Hetiidid
ehk
hetid
(ka:
hitiidid
ehk
hitid
) olid
indoeuroopa
rahvastest esimene, kes joudis omaenese
riikluse
ja
tsivilisatsiooni
loomiseni
Anatoolias
.
Nende kuningale nouandvat ulikute noukogu
Pankust
on peetud maailma esimeseks
parlamendiks
. Otsustavaks nende esiletousus oli
rauasulatustehnika
avastamine, mida kiivalt 700 aastat teiste ees saladuses hoiti.
Rauda
kasutati relvade tegemiseks. Raudrelvade ja kergete
sojavankrite
abiga muutus nende sojavagi moneks ajaks voitmatuks.
Sumeri kirja ja ametlikult ka
akadi keelt
kasutanud hetid olid labi
Joonia kultuuri
vahelulina
Assuuria
ja
Vana-Kreeka
vahel, haabuma hakanud sumeri-akadi kultuuri ja tarkava
kreeka kultuuri
vahel. Hetide peamised tegevusalad olid karjakasvatus,
metallurgia
ja kaubavahendus. Riik oli kuningale alluv vaikeriikide liit.
Hati-heti tsivilisatsioon kestis koige enam
2500
?
700 eKr
. Sellest ajast jatkus vaid hattide tsivilisatsioon umbes 2500?
2000/1700
eKr
. Nimetust "Hattide maa" ilmus esimest korda
Mesopotaamia
tekstidesse
akadi dunastia
(u 2350?2150 eKr) ajal.
Nimetust kasutati jatkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Moiste "Hati liidumaa" oli sedavord juurdunud, et hetid jatkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile.
Hatid
loid Anatoolias feodaalseid
linnriike
ja vaikseid
kuningriike
voi
vurstiriike
. Isegi kui need olid hettide poolt peale 2200 eKr vallutamise kaigus ukshaaval ule voetud, moodustasid hatid ikkagi veel suurema osa elanikkonnast. Hetid kasutasid sumeri kirja ja kultuurikeelena
heti keele
korval akadi keelt. Loid arvukalt
eeposeid
.
Uldiselt levinud arusaama jargi saabusid hetid Anatooliasse enne 2000 eKr. Nende eelnevaks kodumaaks,
4.
ja 3. aastatuhandel eKr, on peetud
Bulgaaria
ja
Ukraina
ala. 2000 eKr paiku oli hettide alade keskmeks saanud
Hattu?a
. Suurimaks saabumislaineks oli
Lahis-Idas
1900 eKr paiku toimunud massilise
migratsiooni
aeg, mis ulatus kuni
Louna-Kreekani
. Anatoolias olid ka Assuuria
kolooniad
.
Hetid hoivasid
Vaike-Aasia
keskosas
karjakasvatuseks
sobivad
tasandikud
, ja umbritsenud oma pealinna Hattu?a voimsate
kindlustustega
, asusid sealt lahtudes laiendama oma voimu umberkaudsetele magialadele.
19.
?
18. sajandil eKr
oli Vaike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest soltumatud riigid. Mesopotaamia ja
suuria
ulikud jatkasid vastavalt kohanimega seotud valjakujunenud tavale ka saabunud hetiide koos hatidega hattideks nimetamist.
18. sajandi jooksul vallutas uks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana
Kane?i
linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas voimu enamusele Vaike-Aasia keskosast.
- U 1800 eKr paiku alustas Anitta hettide vaikeriikide uhendamist.
- U 1670?1650 eKr algse riigi laiendamine nn Heti Vana riigi loomiseni.
- U 1650 eKr pealinn Hattu?as.
Pohja-Suuria
ja Anatoolia jarkjarguline allutamine.
Hattide feodaalsed linnriigid ja vaikesed kuningriigid valitsesid Anatoolias umbes 2500?2000/1700
eKr
.
Hetiidi riigi ajalugu jagatakse kolmeks perioodiks:
- Vana Kuningriik, umbes 1600?
1445 eKr
.
- Keskmine Kuningriik, umbes
1500ndate
aastate keskelt kuni lopuni eKr.
- Uus Kuningriik (Impeerium), umbes 1500?
1178 eKr
.
Hetiidi vana riik kujunes
17. sajandil eKr
, hilisema
parimuse
jargi pani Hattu?a valitsejate suurvoimule aluse Labarna (17. sajandi I poolel). Hattu?ili I (u 1650?1620 eKr) laiendas riigi voimu suurele osale Vaike-Aasiast ja tegi sojaretki Suuriasse. Mur?ili I (u 1620?1590 eKr) jatkas edukat voitlust Suurias ja vallutas ning ruustas 1595 aastal eKr
Babuloni
, mille jarel tousis
Babuloonias
voimule Kassiidi dunastia. 16. sajandil eKr langesid Suurias alistatud alad
Mitanni
voimu alla
.
U
1500
taastas kuningas Telepinu kuningavoimu stabiilsuse, jargnevalt laienes Hetiidi kuningate voim taas peaaegu kogu Vaike-Aasiale.
Uus riik kasvas
impeeriumi
mootmeteni, Uue riigi sojaline edu tugines kergetele sojavankritele ja
rauast
relvadele (algul rauaga kaetud
pronksrelvadele
).
14. sajandil taasalgasid hetiitide sojaretked Suuriasse, tuues kaasa voitluse Mitanniga. Kuningas ?uppiluliuma I (u 1370?1330 eKr) purustas Mitanni vae, ruustas nende pealinna Wa?ukannit ja sundis Mitanni kuningat oma ulemvoimu tunnistama. Seejarel alistas ta endale enamuse Suuriast, mis seni oli allunud
Egiptusele
. Oma hiilgeajal voitlesid hetiidid mojuvoimu parast egiptlastega.
