Iiri keele levikualad (
Gaeltacht
)
Iiri keel
(kohalikult
gaeilge
) on
indoeuroopa keelkonna
keldi keelte
gaeli ruhma
kuuluv
keel
, mida koneldakse peamiselt
Iirimaal
.
Emakeelena
koneleb seda Iirimaal hinnanguliselt 138 000
iirlast
.
[1]
Iiri keel on Iirimaa
riigikeel
ja esimene
ametlik keel
(teine on
inglise keel
) ning on Iirimaa koolides kohustuslik oppeaine.
1. jaanuarist
2007
on iiri keel uks
Euroopa Liidu ametlikest keeltest
.
Iiri keele konelejate kompaktset asuala, kus iiri keelel on esimese keele staatus, nimetatakse
Gaeltachtideks
. Need asuvad peamiselt
Donegali
,
Mayo
,
Galway
,
Kerry
ja
Corki krahvkonnas
, vaiksemad kogukonnad ka
Waterfordi
lounaosas ja
Meathi krahvkonnas
. Kokku elab nendel aladel umbes 86 000 inimest, kes raagivad koik kas esimese voi teise keelena vabalt iiri keelt.
21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret:
Munsteri murre
(lounamurre),
Connachti murre
(keskmurre) ja
Donegali murre
(pohjamurre). 20. sajandil suri valja
Leinsteri murre
(idamurre). Murdeerinevused on vaikesed. Ametlikus labikaimises ja hariduses kasutatakse 20. sajandi keskel standardiseeritud
uusiiri keelt
(
An Caighdean Oifigiuil
).
Umbes
5.
?
6. sajandist
parit tekstid
vanagaeli keeles
, millest iiri keel parineb, on kirjutatud
ogamites
puutukkidele ja kivide servadele.
7.
?
8. sajandil
hakati iiri keelt kirjutama
ladina kirja
erivormis
iiri kirjas
.
Vanaiiri
kirjakeele
norm oli kasutusel
8.
?
17. sajandil
.
Vanaiiri
verbisusteem
oli vaga keerukas.
18. sajandi lopus raakis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Iiri keel
|
