Isesuttimine
on poleva materjali iseeneslik suttimine
eksotermiliste protsesside
tulemusel
soojuse
akumulatsiooni tottu. See on eksotermilise protsessi kaivitumine ilma valist
energiat
(soojust) lisamata.
Orgaanilist ainet
sisaldavates kuhjatistes, milles on piisavalt (kuid mitte liiga palju)
ohku
ja
niiskust
, algab soojenemine spontaansete eksotermiliste protsesside (
kaarimine
,
oksudatsioon
) tagajarjel. Edasi kiireneb
temperatuuri
tous kuni isesuttimiseni. Kuna kuhjatise materjal on polengukoldele
isolaatoriks
, siis uhelt poolt takistab see massi jahtumist ja teiselt poolt ohuhapniku vaba juurdepaasu. Orgaanilise aine
lagunemine
toimub
biodegradatsiooni
,
oksudatsiooni
,
polemise
ja
termoluusi
koosmojul. Isesuttimise oht esineb naiteks
sutt
,
polevkivi
voi
diktuoneemakilta
sisaldavates
aheraine
puistangutes ning
freesturvast
,
saepuru
,
komposti
jm orgaanilist materjali sisaldavate peenestatud
jaatmete
ja suurte kuhjatiste, naiteks heina voi olgede puhul.
Mitmed kergelt
oksudeeruvad
ained voivad ohu
hapnikuga
kokkupuutel iseeneslikult suttida, naiteks
tseesium
,
rubiidium
, valge
fosfor
, varskeltvalmistatud
magneesiumipulber
jm. Sellisel juhul on polemisprotsessi tulemuseks metalli
oksiidide
moodustumine.
Isesuttimise juures on oluline see pohjus, miks reaktsioon tekib. Sama oluline on pohjus miks isesuttimist ei teki. Tavaliselt on pohjus selles, et reaktsioon, mis oleks kull termodunaamiliselt soodus, see tahendab iseeneslikult toimuks.. on siiski korge aktivatsioonienergiaga ja ei saa tavatingimustes toimuda. Vastavalt molekulaarorbitaalide teooriale on atmosfaari hapnikumolekul (O
2
) tavaolekus magnetiline. Tanu sellele hapniku magnetilisele erilisusele on (tavatingimustes) koik elusrakud kaitstud hapniku uliagressiivse oksudeeriva toime eest.
[1]
See tahendab, et tavatingimustes on hapnikumolekul kineetiliselt piisavalt stabiilne ja paljude materjalide molekulid (naiteks tavaline paber) hapnikuga ei reageeri.
Paberi isesuttimise temperatuuri on kasutatud teose nimetusena ka kirjanduses (
Fahrenheit 451
).
Markus. Moiste
suttimistemperatuur
iseloomustab aine suttimist leegiga kokkupuutumisel.
