II Rzeczpospolita

II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasoja ning Teise maailmasoja vahelise ajastu ( interbellum ) mitteametlik nimetus.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimene maailmasoda , Oktoobrirevolutsiooni , Keskriikide sojaline kokkuvarisemine ja Novembrirevolutsioon Saksamaal andsid voimaluse Poola iseseisvumiseks novembris 1918 .

Juba 1915. aastal moodustas Jozef Piłsudski Saksa keisririigile allunud Poola osas, mille keskus oli Krakow , Poola Korgema rahvusliku noukogu, mille eesmark oli riiklik soltumatus Venemaa Keisririigist . Parast Saksa vagede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnistati Saksamaa poolt 5. novembril 1916 Poola Kuningriiki ning seal moodustati Riiginoukogu, kuid kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed, siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni Novembrirevolutsioonini Saksamaal Magdeburgi linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas Regentnoukogu , millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid ka Prantsuse voimud oma poliitilistel eesmarkidel tekkiva Poola riigi voimuorganeid ning Pariisis moodustati Poola rahvuskomitee , mille juhiks oli Roman Dmovsk , hiljem Ignacy Jan Paderewski ). 6. novembril 1918 moodustasid ka Poola sotsialistid Lublinis valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919.

Parast Saksa vagede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Regentnoukogu 3. november 1918 Poola iseseisvaks, misjarel andis voimu ule Jozef Klemens Piłsudskile ja lopetas tegevuse.

Louna-Galiitsia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast iseseisvuse saavutamist jatkas Poola oma territooriumi laiendamist sojalisel teel Louna- Galiitsias , kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpolne Laane-Ukraina Rahvavabariik , piirkonna hoivasid Poola vaed novembris 1918.

Pozna?i vojevoodkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

1918. aasta detsembris hoivasid Poola vaed ka Saksa Preisimaa poolakatega asustatud Poznani piirkonna . Esimese maailmasoja loppedes oli provintsi saatus otsustamata. Poolakad noudsid, et piirkond tuleb liita asja iseseisvunud Poola vabariigiga, samas sakslased keeldusid mistahes territoriaalsetest jarelandmistest. Suur-Poola ulestous puhkes 27. detsembril 1918, paev parast Ignacy Jan Paderewski konet. Jaanuaris puhkesidki Posenis agedad lahingud, poolakad suruti jark-jargult tagasi. Antandi tugeval survel oli Saksa valitsus veebruari keskel aga sunnitud andma kasu voitluse lopetamiseks. Kui Saksa valitsus kirjutas juunis alla Versailles’ rahulepingule , loovutati enamus Poseni provintsist , peamiselt poola enamusega alad Poolale ja reformiti Pozna?i vojevoodkonnaks .

Sileesia vojevoodkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1919 laks Preisimaa Ulem-Sileesia idaosa (etniliste poolakate enamusega) Poola voimu alla kui Sileesia vojevoodkond , samas enamasti saksakeelne laaneosa jai Weimari vabariigi osaks kui asjaloodud Ulem-Sileesia provints . Aastatel 1919?1921 toimus Ulem-Sileesia poolakeelse rahva seas kolm ulestousu ; Annabergi lahing toimus piirkonnas aastal 1921. Ulem-Sileesia plebistsiidiga martsis 1921 haaletas 60% enamus Poolaga uhinemise vastu, kus Poola ja Saksa kogukonnad olid selgelt piiritletud. Tapne piir, piiriulese raudteeliikluse sailitamine ja muud vajalikud uhisoperatsioonid, samuti vordsed oigused koigile asukatele Ulem-Sileesia molemas osas fikseeriti koik Saksa-Poola kokkuleppega Ida-Sileesias , mis solmiti Genfis 15. mail 1922. 20. juunil loovutas Weimari vabariik de facto Ulem-Sileesia idaosa, millest sai Sileesia vojevoodkonna osa Poola Vabariigis.

Cieszyn [ muuda | muuda lahteteksti ]

23. jaanuaril 1919, puhkes T?ehhoslovakkia ja Poola piirialadel Louna-Sileesias asuvate Cieszyn 'i (t?ehhiparaselt - T??ini ) umbruse sega-asustusega alade kuuluvuse ule T?ehhoslovakkia-Poola soda . T?ehhid hoivasid sojas vaidlusaluse piirkonna ning Poola oli ka rahvusvaheliselt vahendatud rahuleppes sunnitud ala kaotust tunnistama. 1920. aastal vallutas Poola uue sojaga vaidlusaluse piirkonna T?ehhoslovakkialt tagasi ning Prantsusmaa vahendatud rahuleppe kohaselt pidi Poola vallutatud aladesttagastama osa alasid Frydeki juures.

1918. aastal viidi Poolas labi valimised ning jaanuaris 1919 voeti vastu Poola pohiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja soltumatuks 1772. aasta Rzeczpospolita piirides. Poola presidendiks sai Jozef Piłsudski .

Noukogude-Poola soda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Noukogude-Poola soda

Loppes Mihhail Tuhhat?evski juhitud Noukogude vagede luuasaamisega Jozef Klemens Piłsudski poolt juhendatud Poola vagede poolt ning Noukogude-Poola vahelise rahu solmimisega Riias 1921. aastal.

Geograafia ja rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Poola vojevoodkonnad maailmasodade vahelisel ajal
(seisuga 1. aprill 1937)
Autonumber (alates 1937)	Vojevoodkond Eraldi linn	Pealinn	Pindala 1000 km² (1930)	Rahvaarv 1000 (1931)
00-19	Varssavi linn	Varssavi	0,14	1179,5
85?89	Varssavi ( warszawskie )	Varssavi	31,7	2460,9
20?24	Białystoki ( białostockie )	Białystok	26,0	1263,3
25?29	Kielce ( kieleckie )	Kielce	22,2	2671,0
30?34	Krakowi ( krakowskie )	Krakow	17,6	2300,1
35?39	Lublini ( lubelskie )	Lublin	26,6	2116,2
40?44	Lwowi ( lwowskie )	Lviv (Lwow)	28,4	3126,3
45?49	Łod?i ( łodzkie )	Łod?	20,4	2650,1
50?54	Nowogrodeki ( nowogrodzkie )	Navahradak (Nowogrodek)	23,0	1057,2
55?59	Polesje ( poleskie )	Brest (Brześć nad Bugiem)	36,7	1132,2
60?64	Pomorze ( pomorskie )	Toru?	25,7	1884,4
65?69	Pozna?i ( poznańskie )	Pozna?	28,1	2339,6
70?74	Stanisławowi ( stanisławowskie )	Ivano-Frankivsk (Stanisławow)	16,9	1480,3
75?79 ?	Sileesia ( śląskie )	Katowice	5,1	1533,5
80?84	Tarnopoli ( tarnopolskie )	Ternopil (Tarnopol)	16,5	1600,4
90?94	Wilno ( wileńskie )	Vilnius (Wilno)	29,0	1276,0
95?99	Voloonia ( wołyńskie )	Lutsk (Łuck)	35,7	2085,6

Teine maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasojas , NSV Liidu kallaletung Poolale

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]