Islami viis sammast
(????? ???????
ark?n al-Isl?m
'islami sambad'; ka ????? ?????
ark?n al-d?n
ja ??? ?????
usul ad-d?n
, 'usu sambad') on
islami
viis alussammast. Viit
sammast
peavad
sunniidid
kohustuslikuks.
Islami sambad on jargmised:
- Usutunnistus (
Shah?dah
)
- Palvus (
?al?h
)
- Annetamine (
Zak?h
)
- Palverannak (
Hajj
(haaldus:
had?
))
- Paast (
?awm
)
Sahahdah
on islami koige olulisem alussammas. Ulejaanud nelja sammast kutsutakse uheskoos
ibadah
.
Islami usutunnistuses
Shah?da
s tunnistatakse kokkuvotlikult: "Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" (??? ??? ???? ???? ???? ????
l? ?il?ha ?ill?-ll?hu mu?ammadun ras?lu-ll?h
).
Islami vastuvotmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (
kalima
) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse
kalimat
palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga.
Shahada
eeldab ka jargmiste todede omaksvotmist ja tunnistamist:
- Taweed
?
Allahi
uhtsus, terviklikkus ja jagamatus.
- Risallah
? moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 toelist prohvetit, kellest viimane on
Muhamed
.
- Mala’ikah
? usk
inglitesse
, kelle kaudu Allah on prohvetitega konelenud.
- Kutubullah
? usk
koraani
ja teiste prohvetlike raamatute (nt enamus
Vanast Testamendist
) eksimatusse.
- Yawmuddin
? usk kohtumoistmise paeva ja ulestousmisse.
- Al-qadr
? usk maailma saatuse ettemaaratusse Allahi poolt.
- Akhriah
? usk elusse parast surma.
Moslemitel on kohustus palvetada viis korda oopaevas:
- Fajr
? koidikul enne paikesetousu. Peetakse
sunnah'
ks, see tahendab on vabatahtlik.
- Subh
? paikesetousu ajal
- Dohr
? keskpaeval, kui paike on tipus ara kainud (st vari on inimesega uhepikkune)
- Asr
? hilisel parastlounal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
- Maghrib
? vahetult peale paikeseloojangut
- Al-Isha
? enne sudaood, soovitatavalt enne magama minemist
Voimaluse korral tuleks palveid lugeda
mo?ees
; kohustuslik on see aga vaid reede keskpaeval. Muul ajal voib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas ? tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (
musalla
). Palvetamisel peab naoga olema suunatud
Meka
poole (
qibla
).
Palvetamine maarab ara moslemite paevarutmi. Kutse palvele (
adhan
) huuab
muezzin
mo?ee korgeimast paigast, milleks on tavaliselt
minarett
. Mo?ees viib palvet labi
imaam
voi selle puudumisel keegi auvaarne meessoost moslem.
Palvetamisele eelneb pesemisrituaal
wu??'
.
Palvetamisega kaasneb kindel asendite tsukkel ehk
ra'kah
? iga palvekord koosneb kahest kuni neljast
ra'kah
st. Palvetamise ajal retsiteeritakse koraani esimest suurat
Al-Fatiha
'd.
Paast on tanapaeval koige rangemalt jargitav usurituaal, ehkki ta on uks raskemaid.
Islami kalendri
354-paevase kuuaasta 9. kuu
ramadaani
valtel, alates hommikuhamarusest, kui on juba voimalik eristada valget longa mustast, kuni ohtupimeduseni ei tohi suua, juua, suitsetada, tarvitada lohnaaineid ja suguliselt labi kaia. Paastu pidamise kavatsust tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne paikesetousu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad voivad seda teha monel muul sobival ajal voi huvitavad selle lepitusohvriga (naiteks vaeste toitmisega).
Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sona
zakah
tahendab 'kasvamist' voi 'puhastumist'.
On kaht tuupi
zakah
'd:
- kajj
, kindel summa, mis pohineb ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast soltuvatele ostetud toidu hinnal.
- rikkuse
zakah
, mis katab raha, mida saadi arist, saastudest, sissetulekust jne.
Had? ehk palverannak Mekasse (
hajj
)
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Pikemalt artiklis
Had?
Iga muslim peab vahemalt korra elus sooritama palverannaku Mekasse ehk
Had?i
.