Inkscape
on
vaba tarkvara
vektorgraafika
tootlemiseks. Tarkvara arenduseesmarkideks on luua voimas graafikarakendus, mis oleks taielikult uhilduv
XMLi
,
SVG
ja
CSSi
standarditega.
Inkscape toetab mitmeid platvorme ja jookseb nii
Linuxi
,
Mac OS Xi
kui
Windowsi
keskkondades. Inkscape ei toeta SVG standardit taielikult: pohilisteks puudusteks voib pidada
animatsiooni
ja SVG
kirjatuupide
toe puudumise. Viimase arendusele on siiski versioonis 0.47 alus pandud.
Inkscape harunes
Lauris Kaplinski
Sodipodi
programmist. Sodipodi oli omakorda harunenud Ralph Levieni programmist Gill (
Gnome
Illustration Application).
Inkscape'i loonud varasemad Sodipodi autorid (Ted Gould, Bryce Harrington, Nathan Hurst, ja MenTaLguY) pohjendasid sammu pohimotteliste vastuoludega projekti eesmarkide osas. Inkscape soovis keskenduda SVG standardi taielikule toetamisele, samas kui Sodipodi soovis luua uldotstarbelist vektorgraafikaprogrammi SVG standardit vajadusel ignoreerides.
[1]
Parast haru loomist on liigutud
C
keelelt
C++
peale ning seetottu vahetatud ka kasutajaliidese teeke; programmi
kasutajaliides
on saanud uusi funktsioone. Programmi SVG tugi on paranenud, kuid standardi implementatsioon ei ole veel taielik.
Keskse juhtimise asemel puudleb projekti kogukond
egalitaristliku
juhtimise suunas, kus autoriteedi maaravad arendaja individuaalsed voimed ja aktiivne osavott. Seetottu on aktiivsetel arendajatel projekti
lahtekoodidele
taielik ligipaas ja puutakse osaleda ka
vaba tarkvara kogukonna
projektides (tihti on selleks uhis- voi
spin-off
projektid, nagu Open Art Library). Kuigi projekti loojatel on praegu suur sonaoigus, taidavad tahtsaid kohuseid ka paljud uustulnukad.
Parast
Xara
otsust litsentsida
Xara Xtreme
GPL-iga, avaldas firma soovi leida Inkscape'iga koostoovoimalusi koodi jagamiseks, koostoo koordineerimiseks ja saadaolevast kommertstarkvarast kvaliteedilt moodumiseks.
Alates aastast 2005 on Inkscape osalenud Google Summer of Code'i projektis.
[2]
Programmi veahaldus kolis 2007. aasta novembris
Sourceforge
'i alt
Launchpadi
alla.
Objektide pohituubid on:
- jooned ? pliiatsitooriistaga saab luua vabakaejooni; samuti on voimalik punkthaaval
Bezier' koveraid
luua; kalligraafiatooriistaga saab tommata
kalligraafilisi
vabakaejooni, mis meenutavad sule- voi pintslitombeid.
- ristkulikud ? ristkulikutooriist voimaldab riskulikutele maarata umaraid nurki
- ellipsid ? ellipsitooriist voimaldab ellipseid muuta kaarteks voi sektoriteks
- tahed/hulktahukad ? hulktahukatooriista abil loodud tahtede abil saab luua
spirograafilisi
efekte.
- tekst ? tekst luuakse tekstitooriista abil. Tekstid saavad kasutada susteemis olevaid fonte ja neid saab muuta
koverateks
. Toetatud on nii tavaline tekst kui tekstikastid; teksti saab muuta koigi muutmistooriistadega ning tekst voib jargida joont ning seda saab kasitsi sorendada.
- rastergraafika ? Inkscape toetab rastergraafika (PNG, JPG, BMP) eksportimist ning lisamist failidele. Vaikimisi on lisatud failid viidatud, kuid neid saab efekti abil ka faili kaasata. Rastergraafika vektoriseerimiseks on loodud kasutajaliides
Potrace
'ile.
- kloonimine ? Inkscape voimaldab objektist luua seotud koopia, mille originaali muutmisel ka koopia muutub. Originaali kustutamisel seos kaob. Voimalik on luua ka kloonitud objektide jadasid.
