"Ettepanek: kogu Eesti NSV taielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi . Selle kirjutise autoriteks olid margitud Siim Kallas , Tiit Made , Edgar Savisaar ja Mikk Titma ning nii sai see tuntuks kui nelja mehe ettepanek . Pakuti valja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV peaks saavutama majandusliku iseseisvuse Noukogude Liidu koosseisus.

Ettepaneku valjatootamine algas tollase Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja Edgar Savisaare initsiatiivil. Initsiatiiv toetus NSV Liidu Ministrite Noukogu esimehe Nikolai Ro?kovi vihjele vajadusest genereerida uldises perestroika tuhinas ideid majanduse juhtimise parandamiseks. Ro?kov kais Tallinnas 19. detsembril 1986 avamas Muuga sadamat , mis oli Noukogude Liidu Euroopasse suunduvale naftaekspordile eluliselt vajalik. Ro?kov oli NSV Liidu majandusliku olukorra voimaluste suhtes vaga pessimistlik ning innustas Eesti seltsimehi, et need pakuksid midagi pohimotteliselt uut uleliidulise majanduselu korraldamiseks. Karl Vaino aga teatas mone aja parast Moskvasse , et Eestis pole sellist teadlaste kaadrit, kes suudaks midagi konstruktiivset valja pakkuda.

Sellele reageeris Savisaar ning kutsus 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse grupi tollaseid nimekaid noorema generatsiooni teadlasi. Vaja olevat arutada, milliseid ettepanekuid majanduselu korrastamiseks voiks Eesti Moskvast tulnud kasu peale voi soovituse kohaselt valja pakkuda, et leevendada raiget stagnatsiooni ja ule poole sajandi toiminud liiduvabariikide ekspluateerimist NSV Liidu keskvoimu poolt. Vaja olevat rahvusvabariikidele suuremat majanduslikku enesemaaramise oigust.

Plaanikomitee parteikomitee noupidamisesaali kogunesid Ministrite Noukogu esimehe abi Rein Kaarepere , Tallinna Polutehnilise Instituudi toostuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent Peeter Kross , Kvalifikatsiooniinstituudi direktor Jaak Leimann , Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor Olav Lugus , Opetajate Taiendusinstituudi dotsent Tiit Made, Tartu Riikliku Ulikooli vanemteadur Ivi Proos ja Majandusinstituudi vanemteadur Ivar Raig . Ajalehe Rahva Haal toimetaja asetaitja Siim Kallas liitus kollektiiviga hiljem.

Arutelu juhtis Savisaar. Ettepaneku koostamine kaivitus ajurunnaku korras. Kahetunniline mottevahetus olevat olnud elav, kus vabameelseid ideid laekus seinast seina. Jutt keerles selle umber, kuidas saada Kremlilt katte oigus ise otsustada oma majandusasjade ule. Uldiselt idealiseeriti perestroika ideoloogiat. Tulemuseks oli, et otsustati genereerida ettepanek, mis udini muudab Eesti NSV-s kehtivat majandusmehhanismi.

Ettepaneku loppteksti valjatootamiseks moodustati sektsioonid ja nende vahel jaotati temaatika. Lepiti kokku, et septembri alguseks esitatakse need Savisaarele. Ivi Proos tegi lindistuste alusel arutelust pohjaliku kokkuvotte, mis jagati igale osavotnule. Kross ja Leimann tegid ettepanekuid Eesti NSV rahvamajanduse juhtimise umberkorraldamiseks. Made ulesandeks oli esitada seisukohti, mis on vajalikud rahvusvahelise turumajanduse aspektide juurutamiseks, vaba ettevotluse finants-majanduslikuks funktsioneerimiseks. Raig tegeles liiduvabariikide vaheliste majandussuhete valjatootamisega. Parast esimest kohtumist loobusid osalemast Kaarepere ja Lugus. Leimann oli seotud pohitookoha tooulesannetega.

