James II
Sunniaeg	14. oktoober 1633 ( Juliuse kalendris )
Surmaaeg	5. september 1701 ( Juliuse kalendris ) (67-aastaselt) Saint-Germain-en-Laye
Lapsed	Mary II , Anne , James Francis Edward Stuart
Pereliikmed	Henrietta Anne Stuart , Mary Henrietta Stuart , Charles II
Autasud	Sukapaela ordu
Autogramm
[ muuda Wikidatas ]

James II ( 14. oktoober ( uue kalendri jargi 24. oktoober ) 1633 ? 16. september 1701 ) oli Inglismaa kuningas ja ( James VII nime all) ?otimaa kuningas aastatel 1685 ? 1688 .

James oli Charles I poeg ja Charles II noorem vend, tema ema oli Prantsuse printsess Henrietta-Marie . Ta ristiti anglikaani kiriku priimase, Canterbury peapiiskopi William Laudi poolt. Ta oli vaid kolmeaastane, kui ta nimetati merevae juhiks ( Lord High Admiral ), ja selle positsiooni sailitas ta ka taiskasvanuna. 1644 . aastal sai ta ka Yorki hertsogiks . 1646 . aastal, kui rojalistid Inglise kodusojas luua said, pogenes James Madalmaadesse ning elas esialgu Haagis ning hiljem Prantsusmaal, kus ta osales Fronde 'i massu mahasurumisel, saades nii oma esimesed sojalised kogemused.

1660 . aastal, kui Inglismaal monarhia taastati ( restauratsioon ), sai Jamesist oma venna Charles II trooniparija. 1659 . aastal oli James lubanud abielluda oma armastatu Anne Hyde 'iga, kes parines lihtrahva seast. Selline abielu loeti voimatuks, kuid Jamesi lubaduse ajal oli Inglismaa veel vabariik ja teiseks oli uldiselt oodata, et kui kuningasugu uldse jatkub, siis vanema venna Charlesi kaudu, kes sai lapsi paljude armukestega. Ainult niisuguste asjaolude kokkulangevuse tottu vois Anne Hyde kuningliku perekonna liikmega abielluda. Ehkki abielu vastu olid nii avalik arvamus kui ka Anne'i isa, solmiti abielu 3. septembril 1660 Londonis . James aga jai trooniparijaks, sest Charles II abikaasa ei saanud lapsi. Charles pidas kull endiselt armukesi, kuid keeldus oma naisest lahutamast ja uuesti abiellumast. Nii olid koik tema lapsed ebaseaduslikud.

Jamesi esiklaps sundis kaks kuud parast pulmi, kuid suri varsti. Uldse sunnitas Anne 8 last, kellest 6 surid lapseeas. Taiskasvanuks said tutred Mary ja Anne , kellest esimene ei saanud lapsi ja teine elas koikidest oma lastest kauem.

Parast Anne Hyde'i surma 31. martsil 1671 abiellus James 21. novembril 1673 Modena ja Reggio hertsogi Alfonso IV d’Este tutre Maria Beatrice d'Estega . Viie nurisunnituse korval sundis abielust seitse last, kellest taiskasvanuks said ainult kaks noorimat, James Francis Edward Stuart ja Louisa Maria Stuart .

Charles II valitsusajal paistis James II silma vaejuhina, juhtides Inglise merevage 1665 ? 1667 ja 1672 ? 1674 sodades Madalmaade vastu. Sealjuures oli tema voimu all Pohja-Ameerikas hollandlastelt vallutatud Nieuuw Amsterdam, mis tema auks nimetati New Yorgiks (kuna James oli Yorki hertsog). 1666 . aastal paistis James silma Londoni suure tulekahju kustutamisel, mis tagas talle suure osa londonlaste poolehoiu.

1668 . voi 1669 . aastal poordus James salaja katoliku usku. Moni aeg parast seda algasid aga katoliiklaste oiguste piiramised: 1673 . aastal noudis parlament, et ukski katoliiklane ei saaks riigiametisse, sojavakke voi ametnikkonda. Et James keeldus selle seaduse kohaselt oma protestantlust kinnitamast, tuli avalikuks, et temast oli saanud katoliiklane. Anglikaani jumalateenistuste kulastamist jatkas ta siiski kuni 1676 . aastani. 1677 . aastal puhkes nn Exclusion Crisis , kuna suur osa parlamendiliikmetest puudis Jamesi trooniparija kohalt korvaldada. Neile oli probleemiks aga Charles II lastetus ja ka see, et uhtegi teist tosiseltvoetavat troonipretendenti polnud sel hetkel votta. Pingelises ohkkonnas tekkisid aga kuulujutud katoliiklaste vandenoust ja soovist James kohe troonile panna. Inglismaal puhkes katoliiklastevastane husteeria, neid jalitati ja vangistati. Charles II saatis Jamesi seetottu 1680 . aastal Brusselisse ning hiljem samal aastal asus ta asevalitsejaks ?otimaale, kus ta aitas Edinburghi kujundada oluliseks poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks. Ajapikku pinged lahtusid ja kui 1683 . aastal sai teatavaks vandenou, mille kaigus plaaniti korvaldada nii Charles II kui ka James ning taastada Cromwelli-stiilis vabariik, toi see Jamesile trooniparijana kullaltki suure toetuse. 1684 . aastal sai ta tagasi koha kuninga salanoukogus ning seejarel ei tehtud enam tosisemat katset tema troonile saamist takistada.

Kui James 1685 . aasta voimule sai, oli tema positsioon kuningana siiski ebakindel. Rahulolematus tema suhtes uha kasvas. James ei pooldanud parlamendi voimu suurendamist ja puudis valitseda kullaltki absolutistlikult, kutsumata parast 1686 . aastat parlamenti enam kokku. 1687 . aastal andis ta valja usutolerantsi edikti, millega katoliiklastele anti anglikaanidega vordsed oigused, ning 1688 . aastal sundis tal poeg James Francis Edward, mis toi kaasa protestantliku eliidi hirmu, et katoliiklik dunastia jaabki Inglismaal pusima. Seetottu otsustas parlament Inglismaa valitsejaks kutsuda Charles I lapselapse Oranje vursti Willemi , kes oli abielus Jamesi tutre Maryga. Kuulsa revolutsiooniga James kukutatigi ning Inglismaa muutus tunduvalt parlamentaarsemaks: kuninga roll vahenes tunduvalt.

James II puudis 1689 ? 1690 trooni tagasi saada, ent sai luua. Ulejaanud elu elas ta Prantsusmaal Louis XIV kaitse all. Tema poeg James Francis Edward ja pojapoeg Charles Edward Stuart purgisid hiljem samuti Inglismaa troonile, ent edutult.

James sai kahe armukesega seitse last, kellest viis said taiskasvanuks. Nende kaudu pusib Jamesi sugu tanapaevani, ent seaduslikest jarglastest oli viimane poeg Jamesi noorem poeg Henry Benedict Stuart , kes suri 1807 .