Ja?i?nai
on
alev
Leedus
?al?ininkai rajoonis
,
Ja?i?nai valla
halduskeskus. Alev asub
Merkysi
joe aares.
Alevis asub
Ja?i?nai raudteejaam
, seal kaevandatakse kruusa. Ja?i?nais asuv ettevote
Actas
toodab aadikat, majoneesi ja mitmeid muid toidukaupu. Alevis on ka keraamikatehas ja plastikutootlemisega tegelev firma
Polivektris
.
Ja?i?nais on kolm keskkooli (vene-, poola- ja leedukeelne), postkontor, raamatukogu ja poola kultuuri keskus.
Alevis toimusid filmide "Kortik" ja "Pronkslind" votted.
[
viide?
]
Alevist kagus asuvad Ja?i?nai
tumulused
(ligi 100 tumulust 5 ha suurusel maa-alal).
Kirjalikes allikates on Ja?i?naid esmamainitud 1402. aastal.
XV sajandist
on parit ka esimesed teated
Radziwillidele
kuulunud
Ja?i?nai moisast
.
XVI sajandil
kogunes seal kalvinistide sinod. Aastal 1515 rajati Ja?i?naisse esimene kirik. See havis aga Pohjasojas, edasi oli alevis pikka aega uksnes kabel.
[2]
Aastal 1819 kujunes sealne mois tahtsaks kultuurikeskuseks, kus asus suur raamatukogu ja kus said kokku
Juliusz Słowacki
,
Stanisław Bonifacy Jundziłł
,
Adam Mickiewicz
,
Tomasz Zan
,
Jozef Mianowski
,
Antoni Edward Odyniec
,
Andrzej Benedykt Kłangiewicz
ning
J?drzej ?niadecki
. Sajandi keskpaigas rajati Ja?i?naisse telliseloov, aastal 1886 aga paberivabrik. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Яшуны.
[3]
Aastal 1920 toimus Ja?i?nais Leedu vagede ja
Lucjan ?eligowski
vagede vaheline lahing, samal aastal laks alev Poola koosseisus. Aastal 1929 valmis praegune kirikuhoone. Aastal 1939 laks alev
Valgevene NSV
koosseisu, jargmisel aastal anti see aga Leedule ule. Aastal 1941 hukkasid Leedu kollaborandid alevis 575 inimest, enamik neist olid
juudid
, ent tapeti ka kolm mustlast.
[4]
Noukogude perioodil oli kula kohaliku
sovhoosi
keskasulaks.
[5]
Aastal 2016 liideti aleviga seni iseseisva asula moodustanud Ja?i?nai raudteejaama umbruskond,
[6]
kus aastal 2011 oli 472 elanikku.
[7]
- 344 (1882)
- 142 (1885)
- 294 (1905)
- 242 (1959)
- 367 (1970)
- 540 (1977)
|
- 725 (1979)
- 642 (1985)
- 506 (1989)
- 1879 (2001)
- 642 (2011)
|
- ↑
2011 m. sura?ymas
- ↑
Kviklys, Bronius (1986). Vilniaus arkivyskupija II dalis. Lietuvos ba?ny?ios (in Lithuanian). 5. Chicago: Lithuanian Library Press. lk. 172?173.
ISBN 0-932042-55-4
.
- ↑
Яшуны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ ? Яя). СПб, 1885, 1000 lk.
- ↑
https://yahadmap.org/#village/ja-scaron-i-nai-vilnius-lithuania.863
- ↑
Ja?i?nai
. Visuotin? lietuvi? enciklopedija, Kd. VIII (Imhof-Junusas). ? Vilnius: Mokslo ir enciklopedij? leidybos institutas, 2005. 588 lk.
- ↑
NUTARIMAS D?L ?AL?ININK? RAJONO SAVIVALDYB?S GYVENAM?J? VIETOVI? PAVADINIM? PAKEITIMO, GYVENAM?J? VIETOVI? NUSTATYMO, PANAIKINIMO, TERITORIJ? RIB? NUSTATYMO IR PAKEITIMO
- ↑
2011 m. sura?ymas
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Ja?i?nai
|