Mingi
keemilise elemendi
isotoobid
on selle aine
aatomite
tuubid, mis erinevad uksteisest
massiarvu
(A) poolest.
Jarjenumber
ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisonu, keemilise elemendi isotoobid erinevad uksteisest
neutronite
arvu poolest
aatomi tuumas
, aga
prootoneid
ja
elektrone
(juhul kui tegemist pole
iooniga
) on neil uhepalju.
Sona "isotoop" tuleb
vanakreeka
sonadest
?σο?
(
isos
'sama') ja
τ?πο?
(
topos
'koht'): isotoobid asuvad
perioodilisustabelis
uhel ja samal kohal. Sona vottis algselt ingliskeelsena (
isotope
) kasutusele inglise
radiokeemik
Frederick Soddy
1914
. aastal.
Aatomi
jarjenumber
vastab
prootonite
arvule
aatomis
. Seega langeb uhe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast
neutronite
arvust
aatomituumas
. Isotoope tahistatakse elemendi nimetusega, millele jargneb
sidekriips
ja
nukleonide
(prootonite pluss neutronite) arv aatomituumas (naiteks
raud-57
,
uraan-238
,
heelium-3
). Sumbolkujul lisatakse elemendi
keemilise sumboli
ette
ulaindeksina
nukleonide arv (naiteks
57
Fe,
238
U,
3
He).
Vesiniku
isotoopidel on ka erinimetused:
prootium
(vesinik-1),
deuteerium
(vesinik-2) ja
triitium
(vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sumbolid: D ja T; prootiumil erisumbolit pole.
Radioaktiivsetesse ridadesse
kuuluvatel isotoopidel on ka erinimetused.
Keemiliste ja fuusikaliste omaduste vordlus
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Isotoopide keemilised omadused on sarnased, sest
elektronkatete
ehitus on neil uhesugune.
Isotoopide fuusikalised omadused on erinevad, eriti vaikese
jarjenumbriga
elementidel
.
Stabiilsed ja mittestabiilsed isotoobid
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Pikemalt artiklis
Stabiilne isotoop
-
Pikemalt artiklis
Mittestabiilne isotoop
Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (
radioaktiivseid
). Ebastabiilsed isotoobid puudlevad stabiilsuse poole ning lagunevad aja jooksul moneks stabiilsemaks elemendiks voi isotoobiks.
Looduses esinevad
elemendid
enamasti isotoopide segudena.
Eristatakse looduslikke ja tehislikke isotoope. Tehislikult on
tuumareaktsioonide
abil saadud peaaegu koikide
elementide
isotoope.
