Tooriistade abil probleemi lahendav hakk
Kea ja haki intelligentsuse testimine probleemilahendusega
Intelligentsus
on uldine vaimne
voimekus
, mis holmab loogiliste jarelduste tegemise voime, planeerimisvoime, ulesannete lahendamise voime, abstraktse motlemise voime, moistetest ja keelest arusaamise voime ja oppimisvoime.
1994. aastal kirjutasid 52 valdkonna silmapaistavat teadlast alla avaldusele, milles maaratleti intelligentsuse de?nitsioon. Rene Mottus on tolkinud seda nonda: "Intelligentsus on vaga uldine vaimne oskus, mis muu hulgas holmab voimet arutleda, planeerida, lahendada ulesandeid, moelda abstraktselt, aru saada keerulistest mottekaikudest, oppida kiiresti ning oppida kogemustest. Intelligentsus ei ole uksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus voi oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sugavamat voimet moista seda, mis meid umbritseb ? asjadest arusaamist, taipamist voi lahenduste valjanuputamist." (Mottus, Realo ja Allik, 2011: lk 387; Gottfredson, 1997)
David Wechsleri
definitsiooni
kohaselt on
intelligentsus
indiviidi uldine
voimekus
kaituda
eesmargiparaselt,
motelda
ratsionaalselt
ja tulla
keskkonnas
edukalt toime.
Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Uhe jargi kujutab intelligentsus endast
kohanemisvoimet
.
Intelligentsust mojutab
parilikkus
, varane lapsepolv, kasvukeskkond ja sunnijarjekord.
Otseseid uuringuid, kuidas on omavahel seotud intelligentsus ja empaatia, on tehtud vaga vahe. Koige raskem on leida informatsiooni selle kohta, milline on see suhe normaalse intelligentsuse taseme ja psuuhiliste haireteta taiskasvanutel. Uldise seadusparana jaab silma, et intelligentsuse ja empaatia seost uurides on uuritavateks kas lapsed voi psuuhilise hairega inimesed.
Intuitiivselt tundub, et intelligentsus on seotud tunnetusliku empaatiaga, kuna see empaatia vorm sisaldab kognitiivset komponenti. Seetottu voib oletada, et korgem intelligentsus voib aidata kaasa tunnetuslikku empaatiat mootvates testides korgemate skooride saamisele. Uuringutest on leitud, et intelligentsus omab tunnetuslikule empaatiale moju madalama vaimse voimekuse korral (McAlpine, Singh, Kendall ja Ellis, 1992; Owen, Browning ja Jones, 2001) ja just emotsioonide aratundmise ulesannetes.
Tunnetuslikul empaatial on kognitiivne komponent, mis kogemuslikul empaatial pigem puudub. Seetottu on sobilik hupotees, et intelligentsuse ja kogemusliku empaatia vahel ei esine seost. Uuringud on naidanud, et intelligentsuse ja kogemusliku empaatia vahel on teatud seos siiski olemas. See ilmneb eelkoige madalama intelligentsuse korral ja emotsioonide aratundmise ulesannetes.
Aeg-ajalt on empaatia sunonuumina kasutatud ka moistet vaimuteooria (inglise k.
theory of mind
), kuigi aju-uuringud on naidanud, et need on erinevad protsessid, mis kasutavad osaliselt samu ajupiirkondasid (Ibanez jt, 2013). Vaimuteooria voimaldab meil moista enda ja teiste mentaalseid seisundeid (Ibanez ja Manes, 2012), mis viitab pigem tunnetuslikele protsessidele ja tunnetuslikule empaatiale. Seetottu on paslik arvata, et vaimuteooria ja intelligentsuse vahel esineb positiivne seos. Ibanezi jt (2013) on ka sellise seose leidnud, kuid Rajkumar, Yovan, Raveendran ja Russel (2008) on leidnud, et intelligentsusega on seotud ainult vaimuteooria alakomponent sotsiaalne intelligentsus (SI).
Intelligentsus ja tunnetuslik empaatia
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Intelligentsuse ja tunnetusliku empaatia seoseid on uurinud naiteks Schwenck ja kolleegid (2014), kes viisid uuringu labi laste peal. Nad leidsid, et intelligentsus avaldab pigem madalat moju tunnetuslikule empaatiale, seletades uhes testis 8,2% ja teises testis 9% TE varieeruvusest ning molema puhul leiti madal efekti suurus (Schwenck jt, 2014). Varasematele toodele viidates pakuvad Schwenck ja kolleegid tulemuste seletuseks, et uuringus osalesid lapsed, kes said IQ skooriks 80 voi rohkem, aga varasemad uuringud (McAlpine, Singh, Kendall ja Ellis, 1992; Owen, Browning ja Jones, 2001) on naidanud, et empaatia ja intelligentsuse vaheline seos ilmneb just madalama vaimse voimekuse korral.
