Jacques Rousseau: elulugu ? pedagoogilised vaated. Emil" (koost ja tlk Hans Roos, redig Peeter Pold ). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. Teine, keeleliselt kohendatud trukk "Emile". Tallinn: Olion, 1997.
• "Arutlus kusimuse ule: Kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" raamatus "Valik prantsuse esseid" (koost ja tlk Aleksander Aspel ). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938, lk 175?194.
• "Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassund on aidanud kaasa kommete puhastamisele" (tlk Kristiina Ross ). Vikerkaar 1993, nr 1?2.
• "Uksildase uitaja motisklused; Arutlus teadustest ja kunstidest" (tlk Sirje Keevallik ja Kristiina Ross, eessona Lauri Leesi ) sarjas "Europeia" (nr 30). Tallinn: Perioodika, 1995.
• "Uhiskondlikust lepingust ehk Riigioiguse pohiprintsiibid" (tlk Mirjam Lepikult , jarelsona Marek Tamm ) sarjas "Avatud Eesti raamat". Tallinn: Varrak, 1998.
• "Voltaire?Rousseau. Valik kirju" (tlk Kristiina Ross , jarelsona Marek Tamm ). Vikerkaar 1999, nr 11?12.
• "Arutlus inimeste ebavordsuse paritolust ja pohjustest" (tlk Mirjam Lepikult, jarelsona ja bibliograafia Eva Piirimae ). Akadeemia 2008, nr 9, lk 2075?2104; nr 11, lk 2531?60; nr 12, lk 2743?84.
• "Pihtimused" (katkend, tlk Kristiina Ross , jarelsona Marek Tamm ). Vikerkaar 2020, nr 1.
• "Kuues moraalikiri Sophiele" (tlk Joonas Kiik ). Vikerkaar 2021, nr 1?2.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eduard Laaman "Juhan Luiga ja J. J. Rousseau". Looming 1938, nr 8, lk 894?901.
• Villem Alttoa "Jean Jacques Rousseau. 250. sunnipaeva puhul". Looming 1962, nr 6, lk 940?945.
• "XVIII sajandi valiskirjandus". Tallinn. Valgus, 1973, lk 257?274.
• Lion Feuchtwanger "Narritarkus ehk Jean-Jacques’i elu ja kirgastumine. Biograafiline romaan" (sks k tlk Evi Auling ). Tallinn: Eesti Raamat, 1983.
• William Blanchard "Rousseau ja massumeel" (ingl k tlk Kalle Hein ). Tallinn: Fontese Kirjastus, 2000.
• Juri Lipping " Ceci n’est pas une riigioiguse opik" (raamatu "Uhiskondlikust lepingust ehk Riigioiguse pohiprintsiibid" arvustus). Akadeemia 2002, nr 2.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Jean-Jacques Rousseau

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jean-Jacques Rousseau