| Jalisco osariik
|
|---|
|
|
hispaania
Estado Libre y Soberano de Jalisco
|
|
|
|
Pindala: 78 588 km²
|
|
Elanikke: 8 348 151
(2020)
|
|
Rahvastikutihedus: 106 in/km²
|
|
Pealinn:
Guadalajara
|
 |
Jalisco osariik
on 1. jargu haldusuksus (
osariik
)
Mehhiko
laaneosas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 8 348 151, millega on see elanike arvult teine osariik riigis. Osariigi pindala on 78 588 km², millega on see pindalalt seitsmes osariik.
Osariigi pealinn on
Guadalajara
(1 385 629 elanikku 2020. aastal) ja suurim linn
Zapopan
(1 476 491 el.). Teised suuremad linnad on
Tlaquepaque
(687 127 elanikku) ja
Tonala
(569 913 elanikku). Vaikse ookeani rannikul asub kuurortlinn
Puerto Vallarta
. Suurimad polisrahvad on osariigis
huit?olid
ja
nahuad
.
Jalisco piirneb kuue osariigiga:
Nayarit
,
Zacatecas
,
Aguascalientes
,
Guanajuato
,
Colima
ja
Michoacan
. Osariigil on 342 km pikkune rannajoon
Vaikse ookeaniga
. Osariiki labib
Vulkaaniline Sierra
, kus asub ka osariigi korgeim tipp, tegevvulkaan
Colima
(umbes 3850 m). Osariiki ulatub
Laane-Sierra-Madre
maeaheliku lounaosa. Osariigis asub Mehhiko suurim mageveejarv
Chapala
, mille pindala on 1146 km².
Jaliscost on parit mitmed Mehhiko kultuurile iseloomulikud tunnused, sh
mariachi
- ja
ranchera
-muusika, traditsiooniline toit
birria
ning alkohoolne jook
tekiila
. Tanu rikkalikule kultuuriparandile on osariigi deviis
Jalisco es Mexico
('Jalisco on Mehhiko').
Osariigi pealinn on
Guadalajara
.
Jalisco sai Mehhiko osariigiks 23. detsembril 1823.
Jalisco osariigi seadusandlik kogu on uhekojaline Kongress, kuhu kuulub 39 liiget. Korgeim taidesaatev voim kuulub kubernerile. 2018. aastast on osariigi kuberner
Enrique Alfaro Ramirez
.
Jalisco osariik jaguneb 125 kohalikuks omavalitsuseks (
municipios
). Iga kolme aasta jarel valivad omavalitsuste elanikud munitsipaalpresidendi (
presidente municipal
), kes juhib samal ajal valitud munitsipaalnoukogu (
ayuntamiento
), mis vastutab koikide avalike teenuste olemasolu eest.
