See artikkel raagib tanapaeva maakonnast; 1946. aastal moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond (1946?1950)

---

See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Hiiu maakond
Hiiumaa lipp Hiiumaa vapp
Pindala: 1032 km² (2017) [1]
Elanikke: 8474 (1.01.2023) [2]
Rahvastikutihedus: 8,2 in/km²
Maakonnalinn : Kardla

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. jargu haldusuksus Eestis . Holmab endise Hiiumaa rajooni ala.

See on Eesti vaikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest.

Hiiu maakond asub Loode- Eestis ja holmab Hiiumaa saare, Kassari saare ning seda umbritsevad vaikesaared ja laiud . Hiiu maakonna naabrid on idas Laane maakond ja lounas Saare maakond .

Kohalikud omavalitsusuksused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hiiu maakonnas on uks omavalitsusuksus ? Hiiumaa vald . ^[3]

Hiiumaa vald moodustati 2017. aasta haldusreformi kaigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tanapaevaste osavaldade piiridega. Enne haldusreformi oli maakonnas neli omavalitsusuksust: Emmaste vald , Kaina vald , Puhalepa vald ja Hiiu vald , millest viimane moodustati 2013. aastal Korgessaare vallast ja Kardla linnast.

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hiiu maakond holmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning vaiksemad laiud . Laidudest suurim on Vohilaid . Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud , mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jaavatest vaikesaartest.

• Korgeim punkt on Tornimagi, 68 m.u.m.
• Pikim jogi on Luguse jogi, 21 km.
• Suurim jarv on Tihu Suurjarv, u 85 ha.
• Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
• Rannajoone kogupikkus on u 326 km.

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Demograafilised naitajad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehi ja 52,09% naisi. Sundimuse uldkordaja oli 7,13‰, suremuse uldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive ?6,54‰. 98,35% elanikest oli eestlased ja 1,02% venelased . Alaealisi (vanuses 0?14) oli 14,46%, tooealisi (vanuses 15?64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Tootuse maar ^[4] oli 5,1%. Rahvastiku tihedus oli 9,9 in/km². ^[5]

Asustusuksused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hiiu maakonnas on uks linn, kaks alevikku ja 182 kula.

Linnad: Kardla

Alevikud: Korgessaare ? Kaina

Kulad: Aadma ? Ala ? Allika ? Arukula ? Emmaste ? Esikula ? Hagaste ? Haldi ? Haldreka ? Harju (Emmaste) ? Harju (Puhalepa) ? Hausma ? Heigi ? Heiste ? Heistesoo ? Hellamaa ? Heltermaa ? Hiiessaare ? Hilleste ? Hindu ? Hirmuste ? Harma ? Huti ? Isabella ? Jausa ? Joekula ? Joeranna ? Joesuu ? Kaasiku ? Kabuna ? Kaderna ? Kaigutsi ? Kalana ? Kaleste ? Kalgi ? Kanapeeksi ? Kassari ? Kauste ? Kerema ? Kidaste ? Kiduspe ? Kiivera ? Kitsa ? Kleemu ? Kodeste ? Kogri ? Koidma ? Kolga ? Kopa ? Kukka ? Kuri ? Kuriste ? Kurisu (Emmaste) ? Kurisu (Hiiu) ? Kuusiku ? Kolunomme ? Kommusselja ? Kopu ? Kulakula ? Kulama ? Laartsa ? Laasi ? Lahekula ? Lassi ? Lauka ? Leerimetsa ? Lehtma ? Leigri ? Leisu ? Lelu ? Lepiku ? Ligema ? Lilbi ? Linnumae ? Loja ? Luguse ? Luidja ? Lobembe ? Lope ? Malvaste ? Mangu ? Mardihansu ? Meelste ? Metsakula ? Metsalauka ? Metsapere ? Moka ? Muda ? Mudaste ? Maekula ? Maeltse ? Magipe ? Mannamaa ? Manspe ? Maavli ? Napi ? Nasva ? Niidikula ? Nurste ? Nomba ? Nomme (Hiiu) ? Nomme (Kaina) ? Nommerga ? Ogandi ? Ojakula ? Ole ? Orjaku ? Otste ? Palade ? Palli ? Palukula ? Paope ? Partsi ? Pihla ? Pilpakula ? Poama ? Prassi ? Prahlamae ? Prahnu ? Puliste ? Puski ? Putkaste ? Parna ? Parnselja ? Puhalepa ? Rannakula ? Reheselja ? Reigi ? Reikama ? Riidakula ? Risti ? Ristivalja ? Rootsi ? Sakla ? Salinomme ? Sarve ? Selja (Emmaste) ? Selja (Kaina) ? Sepaste ? Sigala ? Sinima ? Soonlepa ? Suuremoisa ? Suurepsi ? Suureranna ? Suuresadama ? Soru ? Saare ? Sulluste ? Tagukula ? Tahkuna ? Tammela ? Tammistu ? Tareste ? Taterma ? Tempa ? Tiharu ? Tilga ? Tohvri ? Tubala ? Tarkma ? Ulja ? Undama ? Utu ? Vaemla ? Vahtrepa ? Valgu ? Valipe ? Vanamoisa ? Viilupi ? Viiri ? Viita ? Viitasoo ? Vilima ? Vilivalla ? Villamaa ? Villemi ? Varssu ? Ongu ? Uhtri ? Ulendi

