Joelahtme Vabadussoja malestussammas on malestusmark , mis asub Joelahtme kulas Joelahtme vallas Harju maakonnas . Malestussammas on arvele voetud ajaloomalestisena .

Malestussamba kirjeldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tegu on umbes 6 meetri korguse punasest graniidist ja poleeritud sokliga obeliskiga, mis on paigutatud kolmeastmelisele alusele. Samba ulaosas on suvareljeefis kujutatud Vabadusristi ja sokli esikuljel on tekst "1918?1920 aasta Vabadussoja kangelasi malestab tanulik Joelahtme kihelkond". Sambale on raiutud Vabadussojas ja Esimeses maailmasojas langenute nimed. Sammas on alguparase malestussamba koopia. ^{[1] [2]}

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabadussoja malestussamba nurgakivi pandi 1939. aasta 4. juunil. Joelahtme kiriku esisel platsil toimunud nurgakivi panemise aktusel osales 2000 inimest. ^{[2] [3]}

Kujur Anton Starkopfi kavandi jargi valminud malestussammas avati sama aasta 23. juunil. Samba avamisest votsid otsa mitmed kohalikud organisatsioonid. ^[2]

Joelahtme Vabadussoja malestussambal loetletud, Joelahtme kihelkonnas sundinud mehed/naised, kes langesid Eesti Vabadussojas 1918?1920:

• 1. Julie Johannese tutar Burschvardt sundis 1897 Vandjala kulas, langes 1919 Pihkva maerinnal Tserjohha silla juures, voitles Vabadussojas 1. laiaroopmelisel soomusrongilil .
• 2. Rudolf (Ruudi) Hansu poeg Seppam sundis 1882 Parasmae kulas, langes 1919 Bershe kortsi juures
• 3. Anton Hansu poeg Toomingas sundis 1899 Maardu moisas , langes 1919 Pihkva juures
• 4. Hans Hansu poeg Puusepp sundis 1884 Parasmae kulas, langes 1919 Gorka moisa juures
• 5. Hans Karl Vilhemi poeg Reisberg sundis 1888 Sambomagil , langes 1919 Kossari kula juures
• 6. Jaan Antoni poeg Tohver sundis 1896 Rummu moisas , langes 1919 Naukscheni moisa juures
• 7. Eduard Juri poeg Palsam sundis 1903 Rummu moisas, langes 1919 Karamo?evo kulas Venemaal
• 8. Rudolf Johannes Jaani poeg Pellis sundis 1894 Rummu moisas, suri 1920 kopsupoletkku
• 9. Kaarel Karli poeg Laigar sundis 1896 Rummu moisas, langes 1920 Narva lahingus
• 10. Johannes Gustavi poeg Klaamas sundis 1895 Rammu saarel , suri 1921 meremiinist saadud haavade tagajarjel
• 11. Johannes Juri poeg Pajupuu sundis 1888 Ulgase moisas , langes 1919 Fitikina kula juures ^[4]

Malestussamba vasakul kuljel on ka hukkunte nimed: ?MAAILMASOJAS“ ja 26 nime, tagumisel kuljel veel kord ?MAAILMASOJAS“ ja 24 nime.

1941. aastal votsid kommunistid samba maha. Lahti voetud samba osad veeti Joelahtme vallamaja hoovi. ^[2]

1942. aasta suvel taastati malestussammas Joelahtme koguduse kirikuopetaja Elmar Petersoo eestvedamisel endisel kujul ning avati taas.

Taastatud sammas pusis omal kohal kuus aastat, kuni see 1948. aasta aprillis-mais loplikult lohuti. Samba ohkisid Noukogude piirivalvurid kohalike kommunistide ohutusel. Samba tukid aga veeti Laane talu lahedal asunud kivimurdu ja kaeti. ^[2]

Neli aastakummet hiljem alustati samba taastamist. 1989. aastal rajati samba alus, pandi uus nurgakivi ja taastati ka platsi valjanagemine. Esialgse samba koopia jaoks vajaminevad graniitkivid saadi Vandjala kula lahistelt. Valminud sammas avati 1992. aasta 23. juunil ja samba lahedale paigutati ka algse samba sailinud tukid. ^[2]

• 
  Vabadussoja malestussammas (august 2009)
• 
  Vabadussoja malestussammas (oktoober 2010)
• 
  1939. aastal valminud malestussamba tukid

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Joelahtme Vabadussoja malestussammas kultuurimalestiste riiklikus registris