Hoonestusoigus (ingl right of superficies ) on uks mitmest piiratud asjaoigusest. Asjaoiguste hulka kuuluvad omand (omandioigus) ja piiratud asjaoigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusoigus, ostueesoigus ja pandioigus. ^[1] Hoonestusoigus annab isikule voimaluse omada ehitist maatukil, mis on kellegi teise omand. ^[2] Hoonestusoigus tahendab voorandatavat ja parandatavat oigust omada kinnisasjal sellega pusivalt uhendatud ehitist. See oigus kuulub isikule kelle kasuks on hoonestusoigus seatud ja on tahtajaline. ^[1]

Hoonestusoigust saab muua, kinkida, parandada ja koormata hupoteegiga. See on peamine erinevus teistest piiratud asjaoigustest. ^[3]

Uks hoonestusoiguse seadmise pohjuseid on omaniku soov vabaneda kinnisasjaga seotud kuludest ja saada kinnisasjalt pikaajalist kasu. Samas ei soovi omanik omandioigusest loplikult loobuda. Sellisel juhul on omanikul voimalus seada kinnisasjale hoonestusoigus, et kinnisasja saaks kasutada see isik, kes sinna hoone ehitab. Hoone ehitamisel omandab teine isik hoone kinnistul kindla tasu eest kindlaks tahtajaks. Hoonestusoigust saab vorrelda maatuki rentimisega. Erinevus seisneb selles, et hoonestusoiguse puhul on eesmark siiski hoone ehitamine, aga rendi puhul maatuki kasutamine. ^[3]

Hoonestusoiguse abil saab isik raha kokku hoida, sest hoonestusoigus on odavam kui kinnisasja ost. Hoonestusoiguse seadmisel on uldiselt tasu maksmine perioodiliselt kokku lepitud (naiteks igal kuul voi aastal). ^[3]

Hoonestusoigus seatakse tervele ehitisele, seda ei ole voimalik seada ainult osale ehitisest, naiteks ainult esimesele korrusele. Hoonestusoiguse seadmise tehing peab olema notariaalselt toestatud. ^[1]

Hoonestusoiguse tahtaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hoonestusoigusele tuleb seada ka tahtaeg. Tahtajata voi pikema kui 99aastase tahtajaga hoonestusoiguse tahtajaks loetakse 99 aastat. ^[1] Riigi maatukile on voimalik seada hoonestusoigust kuni 49 aastaks. Kui on soov seada pikem tahtaeg, siis on selleks vaja Vabariigi Valitsuse nousolekut. ^[4]

Hoonestusoiguse loppemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui hoonestusoigus loppeb tahtaja moodumise tottu saab hoonestusoiguse alusel ehitatud hoone kinnistu oluliseks osaks ja seetottu saab selle omanikuks kinnistu omanik. Kinnistu omanik peab sellisel juhul maatukile jaavate ehitiste eest hoonestajale huvitist maksma. Hoonestusoiguse tahtaja saabumisel on voimalik tahtaega pikendada kuni 99 aastaks. ^[2] Hoonestusoigus on voimalik ka lopetada poolte kokkuleppel. Omanik peab selleks andma nousoleku hoonestusoiguse omandajale ja seda ei saa tagasi votta. ^[2]

Asjaoigusseaduses on satestatud, mis olukordades voib hoone peale hoonestusoiguse loppemist ara vedada, millal saab seda nouda ja millistel juhtudel on oigus saada teiselt poolelt huvitist. Huvitis voib olla kokku lepitud hoonestusoigust seades, aga see ei pea olema nii igal juhul. Kui hoonestusoigust seades ei ole kokkulepet solmitud huvitise kohta, siis maaratakse see keskmise turuvaartuse alusel. Elamu ehitamiseks seatud hoonestusoiguse korral ei tohi olla kokkulepitud huvitis vaiksem kui kaks kolmandikku hoonestusoigusest. ^[3]

Korterihoonestusoigus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hoonestusoiguse alusel ehitatud hoonet saab jagada ka korterihoonestusoigusteks. Seda saab teha korteriomandi seaduse alusel. Jagamise korral jaavad kehtima esialgu hoonestusoiguse kohta kokkulepitud tingimused. ^[4]

Korterihoonestusoigus on sarnane korteriomandiga. Kui korterihoonestusoigus koosneb ainuomandis olevast eluruumist ja hoonestusoiguse mottelisest osast, siis sisaldub korteriomandis ainuomandisse kuuluv eluruum ja kaasomandi motteline osa. Nii nagu korteriomand kantakse ka korterihoonestusoigus kinnistusraamatuse. Sarnaselt tavalise hoonestusoigusega on voimalik ka korterihoonestusoigust muua, kinkida, parandada, nagu ka korteriomandit. ^[5]

Korteriomandi ja korterihoonestusoiguse vahel on moningaid erinevusi. Olulisim erinevus on see, et hoonestusoigus on tahtajaline. Lisaks kui hoonestusoigust seades lepiti kokku, et seda voib koormata ja voorandada maaomaniku nousolekul, ja see tingimus kanti ka kinnistusraamatusse, siis tuleb korterihoonestusoiguse omanikul enne sellise tehingu tegemist saada selleks maaomaniku nousolek. Nousolekut saab anda kas tehingut notari juures solmides omaniku juuresolekul ja nousolekul kuid omanik voib varem notariaalselt vormistada eraldi nousoleku. Erinevus korteriomandi ja korterihoonestusoiguse vahel on ka see, et korterihoonestusoiguse omanikud ei ole hoone aluse maa omanikud. Viimase erijoonena voib mainida, et korterihoonestusoiguse eest tuleb maksta hoonestusoiguse tasu ja see lepitakse kokku kas uhe konkreetse summana voi perioodiliste maksetena. ^[4] Kui tegemist on perioodiliste maksetega, siis tuleb see kasu ka reaalkoormatisena kinnistusraamatusse kanda. Summa suurus on kokkuleppeline, tavaliselt arvestatakse tasuks maahind ja see jaotatakse perioodilisteks makseteks hoonestusoiguse tahtajani. ^[3]

Korterihoonestusoiguse puhul jaotatakse see summa tavaliselt vordselt koikide hoones olevate korterihoonestusoiguste vahel ara elamispinna suuruse alusel. Tavaliselt tasub hoonestaja ka maatukil lasuvad maksud. ^[3]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]