Intelligentsus ja kogemuslik empaatia
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Schwenck ja kolleegid (2014) leidsid, et kogemusliku empaatia ja intelligentsuse vahel seos puudub. Kuid nagu eespool mainitud, siis tulemust vois mojutada see,et uuringusse kaasati ainult lapsed, kelle IQ oli korgem kui 80,kuid intelligentsuse moju empaatiale avaldub alates kergest alaarengust ja sellest madalama vaimse voimekuse puhul. Schwenck jt arvasid, et intelligentsus mangib emotsioonide aratundmisel olulist rolli teatud laveni, millest edasi voib moju olla vaevu margatav.
Davis (1996, viidatud Owen jt, 2001) on oelnud, et emotsioonide aratundmine on eeltingimus empaatilisele reageerimisele, mistottu on oluline uurida ka seda, kuidas intelligentsus mojutab emotsioonide aratundmist. Rojahn, Lederer ja Tasse (1995b) toovad enda ulevaateartiklis valja, et emotsioonide aratundmine vaheneb kognitiivse kahjustuse suurenemisega. Autoritel tekkis kusimus, kas selline de?tsiit tuleneb kognitiivsest dusfunktsioonist, mis kaasneb vaimse alaarenguga, voi on see kuidagi emotsiooni spetsii?line. Rojahn, Rabold ja Schneider (1995a) on seda kusimust uurinud ja seelabi toestanud emotsiooni spetsii?lisuse hupoteesile, leides, et vaimse alaarenguga inimestel on erilisi raskusi toodelda visuaalset afektiivset informatsiooni. Molemas Rojahni artiklis on valja toodud voimalus, et selline de?tsiit voib olla emotsioonispetsii?line, ehk mone emotsiooni puhul voib tootlemine olla kahjustatud, kuid mone puhul mitte.
Owen ja kolleegid (2001) on leidnud emotsioonide aratundmist uurides, et kerge ja mooduka oppimisraskustega inimesed tunnevad halvemini ara nao valjendustest emotsioonide kategooriaid vorreldes kontrollgrupiga. Samas uuringus afektiivsete lugude puhul statistiliselt olulist efekti ei leitud. Oluline on, et kuigi emotsioonide aratundmine on hairitud, siis emotsioonide hindamine meeldivuse-ebameeldivuse jargi pole kahjustunud. Ulesannetes, kus inimesed pidid hindama emotsionaalse kogemuse no erutuse suurust, siis kerge ja mooduka oppimisraskusega inimesed said oluliselt kehvemaid tulemusi vorreldes kontrollgrupiga. Statistiliselt olulist erinevust kerge ja mooduka oppimis raskustega inimeste vahel ei leitud ulesandes, kus tuli kirjeldada hetki, kui nad erinevaid emotsioone kogesid (Owen jt,2001). Uuringu tosiseks puuduseks on selle vaike valim (n = 12): 6 oppimisraskustega inimest ja 6 inimest kontrollgrupis.
Intelligentsuse ja empaatia seoste arutelu
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Tunnetusliku empaatia ja intelligentsuse vaheliste seoste kohta uuringud praktiliselt puuduvad. Hetkel ainukesest leida onnestunud uuringust, mille viisid labi Schwenck koos kolleegidega (2014), selgub, et seos on pigem vaike voi seos ei avaldanud piisavalt tugevalt,kuna varasematest uuringutest (McAlpine, Singh, Kendall ja Ellis, 1992; Owen, Browning ja Jones, 2001) selgub, et intelligentsuse ja empaatia seos voib ilmneda madalama vaimse voimekuse korral.
Kogemusliku empaatia ja intelligentsuse seoste uuringutest selgub, et nendevaheline seos ilmneb eelkoige madalama intelligentsuse puhul ning seda on uuritud eelkoige emotsioonide aratundmise katsetega (Owen jt, 2001; Rojahn, Lederer ja Tasse, 1995b) ja see voib olla emotsiooni spetsii?line, ehk voib avalduda uhe emotsiooni puhul kuid mitte teise puhul (Rojahn jt, 1995a).
Vahel kasutatakse empaatia sunonuumina vaimuteooriat (Ibanez jt, 2013). Vaimuteooria ja intelligentsuse seoste uuringud pigem kinnitavad kogemusliku ja tunnetusliku empaatia uuringutes leitut. See tahendab, et intelligentsus ei oma seost vaimuteooriaga tervikuna, kuid vottes teised muutujad kontrolli alla, siis ilmneb seos vaimuteooria alakomponendi sotsiaalse intelligentsusega (Rajkumar, Yovan, Raveendran ja Russel, 2008). Sotsiaalse intelligentsuse uheks komponendiks loetakse voimet ennustada teiste tundeid ja kaitumist. Seega voib oelda, et see komponent on vahemalt osaliselt kattuv tunnetusliku empaatiaga (Carreras jt, 2014). Kuna sotsiaalse intelligentsuse uheks osaks voib lugeda tunnetuslikku intelligentsus, siis Rajkumat jt (2008) uuringu tulemus sobib kokku Schwenck jt (2014) omaga.