Plaanikomitees Savisaare kabinetis kogunes kokkukuivanud kollektiiv veel kaks korda. 7. septembril tehti vahekokkuvotteid ning vormistati lopptekst, mis kandis algselt pealkirja "On tulnud idee: laheme ule isemajandamisele". Seda peeti aga liiga lohisevaks ja pikaks. Parast moningast vaidlust valiti artikli pealkirjaks "Majandus uude kvaliteeti". 21. septembril kohtusid Savisaar, Proos, Made ja Raig, et otsustada, mida valminud ettepanekuga teha, ehk kus seda avaldada. Esialgu otsustati glasnosti vaimu kasutades poorduda avaldamissooviga EKP Keskkomitee haalekandja Rahva Haale poole, kus Siim Kallas oli asetoimetaja, sest ettepanek lahtus partei noudest teha ettepanekuid majanduse juhtimise umberkorraldamiseks. Kuid Kallas teadis, et poliitilise taustaga artiklid kooskolastatakse jatkuvalt EKP Keskkomitees , mis vois kaasa tuua avaldamise keelu. Seega jai ule vaid Tartu edumeelne Edasi. Savisaar otsustas 24. septembril viia ise artikli Tartusse. Artiklile olid soostunud alla kirjutama vaid Savisaar, Made ja Kallas. Savisaar hankis sinna lisaks veel ka sotsioloog Titma allkirja, kes polnud artikli teksti valjatootamisel osalenud.

Edasi toimetaja Mart Kadastik oli otsekohe valmis artiklit avaldama. Kaiku laks Rahva Haale blanketile umber loodud trukivalmis tekst. Originaalkasikirjal on Rahva Haale nimi maha tommatud ning Edasi kasitsi asemele kirjutatud. Peale on loodud 25. septembri kuupaeva kandev laekumist tahistav Edasi tempel. Tekst kandis numbrit 5447 ning Mart Kadastik oli kirjutanud pealdisesse resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja korralduse "Tana!". Tekstis on kull Kadastiku enda kaega tehtud kergeid redaktsioonilisi parandusi. See tekst loodi veel kord masinal umber ja alles selle kaigus vottis pealkiri lopliku kuju, milleks oli "Ettepanek: kogu Eesti NSV taielikule isemajandamisele!".

Selle kumme teesi (pohiprintsiipi) olid jargmised:

1. Majanduse juhtimise ja planeerimise aluseks on vaartusseaduse arvestamine ja kaubalis-rahalised suhted.

2. Eesti NSV territooriumil paiknev majandus on Eesti NSV alluvuses. See kehtib ka raudtee, merelaevanduse ja praegu uleliidulises alluvuses olevate ettevotete kohta. Majanduse struktuur korraldatakse umber, et tagada eelisareng nendele valdkondadele, mis pohinevad eeskatt kohalikul ressursil, on meile majanduslikult kasulikud, kultuuriliselt vastuvoetavad ja majandamise traditsioonidega kooskolas.

3. Kaubavahetus nii NSV Liidu teiste liiduvabariikide, kraide ja oblastite kui ka valisriikidega toimub turu kaudu ning on rajatud tootja ja tarbija otsesidemetele.

4. Voetakse kasutusele konverteeritav rubla kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka koik arveldused NSV Liidu teiste piirkondadega, asutuste ja ettevotetega.

5. NSV Liidu eelarvega on suhetes vabariik kui tervik. Vabariigi maksed uleliidulisse eelarvesse kehtestatakse NSV Liidu Ulemnoukogu poolt pikaajaliste normatiivide alusel. Uleliidulisest toojaotusest votab Eesti NSV osa eeskatt valuutatulude suurendamise kaudu. Eesti NSV eelarve tulude formeerimiseks kujundatakse eri maksususteem. Kohalikud eelarved lahutatakse vabariiklikust eelarvest.

