James II
(
14. oktoober
(
uue kalendri jargi
24. oktoober
)
1633
?
16. september
1701
) oli
Inglismaa kuningas
ja (
James VII
nime all)
?otimaa kuningas
aastatel
1685
?
1688
.
James oli
Charles I
poeg ja
Charles II
noorem vend, tema ema oli Prantsuse printsess
Henrietta-Marie
. Ta ristiti anglikaani kiriku priimase, Canterbury peapiiskopi
William Laudi
poolt. Ta oli vaid kolmeaastane, kui ta nimetati merevae juhiks (
Lord High Admiral
), ja selle positsiooni sailitas ta ka taiskasvanuna.
1644
. aastal sai ta ka
Yorki hertsogiks
.
1646
. aastal, kui rojalistid
Inglise kodusojas
luua said, pogenes James Madalmaadesse ning elas esialgu
Haagis
ning hiljem Prantsusmaal, kus ta osales
Fronde
'i massu mahasurumisel, saades nii oma esimesed sojalised kogemused.
1660
. aastal, kui Inglismaal monarhia taastati (
restauratsioon
), sai Jamesist oma venna Charles II trooniparija.
1659
. aastal oli James lubanud abielluda oma armastatu
Anne Hyde
'iga, kes parines lihtrahva seast. Selline abielu loeti voimatuks, kuid Jamesi lubaduse ajal oli Inglismaa veel vabariik ja teiseks oli uldiselt oodata, et kui kuningasugu uldse jatkub, siis vanema venna Charlesi kaudu, kes sai lapsi paljude armukestega. Ainult niisuguste asjaolude kokkulangevuse tottu vois Anne Hyde kuningliku perekonna liikmega abielluda. Ehkki abielu vastu olid nii avalik arvamus kui ka Anne'i isa, solmiti abielu
3. septembril
1660
Londonis
. James aga jai trooniparijaks, sest Charles II abikaasa ei saanud lapsi. Charles pidas kull endiselt armukesi, kuid keeldus oma naisest lahutamast ja uuesti abiellumast. Nii olid koik tema lapsed ebaseaduslikud.
Jamesi esiklaps sundis kaks kuud parast pulmi, kuid suri varsti. Uldse sunnitas Anne 8 last, kellest 6 surid lapseeas. Taiskasvanuks said tutred
Mary
ja
Anne
, kellest esimene ei saanud lapsi ja teine elas koikidest oma lastest kauem.
Parast Anne Hyde'i surma
31. martsil
1671
abiellus James
21. novembril
1673
Modena ja Reggio hertsogi
Alfonso IV d’Este
tutre
Maria Beatrice d'Estega
. Viie nurisunnituse korval sundis abielust seitse last, kellest taiskasvanuks said ainult kaks noorimat,
James Francis Edward Stuart
ja
Louisa Maria Stuart
.
Charles II valitsusajal paistis James II silma vaejuhina, juhtides Inglise merevage
1665
?
1667
ja
1672
?
1674
sodades Madalmaade vastu. Sealjuures oli tema voimu all Pohja-Ameerikas hollandlastelt vallutatud Nieuuw Amsterdam, mis tema auks nimetati
New Yorgiks
(kuna James oli Yorki hertsog).
1666
. aastal paistis James silma Londoni suure tulekahju kustutamisel, mis tagas talle suure osa londonlaste poolehoiu.
1668
. voi
1669
. aastal poordus James salaja katoliku usku. Moni aeg parast seda algasid aga katoliiklaste oiguste piiramised:
1673
. aastal noudis parlament, et ukski katoliiklane ei saaks riigiametisse, sojavakke voi ametnikkonda. Et James keeldus selle seaduse kohaselt oma protestantlust kinnitamast, tuli avalikuks, et temast oli saanud katoliiklane. Anglikaani jumalateenistuste kulastamist jatkas ta siiski kuni
1676
. aastani.
1677
. aastal puhkes nn
Exclusion Crisis
, kuna suur osa parlamendiliikmetest puudis Jamesi trooniparija kohalt korvaldada. Neile oli probleemiks aga Charles II lastetus ja ka see, et uhtegi teist tosiseltvoetavat troonipretendenti polnud sel hetkel votta. Pingelises ohkkonnas tekkisid aga kuulujutud katoliiklaste vandenoust ja soovist James kohe troonile panna. Inglismaal puhkes katoliiklastevastane husteeria, neid jalitati ja vangistati. Charles II saatis Jamesi seetottu
1680
. aastal Brusselisse ning hiljem samal aastal asus ta asevalitsejaks ?otimaale, kus ta aitas
Edinburghi
kujundada oluliseks poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks. Ajapikku pinged lahtusid ja kui
1683
. aastal sai teatavaks vandenou, mille kaigus plaaniti korvaldada nii Charles II kui ka James ning taastada Cromwelli-stiilis vabariik, toi see Jamesile trooniparijana kullaltki suure toetuse.
1684
. aastal sai ta tagasi koha kuninga salanoukogus ning seejarel ei tehtud enam tosisemat katset tema troonile saamist takistada.
Kui James
1685
. aasta voimule sai, oli tema positsioon kuningana siiski ebakindel. Rahulolematus tema suhtes uha kasvas. James ei pooldanud parlamendi voimu suurendamist ja puudis valitseda kullaltki absolutistlikult, kutsumata parast
1686
. aastat parlamenti enam kokku.
1687
. aastal andis ta valja usutolerantsi edikti, millega katoliiklastele anti anglikaanidega vordsed oigused, ning
1688
. aastal sundis tal poeg James Francis Edward, mis toi kaasa protestantliku eliidi hirmu, et katoliiklik dunastia jaabki Inglismaal pusima. Seetottu otsustas
parlament
Inglismaa valitsejaks kutsuda Charles I lapselapse
Oranje vursti
Willemi
, kes oli abielus Jamesi tutre Maryga.
Kuulsa revolutsiooniga
James kukutatigi ning Inglismaa muutus tunduvalt parlamentaarsemaks: kuninga roll vahenes tunduvalt.
James II puudis
1689
?
1690
trooni tagasi saada, ent sai luua. Ulejaanud elu elas ta
Prantsusmaal
Louis XIV
kaitse all. Tema poeg James Francis Edward ja pojapoeg
Charles Edward Stuart
purgisid hiljem samuti Inglismaa troonile, ent edutult.
James sai kahe armukesega seitse last, kellest viis said taiskasvanuks. Nende kaudu pusib Jamesi sugu tanapaevani, ent seaduslikest jarglastest oli viimane poeg Jamesi noorem poeg
Henry Benedict Stuart
, kes suri
1807
.