Objektidele saab rakendada
affiingeomeetrilisi
transformatsioone (liigutamine, pooramine, skaleerimine ja kallutamine). Teisenduste parameetreid on voimalik sisestada ka dialoogiaknas. Transformatsioonid voivad abi- ja alusjoonte, nurkade ja teiste objektidega arvestada (tomme). Abi- ja alusjooned ja nendega arvestamine salvestub koos dokumendiga. Alternatiivina tombele voib kasutada joondamis- ja jagamisdialoogi, mille abil voib valitud objektid mingis suunas joondada voi jaotada nad laiali vordselt, juhuslikult voi nii, et nad uksteist ei kata.
Objekte on voimalik suvaliselt grupeerida. Grupid kaituvad paljuski nagu "atomaarsed" objektid ning neid on voimalik tervikuna toodelda ? naiteks on neid voimalik kloonida voi varvida. Gruppe saab muuta ka ilma neid lohkumata. Objektide jarjestust on voimalik organiseerida kihtide abil ning ka neid ukshaaval ules- ja allapoole liigutades. Kihte on voimalik too ajaks lukustada ja peita.
Olemas on spetsiaalne kloonmustri tooriist erineva summeetriaga mustrite loomiseks.
Objektide kopeerimine ja asetamine on voimalik, seda kohati ka teiste programmide vahel (ver. 0.74 alates).
Objektide valjanagemise maaravad jargmised parameetrid:
- taustavarv ? voib olla uhtlane varv, lineaarne voi radiaalne varviuleminek, muster voi vanemobjektilt paritud varv. Varvivalik toetab
RGBA-ks
teisenduvaid varviruume. Mustreid saab luua suvalistest objektidest voi kasutada sisseehitatud mustreid.
- piirjoon ? voib omada samu omadusi mis taust, kuid kehtib vaid objekti piirjoone kohta.
- joone laad ? lubab varieerida joone jamedust, nurkade teravust, alguse- ja loputahist (naiteks osutavate joonte puhul) ning katkendlikkust. Lisaks on voimalik joonele paigutada marke ka keskele (naiteks: kiri "loika siit" ja kaaripilt).
- labipaistvus ? lisaks varvilabipaistvusele on voimalik labipaistvus maarata ka terve objekti jaoks.
- filtrid ? Gaussi udu on voimalik lisada objektidele lihtsalt; dialoogis Filter saab konstrueerida ka keerukamaid filtreid.
Objekte saab muuta ka maskide ja loikejoonte abil, mille voivad moodustada nii eraldi objektid kui nende grupid.
Objektide kujundus on neist eraldiseisev, loikepuhvrist on voimalik puhvris oleva objekti kujundust asetada valitud objektile.
Inkscape'il on ulatuslik tooriistavalik joonte kui vektorkujutiste pohikomponentide muutmiseks. Solmpunktide redaktor voimaldab muuta joont uhe punkti tasemel ja voimaldab Bezier' koveraid manipulaatorite ja kontrollpunktide abil muuta. Joonesegmente saab muuta neid hiirega tommates ning klaviatuuri kiirklahvide abil on neid voimalik ka skaleerida ja poorata. Joontele saab vabalt valitud kohtadesse lisada punkte ning efekti abil saab seda teha maaratud vahedega. Punktide kustutamisel muudetakse ulejaanud punktide manipulaatoreid nii, et algne joon muutuks voimalikult vahe.
Joonte tapsemaks muutmiseks on olemas tooriist nende lukkamiseks, kasvatamiseks, kahandamiseks, kokkutombeks, eemaletoukeks voi kaanulisemaks muutmiseks. Selle tooriista kasutamisel tekivad ja kaovad uued punktid vajadusel ise, mis voimaldab tooriista kasutada ka joone eelneva ettevalmistuseta.
Muud voimalikud korgtaseme tooriistad on naiteks infokadudega kujundite suurendamine voi vahendamine, voi siis kujundile automaatselt suurema umberjoone voi sisejoone loomine. Sellist piirjoont saab panna ka soltuma algsest kujundist nii, et originaali muutmine kajastub ka umbritsevas piirjoones. Inkscape voimaldab kujunditeks muuta spiraale, teksti, joont. Kujundeid saab lihtsustada ja nendega sooritada
Boole'i operatsioone
nagu naiteks liitmine, vahe, uhisosa voi taiend.