6. Taielikule isemajandamisele uleminek viiakse labi kogu territooriumil ja koigil majanduse juhtimise tasanditel. Isemajandamisesuhetele rajatakse ka koostoo vabariigi eri piirkondade, linnade ja rajoonide vahel.

7. Majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus, kusjuures igati soodustatakse tarbija parast konkureerivate ettevotete olemasolu. Laiendatakse kooperatiivset tootmist, osa ettevotete tegevus rajatakse aktsiaseltsi pohimottele. Ettevotete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tommatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka valiskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse lahtudes rahvusvahelistest standarditest.

8. Toojou liikumist isemajandamisele ule lainud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse toojou ratsionaalse kasutamise erire?iimiga. 

9. Juhtimine rajatakse majanduslike meetodite ja ettevotete iseseisvusele. Ametkonnad, mis pole seotud majanduse uldise arengustrateegia kavandamise ja elluviimisega, likvideeritakse. Plaaniorganid tegelevad ainult uldiste proportsioonide perspektiivse planeerimisega.

10. Otsustamisoigus antakse sinna, kus luuakse tulemusi. Majanduse organisatsiooniline uhitamine areneb alt ules, s.t korgemalseisvaid organisatsioone luuakse ettevotete poolt ja nende algatusel, kui seda peetakse otstarbekaks.

Ettepanekust kujunes kiiresti eestlaste perestroika rupes pead tostvale legaalsele opositsioonile ideoloogiline ja teoreetiline nurgakivi. Nelja mehe ettepanek arritas okupatsioonivoimu, kuid innustas eestlasi laulvale revolutsioonile. Ettepanek oli ruutatud NSV Liidus polatud turumajanduse pohimotete ruusse ja juhtis avalikult tahelepanu sotsialistliku majandamise lollustele. Anti koigile arusaadav signaal, et eestlased kavatsevad hakata ise oma maal asju ajama. Ka mitmed liiduvabariigid said ettepanekust uheselt aru, nagu ka Kremli institutsioonid, kes uritasid esialgu ettepanekut maha vaikida, kuid hiljem hakkasid manooverdama ja ettepaneku eesmarke tolgendama. Autorid ei pidanud vajalikus pohjendada, kuidas on voimalik uhe tsentraalselt juhitud majandussusteemi sees viljeleda vabaturu pohimotetest lahtuvat majandust. Monda aega oli see, nn "uhe suure katla nurgas rammusama supi keetmise" esiletoomine peamiseks argumendiks ettepaneku kritiseerijate kaes, mis sisuliselt oli ju igati toeparane pretensioon, kuid uldises poliitilises kontekstis ei aratanud laiemat tahelepanu.

Parast Loomeliitude uhispleenumit alustasid eestlased 1988. aasta suvel isemajandamise-alast runnakut Moskvale. Eesti delegatsioon sai NLKP XIX konverentsile soites aktiivselt perestroikaprotsessi sulandunud Eesti polisrahvalt ulesande tutvustada Noukogude Liidu juhtivatele kommunistidele ja parteilastele konverentsil osalejatele regionaalse isemajandamise ideed. NSV Liidu Ministrite Noukogu esimees Nikolai Ro?kov oli nuud eestlaste ideele vastu. Mihhail Gorbat?ov suhtus aga ettepanekusse tolerantselt. Lopuks onnestuski Eesti NSV delegatsioonil isemajandamise kusimus rahvussuhete resolutsiooni sisse manooverdada. Moskvas sundis tekst, mis muu hulgas utles: "Uks keskseid ulesandeid on luua tingimused regioonide suuremaks iseseisvuseks [...] Tahelepanu vaarib idee, mis naeb ette vabariikide ja regioonide ulemineku isemajandamise pohimotetele."