13. sajandil
Suurias peetud sojas Egiptuse vaarao
Ramses II
-ga ei saavutanud kumbki pool otsustavat voitu. Parast
Karhemi?i lahingut
solmiti leping igavese rahu ja sopruse kohta, mida pole tanini rikutud. Rahulepinguga jai pohjapoolne Suuria hetiitidele, Palestiinas ja Suuria lounaosas aga kindlustus taas Egiptuse voim.
13. sajandi lopul eKr vallutasid nad
hattide
alad.
Enamlevinud teooria jargi oli Heti riigi lopu pohjuseks nn
hilise pronksiaja kollaps
Vahemere idaosas, milles havis ka
Mukeene kultuur
. Hetiide rundasid umbes 1190 eKr nn
mererahvad
, kelle hulka kuulusid ka piiblis mainitud
vilistid
. Euroopast Aasiasse tunginud hoimud purustasid hetiidide sojavae ja tegid maatasa nende pealinna Hattu?a. Hetiidid sulasid ajapikku vallutajatega uhte.
Teise teooria jargi sai riigile saatuslikuks kodusoda. Kuninga vastu poordus ta enese vennapoeg Hattu?ili. Ta arreteeris kuninga ja saatis
eksiili
. Koos sellega haabus seninegi lojaalsus, mille najal oli impeerium ulesehitatud ja mis seda oli koos hoidnud. Jargmise kolme polvkonna valtel valjus kodusoda kontrolli alt. Maad tabas naljahada. Kuna kodusoda oli pealinna peaaegu taielikult havitanud, siis arvatakse, et ellujaanud hetiidid suutasid ise oma linnad ja templid, olles need enne dokumentidest ja koigest vaartuslikust tuhjaks teinud, ning jatsid Hattu?a maha.
Parast impeeriumi havingut kuni
7. sajandi
eKr keskpaigani pusisid nn uushetiidi kuningriigid, mis sageli olid sisuliselt
linnriigid
. Mojuvoimsaim neist oli
Tabal
, kus
hetiidi keelt
kull enam ei koneldud
717 eKr
langes ka viimane Vaike-Aasias olnud hetiitide vaikeriik
assuurlaste
katte. Tabal kestis umbes 7. sajandi eKr keskpaigani.
Hetiidid votsid palju ule
Mesopotaamia
rahvastelt, kelle naabruses nad elasid. Nende vahendusel levis mesopotaamlaste kultuur ule kogu Vaike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama
kiilkirja
, kohandades seda oma keelele.
Babuloonlaste
eeskujul kirjutasid nad ules ka oma seadused. Hattu?ast on leitud tanapaeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on
kroonikaid
, mis raagivad kuningate sojaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide
jumalatest
.
18.?13. sajandist eKr on sailinud arvukalt kirjalikke malestisi,
14.
?
8. sajandist
eKr ka
hierogluufseid hetikeelseid
tekste.
Kuningavoim oli paritav. Kuningas juhtis sojavage ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama
ulikutest
koosneva
noukogu
ehk
Pankuse
arvamusega. Pankus oli nouandev organ, kus arutati riigi tahtsamaid kusimusi. Naiteks keelas Pankus kuningal oma sugulasi hukata. Pankust on peetud maailma esimeseks
parlamendiks
.
Umbes 1500 eKr votsid hetiidid kasutusele kerge sojavankri, mis andis neile koos rauast relvadega teiste ees suuri eelisi.
Nagu enamus indoeuroopa rahvaid, austasid ka hetiidid koige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli.
3 tahtsamat hetiidide jumalat olid:
Hetiidid kasutasid religioossetel talitustel
hati keelt
.
Hetiidide seadusekogumik parineb ajast 1650?1500 eKr.
Tapmise puhul tehti vahet, kas tapetu oli
ori
,
vaba inimene
,
kaupmees
jne.
Orja tapja pidi huvitama matusekulud, andma 2 hinge.
Vaba mees/ naine ? huvitama matusekulud ja 4 hinge.
Kaupmees ? 400 seeklit hobedat.
Hetiidi oigusele
oli iseloomulik karistuse maaramine sellele, kelle maatukil tapeti.
Hetiidid olid esimesed, kes oppisid sulatama ja tootlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tooriistu. Parast Hetiidi riigi purustamist hakkas seni kiivalt saladuses hoitud oskus levima. 2000?1900 eKr leiutasid hetid Ida-Anatoolias algelise rauasulatamise voi said selle kohalikelt alamatelt. 1500 eKr ilmusid rauast relvad. 1250 eKr leiutati
teras
. 1190 eKr algas koos nende riigi lopuga ka rauasulatumise ja sepistamise laiem levik.
Hetiidid unustati taiesti kuni
19. sajandini
, mil nad taas avastati ja nende ajalugu uurima hakati. Voimalik, et
Vanas Testamendis
nimetati hetiitideks uhte
Palestiinas
elanud suguharu.
Ekaya C. Texier (1839) ja W. Hakeiltau (1843) markasid
Boghazkoy
,
Yasolekaya
juures kirjadega kive.
1880
? vaitis inglise teadlane
Archibald Sayce
, et leitud margid on hetiitide kirjasusteem.
1907
? avastati suurkuningate arhiiv Hattu?ast, kus oli uks kahes keeles tahvel (
bilingva
) egiptuse ja hetiidi kirjaga, mis tegi voimalikuks hetiidi kirja uurimiseks.
1917
?
Bed?ich Hrozny
de?ifreeris
kiilkirja
. 1953 ? Bossert taiendas hetiidi keele de?ifreeringut.