Hilda Sabbo
(eesnimi ka
Gilda
;
29. aprill
1930
Novo-Estonka
kula,
Pohja-Kaukaasia krai
?
7. mai
2024
) oli eesti
meedik
ja harrastusajaloolane.
[1]
Hilda Sabbo oli
talupidaja
tutar, ta isa arreteeriti ja hukati
Krasnodaris
1938. aastal.
[1]
Ta lopetas 1951. aastal
T?erkesski
velskrite
kooli. Aastatel 1951?1952 tootas ta
Stavropoli krais
Ptit?e kulas velskrina.
1952. aastal asus ta elama Eestisse ja oli aastatel 1952?1963
Elva haigla
velsker ja pediaatri kohusetaitja, 1963?1984
Punase Risti Seltside Liiga
keskorganisatsiooni ja sanitaar-tervistava osakonna juhataja, uhtlasi kiirabivelsker. Aastatel 1984?1988 oli ta
Tallinna Vabariikliku Psuhhoneuroloogiahaigla
velsker
narkoloogia
alal, 1988?1991
Tallinna Kiirabi
velsker.
Ta tegeles sanitaarharidustooga ja
doonorluse
propageerimisega.
Ta on otsinud andmeid soja ajal kadunud inimeste kohta ning abistanud omakseid hukkunud sugulaste valismaal asuvate
haudade
kulastamisel. 1992. aastal alustas ta
Abhaasia
eestlaste evakueerimist soja jalust Eestisse ja nende abistamist.
[1]
Ta uuris ule 30 aasta
Kaukaasia
eestlaste ajalugu ja
Noukogude voimu repressioone Eestis
, niisamuti
Venemaal
ja
NSV Liidu
teistes piirkondades elanud eestlaste vastu toime pandud repressioone. Tema elutooks kujunes
Venemaa Foderatsiooni
arhiivide rohkem kui 10 000 sailikust (1917?1991) kogutud NSV Liidu eestlaste represseerimist toendavatest dokumentidest tehtud koopiate avaldamine pohjalikus seitsmekoitelises raamatusarjas "
Voimatu vaikida
". Ta koondas sarja alusmaterjali arhiivifondiks, mida sailitatakse
Eesti Rahvusraamatukogus
.
[
viide?
]
Ta vottis osa filmide "
Ma tahaksin kodus olla
" (re?issoor
Irene Laan
,
Tallinnfilm
-
Mosfilm
, 1992), "
Rezistentsija v Stranah Baltii
("Резистeнция в странах Балтии") (Vilnius-Filmi ja NATO koostoo, 1999) ja "
Torjutud malestused
" (re?issoor ja stsenarist
Imbi Paju
, Soome-Eesti
Allfilm
, 2003?2005) tegemisest. Ta esines 2000. aastal Vilniuse rahvusvahelisel avaliku
tribunali
istungil tunnistajana ning andis tribunalile materjalid
kommunismi
kuritegude kohta eesti rahva suhtes NSV Liidus.
[
viide?
]
- Having. Pohja-Kaukaasia Uus-Eesti kulast. Tallinn 1990
- Voimatu vaikida II. Невозможно молчать. Tallinn 1996
- Voimatu vaikida III. Eesti inventuur. Невозможно молчать III. Инвентаризация Эстонии. Tallinn 1998
- Voimatu vaikida IV. Vagivalla sajand. Невозможно молчать IV. Век насилия. Tallinn 1999
- Voimatu vaikida V. Hukatud ja huljatud. Невозможно молчать V. Отверженные и истребленные. Tallinn 2000
- Voimatu vaikida. VI. Hukatud ja huljatud. Невозможно молчать VI. Отверженные и истребленные. Tallinn 2002
- По оценке преступлений коммунизма. // Anti-Communist Congr. and Proc. International Public Tribunal in Vilnius. Evaluation of the Crimes of the Communism. Vilnius 2002
- Voimatu vaikida VII. Hukatud ja huljatud. Невозможно молчать VII. Отверженные и истребленные. Tallinn 2005
- Venemaa eestlased XX sajandil. Tallinn 2022
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. koide