Jan Hus
(umbes 1370 ?
6. juuli
1415
Konstanz
) oli
t?ehhi
usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse
hussiitideks
.
15. sajandil toi Jan Hus valja oma pohimotted:
- Kritiseeris kirikuametite muuki.
Indulgentside
(patulunastuskiri) muuk pole kooskolas ristiusu opetusega.
- Sakramentide
(kiriklikud rituaalid, 7 tukki) saamiseks ei pea inimene maksma.
- Noudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist).
- Tema meelest oli usulise toe ainukeseks kriteeriumiks piibel.
Jan Hus vottis t?ehhi keeles kasutusele
?
ja
?
tahe.
1415
otsustas
Konstanzi kirikukogu
, et Jan Hus on
ketser
ning ta poletati tuleriidal.
Pikemalt artiklis
Hussiitide sojad
,
Hussiidid
,
Esimene Praha
defenestratsioon
,
1419
1420. aastatel algasid T?ehhis t?ehhi vaimuliku Jan Husi algatatud
roomakatoliku kiriku
reformiliikumise
pooldajate ning roomakatoliku kirikut pooldava Saksa-Rooma riigi vahel sojategevus, mille haripunkt oli T?ehhis 1419?1437. Ulestous algas
1419
. aastal
Prahas
parast
Boomimaal
kuninga
Vaclav IV
surma. Boomimaa valitsejaks valiti
Leedu suurvurstiriigist
Jagelloonide
dunastiast
Vytautas
, kes valitses kuni surmani
1430
. aastal.
Ulestous haaras Praha jarel ka T?ehhi louna- ja kirdealad. Hussiitide peamise sojajou moodustasid
taboriidid
Jan ?i?ka
ja
Prokop Suure
juhtimisel, nad loid tagasi mitu hussiitidevastast
ristisoda
, kuni said
1437
. aastal luua ja
1452
alistus
Tabori
linn.
