See artikkel vajab toimetamist . (Jaanuar 2018) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond , mida loomorganismid (sh inimesed ) kasutavad gaasivahetuseks .

Hingamiselundkonna anatoomia ja fusioloogia on vaga erinevad soltuvalt organismi suurusest ja keskkonnast .

Gaasivahetus toimub kopsudes miljonites vaikestes ohutaskutes ehk sopistes, mida nimetatakse imetajatel ja roomajatel kopsualveoolideks . Nendel mikroskoopilistel ohukottidel on vaga hea verevarustus, mille tottu ohk on tihedas kontaktis verega. ^[1] Ohupakid suhtlevad valiskeskkonnaga hingamisteede kaudu. Nendest on suurim hingetoru , mis asub rindkere keskel kahe peamise bronhi vahel. Viimased sisenevad kopsudesse , kus nad hargnevad jark-jargult kitsamateks sekundaarseteks ja tertsiaarseteks bronhideks, mis jagunevad omakorda arvukateks vaiksemateks kopsutorudeks ehk bronhioolideks.

Veeloomadel on hingamiselunditeks enamasti lopused , mis on veeselgroogsetel loomadel (nt kaladel ) liigendunud rohketeks verekapillaariderikasteks liistakuteks (eripind on nii suurem). Liistakute abil toimub gaasivahetus lopuseid labiva vere ja vee vahel. ^[2] Paljudel mikroskoopilistel veeorganismidel (samuti monedel suurematel inaktiivsetel veeloomadel) lopused puuduvad ning hingamine toimub kogu kehapinnaga.

Muudel loomadel, naiteks putukatel, on hingamiselundkonnad vaga lihtsate anatoomiliste omadustega. Kahepaiksetel on ka nahal gaasivahetuses vaga oluline osa. ^[3]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]