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu

Esimesed Hiiumaa asukad olid toenaoliselt hulgekutid, kelle laager asus Kopu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinaaja lopus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa usnagi horedalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvoitluse jarel 1228 . aastal on Hiiumaad nimetatud "tuhjaks saareks" ( ladina keeles insula deserta, que dicitur Dageida ). Keskajal jagati Hiiumaa Moogavendade , seejarel Liivi ordu ja Saare-Laane piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ulejaanut valitses piiskop.

Saare (ja piirkonna) ajalooline saksakeelne nimi on Dago ( ladina Dageida ) tuleneb rootsi keelest ja tahendas algselt arvatavasti paevasaart.

Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Puhalepa kirikukihelkonnale ja Hiiu-Suuremoisa moisale . Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond . Hiljem eraldusid Reigi kirikukihelkond ( 1627 Puhalepa kihelkonnast) ja Emmaste kirikukihelkond ( 1866 Keina kihelkonnast).

17. ? 20. sajandil kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult Laanemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kardla kujunes esimest korda 1564 . aastal mainitud rannarootslaste kulast, mis hakkas kiiresti kasvama parast kalevivabriku uletoomist Suuremoisast Kardlasse 1820.?1830. aastatel. Kardla kalevivabrik poletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941 . aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kardla sai 1938 . aastal linnaks, jai Hiiumaa ka Teise maailmasoja eelse Eesti Vabariigi ajal Laanemaa osaks.

Hiiu maakond kui omaette maakond loodi 1946 . aastal, kui tema ala eraldati Laane maakonnast . 1950 . aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon , valdadest moodustati kulanoukogud ja 1. jaanuarist 1990 Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati umber Hiiu maakonnaks.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusuksuste nimistu jargi kuulusid Hiiu maakonda jargmised haldusuksused: Kardla linn ning Emmaste , Korgessaare , Kaina ja Puhalepa vald . ^[6] 2013. aastal moodustati Korgessaare vallast ja Kardla linnast Hiiu vald ning 2017. aasta haldusreformiga moodustati koigist senistest omavalitsusuksustest Hiiumaa vald .

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Hiiumaa majandus

Hiiumaa majandust kujundavad eelkoige saareline asend ja vaike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on toostus , millest ule 65% moodustab plasti- ja koostetoostus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus , kaubandus , turism ja transport . Tanu oma merelisele asendile soltub tooraine sisse- ja valjavedu taielikult mere- ja ohutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa valiskaubandusest 60,8% eksport ja 39,2% import . ^[7] Saare toohoive maar oli 2012. aastal 54,6% ^[8] ja tootuse maar 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus. ^[9]

Tahtsaim toostusharu aastatel 2002?2005 oli puidutoostus, mis tegeleb saarel puidu tootlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutootlejaks saarel on Lauka saeveski . Alates 2006. aastast on plastitoostus kasvanud Hiiumaa suurimaks toostusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitoostusettevotet, millest olulisim on Dagoplast. Hiiumaal on hasti arenenud toiduainetoostus. Saarel on kala- ja pagaritoostus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevote on Hiiumaa Tarbijate Uhistu tutarettevote HTU Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja metallitooteid. ^[10]

Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus. ^[10] Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel Coopi poodide vorgustik. Selveri tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud vaikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.

Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt voi kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas kulastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti, ^[11] keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare pusielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevotted.

Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja pollumajandusega. Esindatud on kalapuuk ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevote on AS Hiiu Kalur ^[10] ja suurim pollumajandusettevote Hiiumaa Agro OU.

Ehitussektoris on saarel esindatud uld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustood ning projekteerimine.

Ajakirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni 2004 . aastani, mil need uhinesid: Hiiu Leht omandas Hiiumaa .

Vaatamisvaarsusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirikud ja kabelid: Emmaste Immanueli kirik , Kassari kabel , Kaina Martini kirik , Kardla Ristija Johannese kirik , Manspe kabel , Palukula kabel , Puhalepa Puha Laurentsiuse kirik , Reigi Jeesuse kirik , Hiiumaa Jumalasunnitaja Sundimise kirik Puskil , Malvaste Prohvet Eelija kabel .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Hiiumaa
• Hiiumaa rajoon
• Kaitsealused looduse uksikobjektid Hiiumaal
• Hiiumaa teenetemark

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hiiu maakond

• Hiiu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Hiiumaa.ee