Jahipidamine ehk kuttimine on jahiuluki jalitamine, puudmine, tabamine voi surmamine ^[1] . Jahipidamiseks loetakse paljastatud jahirelva , vabalt liikuva jahikoera , puuniste voi jahisaagiga looduses viibimist. Peetakse ka nondanimetatud veretut jahti ehk fotojahti .

Jahti voib pidada jargmiste jahipidamisviisidega: hiilimisjaht , varitsusjaht , peibutusjaht , ajujaht , otsijaht , urujaht ja uluki puudmine .

Jahipidamine voimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning populatsioonide elujoulisust ja jahinduslikku produktiivsust . Samuti voimaldab jahipidamine valtida metsloomade, kaasa arvatud nuhtlusisendite , elutegevuse ja toitumise poolt tekkida voivaid kahjustusi metsamajandusele ja pollumajandusele ning ohtu inimestele.

Jahipidamisega on seotud ka salakuttimine ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salakuttimine on seadusega karistatav.

Jahipidamine Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lubatud jahipidamisvahenditeks Eestis on sile- voi vintraudne voi kombineeritud tulirelv ja poolautomaattulirelv , mille salve mahub kuni kaks padrunit , v.a taisautomaattulirelv , puunis , v.a taldrikraud , peibutusvahend , jahikoer ja piirdelipud .

Jahti jahiulukitele voivad pidada jahitunnistust omavad isikud vastavate jahilubade (jahiluba voi suuruluki jahiluba) alusel. Jahitunnistus valjastatakse jahiseaduse alusel isikutele, kes on sooritanud jahindusalase teooria- ja relvakasitluseksami ning parast seda ka laskeeksami.

Jahipidamisoigust jahil toendavad jargmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavotjate nimekiri (kui peetakse kollektiivjahti), suuruluki laskekatse tunnistus (kui ollakse suurulukijahis ja seistakse kutiliinil), jahikoerapass (kui peetakse jahti koeraga).

Jahipidamist reguleeriv jahiseadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Jahiseadus

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumentideks jahiseadus ^[2] ja jahieeskiri ^[3] , mis satestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja kaitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmaarad, jahipidamise alused ja korra, sh erire?iimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse.

Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kumneks aastaks. Jahipidamise oiguse jahiuhendustele (jahtkonnale) tagab kasutusoiguse leping , mis satestab kasutaja kohustused alates ulukite loenduse ja hoolde kohta ning lopetades kuttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusoiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusoiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusoiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste taienduskoolituse ja muude ettevotmiste rahastamist.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• jahi- ja kalastusturism
• jahikalender
• jahikott
• jahikull
• jahindus
• jahipark
• jahisarv
• jahipidamisvahendid
• kutt
• Vereta Jaht

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Jahiseadus 1. marts 2003
• Jahieeskiri 17. marts 2003
• Hundi- ja karujahist Liivimaal (inglise keeles), The Maitland Mercury & Hunter River General Advertiser., 29. detsember 1855 , lk 1
• Jahimeeste kasiraamat 1924 . Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR