See artikkel raagib veekogust; Gytis Luk?ase filmi kohta vaata artiklit Jarv (film) ; perekonnanime kohta vaata artiklit Jarv (perekonnanimi) .

See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2007) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Jarv on seisva veega siseveekogu , millel puudub vahetu uhendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast korgemal.

Jarved tekivad maapinnal olevate nogude taitumisel pinnaveega . Jarvede vesi voib olla nii mage kui ka soolane .

Klassikaliselt loetakse jarvedeks pinnaveekogusid, mille suurus on vahemalt 1 ha ^{[ viide? ]} . Vaikseid jarvi (keskmine umbermoot 10?200 m) nimetatakse jarvikuteks (murdes ka: lontsik ) ^[1] .

Jarve karakteristikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jarve tahtsamad karakteristikud on valgala , sissevool , valjavool , toitainete hulk, lahustunud hapnik , saasteained, pH ja settimine .

Jarvede veetase soltub sisse- ja valjavoolava vee hulga erinevusest, vorreldes kogu veemahuga. Tahtsamad sissevooluallikad on sademed vee pinnale, jogede ja kanalite uleujutused jarve valgalal, pohjavesi ja kunstlikud allikad valjaspool valgala. Tahtsamad valjavooluallikad on auramine jarve pinnalt, pinna- ja pohjaveekaod ning igasugune jarvevee valjavotmine (kasutamine) inimese poolt. Kuna kliimatingimused ja inimese veevajadused muutuvad, siis pohjustab see jarvetaseme perioodilisi muutusi.

Jarvede liigitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laias laastus liigitatakse jarvi jargmiselt:

1. jarved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed);
2. jarved, mis on merest eraldunud ( jaanukjarved ).

Jarvenogude tekke jargi [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tektoonilised ? maakoores esinevate venituspingete tulemusel voivad tekkida alangud ja riftiorud , mis veega taitudes muutuvad sugavateks jarvedeks. Sellise tekkega on maailma sugavaim jarv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivoondi jarved.
• Ookeani reliktid ? jarved voivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Naiteks Kaspia meri , mis koos Musta mere ja Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jaanuk.
• Mandrijaa-alused ? jarved, mis on kaetud mandrijaaga voi muu jaamassiiviga (nt Vostoki jarv ). Nende jarvede vedela vee olemasolu tingib paks jaakiht, mis talitleb soojendajana, monikord soojendavad selliseid jarvi geotermaaljoud.
• Erosioonilised ? tuupilised liustiku (eriti mandriliustike ) voi vooluvete uuristatud nood.
• Akumulatiivsed ? jarvenood, mis kujunevad mereliste, liustike voi vooluvete setete kuhjumisel. Nende hulka kuuluvad naiteks lammijarved .
• Karstijarved ^[2] ? kujunevad karbonaatse aluspohja ja ohukese pinnakattega aladel.
• Vulkaanilised ? jarved voivad tekkida vulkaanipursete tagajarjel tekkinud maari voi kaldeerasse .
• Isostaatilised ehk rannajarved ? jarvedeks voivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tottu on merest ara loigatud.
• Meteoriiditekkelised jarved ? jarved voivad tekkida meteoriidikraatritesse . Naiteks Kaali jarv Saaremaal .
• Mandrijaatekkelised jarved ? jarved, mille tekke on seotud mandrijaa taandumisega.
• Soojarved ? jarved, mis on tekkinud soodes .
• Tehisjarved ? jarved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajarjel. Nende hulka kuuluvad veehoidlad , veega taidetud karjaarid , tiigid , paisjarved jne.

Sisse- ja valjavoolu jargi [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Umbjarved ? jarved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola valja.
• Lahtejarved ? jarved, kuhu midagi ei suubu, aga jogi voi oja voolab valja.
• Labimisjarved ? jarved, kuhu suubuvad ja kust voolavad valja joed ja/voi ojad.
• Suubumisjarved ? jarved, kuhu suubuvad joed ja/voi ojad, aga midagi ei voola valja.

Toitelisuse ehk troofsuse jargi [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Jarvetuubid

Jarvi saab tupidiseerida vee toitainete hulga jargi ( troofsus ) ^[2] , mis mojutab suuresti taimede kasvu.

• Vahetoitelised ehk oligotroosed jarved ? uldiselt puhtaveelised ja vahese taimestikuga.
• Kesktoitelised ehk mesotroofsed jarved ? hea vee labipaistvuse ja keskmise toitainete tasemega.
• Rohketoitelised ehk eutroofsed jarved ? on rikastunud toitainetega, seal kasvab lopsakas taimestik, suvel voib esineda veeoitseng .
• Ulirohketoitelised ehk hupertroofsed jarved on koige toitaineterikkamad, nad on tavaliselt vaike labipaistvusega ning sageli esineb neis havitavaid veeoitsenguid.
• Poolhuumustoitelised ehk semidustroofsed jarved
• Huumustoitelised ehk dustroofsed jarved
• Segatoitelised ehk duseutroofsed jarved
• Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed jarved
• Rauatoitelised ehk siderotroofsed jarved
• Soolatoitelised ehk halotroofsed jarved

Kumme suurimat jarve pindala jargi [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Kaspia meri
2. Ulemjarv
3. Victoria
4. Huron
5. Michigan
6. Tanganjika
7. Baikal
8. Suur Karujarv
9. Njassa
10. Suur Orjajarv

Kumme suurimat jarve mahu jargi [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Kaspia meri
2. Baikal
3. Tanganjika
4. Ulemjarv
5. Njassa
6. Michigan
7. Huron
8. Victoria
9. Suur Karujarv
10. Suur Orjajarv

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• veehoidla
• Eesti jarved
• Eesti jarvede loend
• maailma jarvede loend
• suurimate jarvede loend
• jarveelustik

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Jarv

• Phillips, N. jt. (aastaarvuta). Jarve Taskuraamat. Terrene Institute. 172 lk. (Raamat on valminud otsetolkena inglise keelest ega ole kohandatud Eesti oludele).

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jarv