Jacques Offenbach, u 1860
Jacques Offenbach
(sunninimi
Jakob Eberst
;
20. juuni
1819
Koln
?
5. oktoober
1880
Pariis
) oli Saksa juudi paritolu prantsuse
romantiline
helilooja
,
dirigent
,
t?ellist
ja
impressaario
.
Aastatel 1847?1880 komponeeris ta kokku 96 operetti,
bouffon
-ooperit ja vodevilli, millest 56 olid uhevaatuselised, ning kaks ooperit, millest "
Hoffmanni lood
" on jaanud ooperiliteratuuri pohivaramusse. Kirjutas ka instrumentaalmuusikat. Teda on peetud operetiajastu kaivitajaks
[
viide?
]
.
Ta sundis Kolnis, kuid veetis lapsepolve
Frankfurdiga
piirnevas
Maini-aarses Offenbachi
linnas. Kumnelapseline perekond elas pidevas majanduslikus puuduses. Isa
Isaac Juda Eberst
tegutses raamatukoitjana ning oli ka Kolni sunagoogi kantor ja muusikaopetaja. Isa tunti huudnime Der Offenbacher (offenbachlane) jargi, millest hiljem kujunes poja kunstnikunimi. Mangis uheksa-aastaselt viiulit koos vend Juliuse (t?ello) ja ode Isabellaga (klaver) Kolni kortsides ja tavernides. Oppis taiendavalt
Joseph Alexanderi
ja
Bernhard Breueri
juures.
Kuna Jacobil polnud 14-aastaselt Kolnis enam midagi oppida, viis isa 1833. aastal pojad Juliuse ja Jacobi Pariisi, et nad saaksid seal taiendavat muusikaharidust. Ehkki Pariisi konservatooriumi range ja autoritaarne direktor, helilooja
Luigi Cherubini
oli seadnud sisse korra, et mitteprantslasi sinna oppima ei voeta (naiteks utles ta ara
Ferenc Lisztile
), tegi ta Jacobile (kes oli juba votnud endale eesnimeks prantsusparase nimekuju Jacques) erandi. Jacques hakkas Cherbini innustusel oppima professor
Olive-Charlier Vaslini
juures t?ellot ja laulis koos vennaga Pariisi sunagoogis.
Aasta parast vaitis Offenbach, et ka Pariisi konservatooriumis pole midagi oppida. Oieti sundis vilets majanduslik seis teda opingutest loobuma. Sai 15-aastaselt t?ellisti koha
Ambigu-Comique
'i teatri orkestris, kuid mangis samal ajal kuni 1838. aastani t?ellot ka Pariisi mainekas
Opera-Comique
'i orkestris korvuti nimeka t?ellisti ja helilooja
Hippolyte Prosper Seligmanniga
. Temalt sai kasulikke muusikaalaseid napunaiteid. Vottis taiendamiseks muusikatunde ka prantslaste tippt?ellistilt
Louis-Pierre Norblinilt
ning komponeerimisjuhiseid tollaselt mainekalt heliloojalt ja dirigendilt
Fromental Halevylt
. Pidas saadud teadmisi piisavaks, et hakata komponeerima luhikesi orkestripalu.
Noor t?ellist Offenbach. Alexandre Laemleini joonistus
1838. aastal sobrunes noore helilooja
Friedrich von Flotowiga
, kes aitas tal avada uksi Pariisi salongidesse, kus rajas endale voimeka muusiku reputatsiooni. Oli vaga seltskondlik, liikuv ja toiselt aktiivne. Kujunes kiiresti noutud t?ellovirtuoosiks. Andis kontserte paljudes Prantsusmaa linnades, sageli koos
Anton Rubinsteiniga
. Kulastas interpreedi rollis regulaarselt Kolni, kus esines koos
Ferenc Lisztiga
.
Londoni
kontserdireisidel olid tema partneriteks sellised nimekad muusikud nagu
Felix Mendelssohn
,
Joseph Joachim
,
Michael Costa
ja
Julius Benedict
. Koikjal veetis ta kontsertidest vabu ohtuid teatris.
1839. aastal komponeeris esimese lavateose, vodevilli "Pascal et Chambord", kuid see jai erilise tahelepanuta. Kull laksid kaubaks tema kompositsioonid t?ellole. Astus 1844
roomakatoliku usku
. Abiellus samal aastal varakast perekonnast parit
Herminie d'Alcainiga
, kes oli kannatlik ja inspireeriv abikaasa. 1840. aastate esimesel poolel ei saavutanud heliloojana mingit edu. Pidas plaane emigreerumiseks USA-sse. Kuid 1846. aastal komponeeritud kergesisulised ja tantsulised burleskid salongikulaliste lobustamiseks aratasid juba suuremat tahelepanu. Aastatel 1850?1855 oli
Theatre Francais
' mittekoosseisuline dirigent.
