| Hiroshima
|
|---|
|
| jaapani
|
?島市
Hiroshima-shi
|
|
 |
Hiroshima lipp
Hiroshima embleem
|
| Pindala
|
905 km²
|
|---|
| Elanikke
|
1 198 021
(1.02.2021)
[1]
 |
|---|
|
| Koordinaadid
|
34° 23′ N
,
132° 27′ E
|
|---|
|
|
Hiroshima
[hi'rosima] on linn
Jaapanis
,
Hiroshima prefektuuri
keskus. Asub
Honsh?
lounaosas.
Hiroshima asutati
1589
. aastal tasandikule
Seto
kaldal.
Pikemalt artiklis
Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile
Hiroshima parast pommiplahvatust. 1946. aasta
Hiroshima parast tuumapommiplahvatust
Hiroshima ja
Nagasaki
tuumakatastroof on lainud ajalukku esimese ja seni viimase korrana, mil inimkonna ajaloos on kasutatud
tuumarelva
.
[2]
Hiroshima muutus
6. augustil
1945
Ameerika Uhendriikide
heidetud tuumapommi tottu praktiliselt olematuks.
Tuumapomm
(koodnimega
Little Boy
'vaike poiss') heideti linnale 9500 meetri korguselt ameeriklaste sojalennukilt
Enola Gay
.
[3]
Ligi 600 meetri korgusel maapinnast plahvatanud Little Boy ? 64 kilogrammi rikastatud uraani sisaldanud ja kokku 4400 kg kaalunud
tuumapomm
? havitas nelja kilomeetri raadiuses olnu kumne sekundiga. Plahvatuse
epitsentrist
poole kilomeetri raadiusesse jaanud inimesed hukkusid silmapilkselt.
Radiatsioon
kergitas maapinna temperatuuri 5000 kraadini, mistottu inimesed tuhastusid.
[4]
Kokku pormustas Little Boy umbes 13 ruutkilomeetri suuruse ala Hiroshimast.
[5]
Tol ajal elas Hiroshimas umbes 280 000?290 000 elanikku ja lisaks 43 000 sodurit.
[6]
Tuumapommi plahvatus ja sellega kaasnenud looklaine tapsid eri andmetel kohe 75 000?90 000 inimest.
[7]
Linna 76 000 ehitisest havis 70 000, havisid ka haiglad ja esmaabipunktid ning ravimeid praktiliselt ei olnud. Pool tundi parast tuumapommiplahvatust kerkis Hiroshima kohale tume pilv, millest hakkas sadama musta vihma, mis oli eluohtlik ja radioaktiivne. Enamik ellujaanutest kannatas kogu elu poletushaavade ja kiiritusest pohjustatud haiguste tottu. Nadalate jooksul parast tuumapommi suri radioaktiivsusest tingituna veel 30 000 inimest ning 1945. aasta lopu andmetel oli surnuid juba 140 000. Hilisematel aastakumnetel suri veel kumneid tuhandeid inimesi. Kiirgus mojutas rasedaid, kelle lapsed sundisid kas surnuna voi surid esimestel eluaastatel, osa lapsi sundis vigasena. Hiroshimasse saadetud abitootajad said kiirgusdoosi ning ka neist paljud haigestusid
kiiritushaigusse
.
[8]
Veel
teise maailmasoja
alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid valtida. Soja ajal pidi aga see pohimote taganema. Sojaliste objektide asemel votsid lennuvaed uha rohkem sihikule just linnu, hoolimata nendes elavatest tuhandetest tsiviilelanikest.
[9]
1945. aasta suvel valitses sojatandril olukord, kus Saksamaa oli juba alistunud, ent Jaapan voitles meeleheitlikult ameeriklastega, kes kaotasid Jaapani lahiumbruse saarestikku vallutades tohutu hulga mehi. Mida lahemale nad Jaapanile joudsid, seda suuremaks kaotused kasvasid. Peamine strateegiline kusimus Ameerika Uhendriikide varske presidendi
Harry Trumani
ees oli see, kas runnata ja vallutada Jaapan mooda maad ja saada seelabi tohutute kaotuste osaliseks voi valtida kaotusi tuumapommi kasutamisega.
[10]
Tuumapommi kasutamist sojas nahti niinimetatud ?okistrateegia elemendina. Selleks, et sundida Jaapan kapituleeruma, oli vaja jaapanlasi vapustada hirmsa ?okiga, mis naitaks Ameerika Uhendriikide voimet havitada vajadusel kogu keisririik.
[11]
Truman langetas 26. juulil 1945 otsuse kasutada Jaapani vastu tuumapommi, kuna Jaapan lukkas tagasi Potsdami deklaratsiooni ja keeldus liitlastele kapituleerumast.
[3]
Tuumapommi heitmine oli oluliseks mojuteguriks nii Jaapani alistumisel liitlasvagedele kui ka uldiselt teise maailmasoja loppemisele. Tuumapommide heitmine pani alguse tuumarelvade ajastule. See valjendus algul Ameerika Uhendriikide ja Noukogude Liidu vahelises voidurelvastumises, kuid hiljem kujunes tuumarelva omamine ka teiste riikide enesekaitsemehhanismiks.
[2]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Hiroshima
|
