Ingmar Ott
(sundinud
14. septembril
1955
Tartus
) on eesti
botaanik
ja
limnoloog
.
Ta lopetas aastal
1974
Tartu 10. Keskkooli
ja aastal
1980
Tartu Riikliku Ulikooli
bioloogina. Bioloogiakandidaat (1987).
1984
. aastast tootanud
EPMU Zooloogia ja Botaanika Instituudis
(1991?1992 sealsamas hudrobioloogiaosakonna juhataja ja aastast 1992
Vortsjarve Limnoloogiajaama
juhataja). 2001?2004 samas asutuses vanemteadur ja hudrobioloogia oppetooli juhataja kt. Alates 2004. aastast on ta hudrobioloogia ja kalanduse oppetooli korraline professor, alates 2021. a. emeriitprofessor.
Aastatel 1992?1993 oli ta Tartu ulikooli
lektor
, 1993?1999
dotsent
.
Ajavahemikul
1998
kuni 2023 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige.
Ta on uurinud
mikrovetikate
floorat ja nende okoloogiat,
Eesti jarvede
tupoloogiat ja arengusuundi. Ta on viljelenud rakenduslikku ja teoreetilist
limnoloogiat
.
- 1982
uleliidulistel noorteadlaste voistlustel II koht
- 2007 Peeter Noges ja Ingmar Ott, Eesti Vabariigi teaduspreemia monograafia ≪Verevi jarv ? teravalt kihistunud hupertroofne veekogu≫ ja siseveekogude okoloogiat kasitlevate teadusartiklite eest
- 2023 Eesti looduskaitsemargi laureaat
Tema isa oli metsateadlane
Paul Ott
, ema
Pia-Astrid Ott
oli arst. Tema emapoolne vanaema oli laulja
Olga Mikk-Krull
, vanaisa dirigent ja muusikapedagoog
Arkadius Krull
. Tema ode
Kristi Ott
on arst.