Offenbachi Theatre des Bouffes-Parisiens, 1867
1855. aastal tuli elus poordepunkt. Offenbach rentis vaikese 300-kohalise
Salle Lacaze
'i (hilisem
Theatre des Folies-Marigny
) Pariisi
Champs-Elysees
'l. Nimetas oma teatri
Bouffes-Parisiens
iks. Avas selle 5. juulil, kandes Pariisis toimunud esimese maailmanaituse publiku lobustamiseks ette enda komponeeritud operette ja luhivodeville. Sellest teatrist sai maailma esimene operetiteater. Offenbach saavutas uleoo populaarsuse uhevaatuseliste operettidega "Les deux aveugles" ("Kaks pimedat") ja "Le violoneux" ("Viiuldaja"). Korvuti tema enda teostega olid teatri repertuaaris ka
Adolphe Adami
,
Leo Delibes
'i,
Jules Laurent Duprato
,
Leon Gastineli
ja teiste lavateosed. Mangiti ka
Rossini
ja
Mozarti
koomilisi luhiteoseid (vastavalt "
Sinjoor Bruschino
" ja
"Teatridirektor
").
Korraldas 1856. aastal noortele heliloojatele voistluse uhevaatuseliste operettide saamiseks. Osales 78 uustulnukat. Esikohta jagasid
Georges Bizet
ja
Charles Lecocq
samale libretole kirjutatud operetiga "Le docteur Miracle". Vottis 1857 juhtida ka
Theatre Comte
'i. Bouffes tegi samal aastal eduka ringreisi Londonis.
1858. aastal joudis teatrilavadele nii Prantsusmaal, kogu Euroopas kui ka USA-s ulipopulaarseks osutunud "Orphee aux enfers" ("
Orpheus porgus
"), mille esietendust Pariisis peetakse operetiajastu avaloogiks ning kvalitatiivselt uueks suunaks senises kergesisulise lavamuusika arengus. Pariisi publikut vapustas stseen, kus jumalad tantsisid hoogsat
kankaani
, mida tolles tukis nimetati porgulikuks galopiks.
Populaarses ja mainekas Pariisi teatris
Opera-Comique
mangiti esimest korda tema operetti ("Barkouf") 1860. aastal, kuid see kukkus labi. Offenbach sai samal aastal Prantsuse kodakondsuse ning palvis juba 1861. aastal Auleegioni ordeni (
Legion d’honneur
). Teatri juhtimise korvalt komponeeris ta luhiteoseid ka Bad Emsi suveteatri jaoks.
Loobus 1861 Bouffes-Parisiensi juhtimisest, et jaaks rohkem aega heliloomingule, kuid kuue aasta jooksul ei valminud uhtegi tood, mis oleks Orpheuse taset ja edu uletanud. Isegi "La belle Helene'i" ("
Ilus Helena
", 1864) vaartust opiti hindama alles hiljem. Kuid siis saabus ajajark, kus pea iga uus oopus oli taistabamus. Sundisid tema parimad operetid "Barbe-bleue" ("
Sinihabe
"), "La vie parisienne" ("
Pariisi elu
"), "La grande-duchesse de Gerolstein" ("
Gerolsteini suurhertsoginna
") ja "La Perichole" ("
Pericola
").
1864. aastal kirjutas ta Viini Hofoperile ooperi "Die Rheinnixen" ("Reini merineitsi"), mis kull meeldis saksa kriitik
Eduard Hanslickile
ja Viini publikule, kuid toi talle Prantsusmaal suuri ebameeldivusi. See ooper on tanapaeval praktiliselt unustusse vajunud. Parast soda Saksamaaga 1870?1871 suudistati Offenbach saksasobralikkuses ning ta pidi Prantsusmaalt ajutiselt lahkuma. Sel perioodis vahenes ka tema populaarsus prantslaste hulgas.
Naasnud Prantsusmaale, juhtis Offenbach 1873.?1875. aastal
Theatre de la Gaited
, kuid tulemuseks oli teatri kiire pankrot. Seetottu laks ta 1876. aastal raha teenima Ameerika Uhendriikidesse. Seal voeti ta vastu suure lugupidamisega. Kohe esimese kontserdi ? tegemist oli sumfooniakontserdiga! ? piletid olid valja muudud. Pettunud publik asus kohe parast esimest numbrit kontserdilt lahkuma. Edasi laks operetlikus stiilis ja seetottu edukamalt. Offenbach andis
New Yorgis
ja
Philadelphias
ule 40 operetikontserdi ning dirigeeris oma teoste Ameerika esietendusi.