Uuemates versioonides on voimalik kujunditele maarata ka eriefekte, mis tootlevad kujundid naiteks hammasratasteks voi painutavad kujundit mond joont jargima.
Inkscape toetab teksti redigeerimist mitmerealise tekstina (SVG element <text>) ja voogava tekstina (ebastandardne element <flowRoot>, mida puuti kaasata SVG versiooni 1.2). Alates versioonist 0.47 ei naita ulejaanud programmid voogavat teksti, sest alternatiivide jaoks puudub lulitamiselement ja ulejaanud programmid seda ei toeta. SVG 1.2 Tiny elementi <textArea> ei toetata. Kogu teksti saab redigeerida otse toopinnal. Teksti redigeerimiseks kasutatakse
Pango
teeki, mis voimaldab Inkscape'il toetada ka keerulisi kirjaviise, naiteks
Heebrea
,
Araabia
,
Tai
,
Tiibeti
jne. Tahtevahede tahthaaval korrigeerimine ja sorendamine toimub klaviatuuri kiirklahvide abil. Teksti saab panna jargima joont, sealjuures jaavad molemad muudetavaks.
Erinevalt paljudest teistest
GTK+
rakendustest kasutab Inkscape oma graafikaesitusteeki
libnr
, mis suudab suurendada 25600%, muutumata sealjuures nurgeliseks. Graafikaelemente suudetakse joonistada ka transformeerimiste kaigus. Keeruliste kujutiste tootlemise kiirendamiseks on olemas ka re?iim ainult piirjoontega tootamiseks. Inkscape kasutab alates versioonist 0.46 piirjoonte joonistamiseks
Cairo
teeki.
[3]
- XML puu redaktor, SVG dokumendistruktuuri lahtetekstina muutmiseks;
- Uhendustooriist algoritmidega graafide ja joonekorrektuuri tegemiseks;
- RDF metainfo muutmine;
- Kasurealiides, pohiliselt pildivormingute teisendamiseks;
- Ule 40 kasutajaliidese keele;
- Laieneb uutele failivormingutele, efektidele ja muule funktsionaalsusele;
- Matemaatiliste diagrammide tugi, LaTeX toega
[4]
;
- Eksperimentaalne skriptimistugi.
Uks Inkscape'i projekti prioriteetidest on kasutajaliidese jarjepidevus ja
kasutatavus
. See tahendab, et jargitakse GNOME'i kasutajaliidese juhiseid, pakutakse hulgaliselt klaviatuuri kiirklahve ja lubatakse objekte muuta nii, et tagasiside muutuste kohta on naha kohe.
Toopinda katvate dialoogiakende hulk on viidud miinimumini, voimaldades sama funktsionaalsust kasutada klaviatuurilt voi redigeerimisakna korvale paigutuvatelt paneelidelt. Tooriba pakub valitud tooriista jaoks alati seostuvaid valikuid.
Koik transformatsioonid (mitte ainult liigutamine, vaid ka skaleerimine ja pooramine) on teostuvad klaviatuurilt, omades jarjepidevust ka mojutatavate klahvide osas (Alt muudab 1 ekraanipiksli vorra, Shift korrutab muudatuse hulga 10ga jne); need nupud tootavad ka solmpunktide redaktori ja objektivalikuprogrammiga. Sagedaste tegevuste (nagu muutmised, suurendamine, objektide jarjekord) kiirklahvid on koik uhenupulised.
Inkscape pakub nuppude, juhikute, kaskude klahvide ja toopinnal olevate juhtelementide kohal hiirt hoides abitekste nii hiire juures kui ka olekuribal. Hiire ja klaviatuuri jaoks on olemas taielik ulevaade (HTML- ja SVG-vormingus) ning samuti on programmil kaasas mitmed interaktiivsed SVG tutvustusfailid.
Inkscape'i eellase Sodipodi liides pohines
CorelDraw
ja
GIMPi
liidestel. Inkcape'i liidest on mojutanud
Xara Xtreme
.