Empaatia ja intelligentsuse uuringuid kokku vottes voib jareldada, et empaatia on intelligentsusest mojutatud eelkoige madalama intelligentsuse puhul. Seda toetab ka Durdiakova ja kolleegide (2015) uuring, kus kasutati empaatia mootmiseks empaatiakoe?tsienti, mis ei voimalda eristada kogemuslikku ja tunnetuslikku empaatiat. Durdiakova kolleegidega ei leidnud, et intelligentsuse ja empaatia vahel oleks seost. Nad vordlesid korgelt intelligentseid poisse kontrollgrupiga nende prenataalse ja suljes leiduva testosterooni ja empaatia seisukohalt. Tulemusteks saadi, et intelligentsete poiste IQ skoorid ei omanud olulist seost Baron-Coheni empaatiakoe?tsiendiga. Durdiakova jt (n=66) leid on vastuolus mitu korda suurema valimiga (n = 3583) arvestatud metaanaluusiga. Baker jt (2014) leidsid, et intelligentsuse ja empaatiakoe?tsiendi vahel on nork seos siiski olemas (r = .24). Kokkuvotvalt voib arvata, et intelligentsuse ja empaatia seos ilmnebki alles vaga suurt valimit uurides.
- Mottus, R., Allik, J., and Realo, A. (2011). Intelligentsuse psuhholoogia. Tartu Ulikooli Kirjastus, Tartu.
- Gottfredson, L.?. (1997). Mainstream Science on Intelligence: An Editorial with 52 Signatories, History, and Bibliography. Intelligence, 24(1):13?23.
- McAlpine, C., Singh, N. N., Kendall, K. A., and Ellis, C. R. (1992). Recognition of facial expressions of emotion by persons with mental retardation. A matched comparison study. Behavior Modi?cation, 16(4):543?558.
- Owen, A., Browning, M., and Jones, R.?. (2001). Emotion Recognition in Adults with Mild-Moderate Learning Disabilities An Exploratory Study. Journal of Intellectual Disabilities, 5(3):267?281.
- Ibanez, A. and Manes, F. (2012). Contextual social cognition and the behavioral variant of frontotemporal dementia. Neurology, 78(17):1354?1362.
- Ibanez, A., Huepe, D., Gempp, R., Gutierrez, V., Rivera-Rei, A., and Toledo, M. I. (2013). Empathy, sex and ?uid intelligence as predictors of theory of mind. Personality and Individual Di?erences, 54(5):616? 621.
- Rajkumar, A. P., Yovan, S., Raveendran, A. L., and Russell, P. S.?. (2008). Can only intelligent children do mind reading: The relationship between intelligence and theory of mind in 8 to 11 years old. Behavioral and Brain Functions, 4(1):51.
- Schwenck, C., Gohle, B., Hauf, J., Warnke, A., Freitag, C. M., and Schneider, W. (2014). Cognitive and emotional empathy in typically developing children: The influence of age, gender, and intelligence. European Journal of Developmental Psychology, 11(1):63?76.
- Rojahn, J., Lederer, M., and Tasse, M. J. (1995a). Facial emotion recognition by persons with mental retardation: a review of the experimental literature. Research in Developmental Disabilities, 16(5):393? 414.
- Rojahn, J., Rabold, D. E., and Schneider, F. (1995b). Emotion speci?city in mental retardation. American journal of mental retardation: AJMR, 99(5):477?486.
- Carreras, M. R., Braza, P., Munoz, J. M., Braza, F., Azurmendi, A., Pascual Sagastizabal, E., Cardas, J., and Sanchez Martin, J. R. (2014). Aggression and prosocial behaviors in social con?icts mediating the in?uence of cold social intelligence and a?ective empathy on children’s social preference. Scandinavian Journal of Psychology, 55(4):371?379.
- Baker, C. A., Peterson, E., Pulos, S., and Kirkland, R. A. (2014). Eyes and IQ: A meta-analysis of the relationship between intelligence and "Reading the Mind in the Eyes". Intelligence, 44:78?92.
- Durdiakova,J.,Celec,P.,Laznibatova,J.,Minarik, G., Lakato?ova, S., Kubranska, A., and Ostatnikova, D. (2015). Di?erences in salivary testosterone, digit ratio and empathy between intellectually gifted and control boys. Intelligence, 48:76?84.
- Li, S.-C., Lindenberger, U., Hommel, B., Aschersleben, G., Prinz, W., and Baltes, P. B. (2004). Transformations in the couplings among intellectual abilities and constituent cognitive processes across the life span. Psychological Science, 15(3):155? 163.