Isemajandamise ettepanekut asus aktiivselt toetama Eesti avalikkus. Rahvarinne pani selle oma ideoloogia nurgakiviks. Lati, Leedu, Ukraina, Armeenia iseseisvumismeelsed rahvuslased juhindusid samuti eestlaste ettepanekust, nagu ka siin-seal Venemaal. 1988. aasta alguses vottis Eesti NSV Ministrite Noukogu vastu otsuse jatkata tood Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis regionaalse isemajandamise skeemi valjatootamiseks. Kuid hoopis konsultatsioonifirmast Mainor kujunes nelja mehe ettepanekust lahtunud Isemajandava Eesti (IME) programmi kaivitaja ning Rahvarinde vastavate uldpoliitiliste aktsioonide koordineerimise keskus.

Ettepaneku najal sundis kaks Isemajandavaks Eestiks nimetatud majandusprogrammide valjatootamise tooruhma. 1988. aasta alguses vottis Eesti NSV Ministrite Noukogu vastu otsuse jatkata tood Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis regionaalse isemajandamise skeemi valjatootamiseks. Vastavat toogruppi juhtis Rein Otsason . Parast Rahvarinde kaivitamist aprillis 1988 moodustati konsultatsioonifirma Mainor juures Isemajandava Eesti (IME) probleemnoukogu, mida juhtis Edgar Savisaar. Mainori ruhmal ei tekkinud erilisi raskusi Teaduste Akadeemia toogrupi teisele plaanile manooverdamisega. Molemale toogrupile maarati tahtajaks, et pohjalik IME kontseptsioon peab olema valmis 1988. aasta novembriks. Mainor sai ulesandega hakkama. Teaduste Akadeemia Majandusinstituudile kais see ule jou.

Eestis valitud eestlastest NSV Liidu rahvasaadikud algatasid NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil seaduseelnou liiduvabariikide isemajandamisele uleviimise kohta. Kongress delegeeris selle seaduse arutamise ja vastuvotmise NSV Liidu Ulemnoukogule . Isemajandamise seadus pandi seal haaletusele korraga nii Rahvuste Noukogus kui ka Liidunoukogus uhel ja samal paeval 27. novembril 1989. aastal. Haaletamistel osales molemas kojas kokku 400 saadikut. Seadus loeti vastuvoetuks, kui seda molemas kojas toetas 136 saadikut. Haaletustulemused tehti teatavaks 27. novembril kell 17.20. Rahvuste Noukogus laks isemajandamise seadus labi 23 enamhaalega. Seaduse poolt haaletas 159 saadikut. Liidunoukogus oli aga vajaliku tulemuse saamine raskem. Isemajandamise seadus laks labi koigest uhe enamhaalega. Selle poolt oli 137 saadikut. Tulemus oli eestlaste esimene suur ja Noukogude Liidu keskvoimu tahte vastane voit, mida aga Noukogude riigi jarelejaanud kahe aasta jooksul keskvoimu poolt ministeeriumidele antud kasul ei rakendatud.

Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii monegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja voimutegelase vastuseisule hoopis tosine poliitiline aktsioon ning toeline rahvahariduslik ettevotmine. Algas senitundmatute turumajanduslike pohimotete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise kusimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuriinimesed hakkasid omandama neile taiesti uusi teadmisi, mida mone aasta parast vaja laks. See uldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile voimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hupe sotsialismist kapitalismi .

Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavord suur, et kui Eesti Vabariigi Ulemnoukogu taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussusteemi pohimotted suures plaanis selged, rahvale selgeks raagitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka labi harjutatud.

Iseseisvuse taastamise eelohtul ametisse asunud Savisaare valitsusel oli labimoeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed voimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli labinud omamoodi korgetasemelise majandusulikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hadavajalik, et valitsust oiges suunas tegutsema suunata. Vorreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Lati ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavord suure uldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda Euroopa Liidu liikmeks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• IME Probleemnoukogu

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Terviktekst Eesti Paevaleht, 26. september 2007
• Kuulsa kvarteti kirjatukk Vaba Eesti Sona (Rootsi Eesti Paevalehes ilmunud 5. septembri 2012 artikkel, milles vaadatakse tagasi 25 aasta eest avalikustatud IME programmile).