Stseen Offenbachi ooperi "Les contes d'Hoffmann" Pariisi esiettekandelt
Offenbachi hauamonument Pariisi
Montmartre'i kalmistul
Poordunud tagasi Prantsusmaale, oli Offenbach kaotanud suure osa oma optimismist. Ta kirjutas kull veel mitu head operetti ("Madame Favart", "La fille du tambour-major"), kuid prantslaste silmis oli ta tahtsuse kaotanud. Ka kriitikute artiklid olid havitavad. Teda oli juba aastaid vaevanud mote, et uksnes operettidest ei piisa, et end lavamuusika ajalukku jaadvustada. Parast "Die Rheinnixeni" ebaedu Prantsusmaal otsis pingeliselt ainet uueks ooperiks. Talle meeldis
Jules Barbieri
ja
Michel Carre
lavateos "Les contes fantastiques d'Hoffmann" ("Hoffmanni fantastilised lood"). Alates 1877. aastast tegeleski peamiselt sellele tekstile rajatud ooperi "Les contes d'Hoffmann" ("
Hoffmanni lood
") komponeerimisega. Too jai aga autori surma tottu lopetamata. Hoffmann suutis vaatamata
podagra
kiirele arengule ja tervise norgenemisele komponeerida kogu ooperi klaviiris ja viimistleda moned stseenid ka partituuris. Valminud osade proovid Pariisi Opera-Comique'is juba kaisid. Too viis lopule (orkestreeris)
Ernest Guiraud
. Teos esietendus neli kuud parast helilooja surma. Pooleli jaanud opereti "Belle Lurette" lopetas
Leo Delibes
.
Ooper "Les contes d'Hoffmann" on uks prantsuse heliloojate ooperiloomingu populaarsemaid teoseid. See pole parast esiettekannet Prantsusmaal kunagi repertuaarist valja langenud. 1882. aastal etendus see ooper Viini Ringtheateris, kuid esietenduse ajal puhkes teatris tulekahju, mille kaigus hukkus mitu inimest. Solistides suvenes arusaam, et seda ooperit saadab needus, mistottu teost esitati Viinis jargmine kord alles 1905. aastal. Siis saatis seda ka Viinis tohutu menu. Alles seejarel vottis teos sisse koha maailma operetiteatrite pusirepertuaaris.
Offenbach oli ergas teatriinimene. Paistis silma roomsameelse ja tundelise muusika loojana, mida sellisel kujul pole keegi vaidetavalt suutnud uletada. Teda on peetud klassikalise opereti isaks. Tema operetid on olnud Austria klassikalise operetikoolkonna kujunemise aluseks ning inspireerinud
Johann Straussi
,
Franz von Supped
ja
Carl Millockeri
. Tal onnestus valja tootada operetistiil, mis vastab tapselt prantslaste maitsele. Seetottu on tema teosed tanapaevalgi Prantsusmaal, aga ka
Austrias
ja Saksamaal upris menukad. Alates 1991. aastast korraldab Die Jacques-Offenbach-Gesellschaft
Bad Emsis
iga-aastast Offenbachi teoste festivali.
Esiettekanne Pariisis, kui pole teisiti margitud.
- L'alcove (1847)
- Les deux aveugles (1855)
- Ba-ta-clan (1855)
- La rose de Saint-Flour (1856)
- Mesdames de la Halle (1858)
- Orphee aux enfers (1858)
- Genevieve de Brabant (1859)
- Barkouf (1860)
- Les bavards (1863)
- Die Rheinnixen (Viin, 1864)
- La belle Helene (1864)
- Barbe-bleue (1866)
- La vie parisienne (1866)
- La grande-duchesse de Gerolstein (1867)
- Robinson Crusoe (1867)
- La Perichole (1868)
- Vert-vert (1869)
- Les brigands (1869)
- Le roi Carotte (1872)
- Pomme d'api (1873)
- Whittington (London, 1874)
- Le voyage dans la lune (1875)
- La boite au lait (1876)
- La foire Saint-Laurent (1877)
- Madame Favart (1878)
- La fille du tambour-major (1879)
- Belle Lurette (1880, lopetas Delibes)
- Les contes d'Hoffmann (1881, lopetas Guiraud).
Eestis on mangitud Offenbachi kaheksat operetti 23 eri lavastuses. Enim lavastatud on operette "Ilus Helena" (Estonia 1911, 1927, 1999; Vanemuine 1932, 1969), "Pericola" (Estonia 1915, 1949; Vanemuine 1920, 1974; Endla 1924, 1949) ja "Orpheus porgus", ka "Orpheus allilmas" (Estonia 1916, 1920, 1933, 2023; Vanemuine 1925, 1940, 2010; Endla 1927). Mangitud on ka "Pariisi elu" (Vanemuine 1964), "Noia viiulit" (Estonia 1910), "Sinihabet" (Vanemuine 1890; Estonia 1972) ja "Uks nutab, teine naerab" (Vanemuine 1913). Ooperit "Hoffmanni lood" on Estonias esitatud 1923, 1934, 1957 ja 1988 ning Vanemuises 2007.