Hetid

	Hetiidi riik u 1600 eKr ? u 1178 eKr
	Hetiidi riik (sinine) umbes aastal 1300 eKr
Valitsusvorm	Absoluutne monarhia ; Konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Labarna I (esimene) ; Mursili II (viimane)
Pealinn	Hattu?a
Peamised keeled	Hetiidi ; Luvi jpm
Kultepe	Suuria-hetiidi riigid

Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid ) olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes joudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni Anatoolias .

Nende kuningale nouandvat ulikute noukogu Pankust on peetud maailma esimeseks parlamendiks . Otsustavaks nende esiletousus oli rauasulatustehnika avastamine, mida kiivalt 700 aastat teiste ees saladuses hoiti. Rauda kasutati relvade tegemiseks. Raudrelvade ja kergete sojavankrite abiga muutus nende sojavagi moneks ajaks voitmatuks.

Sumeri kirja ja ametlikult ka akadi keelt kasutanud hetid olid labi Joonia kultuuri vahelulina Assuuria ja Vana-Kreeka vahel, haabuma hakanud sumeri-akadi kultuuri ja tarkava kreeka kultuuri vahel. Hetide peamised tegevusalad olid karjakasvatus, metallurgia ja kaubavahendus. Riik oli kuningale alluv vaikeriikide liit.

Anatoolias enne hette olnud hatid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hati-heti tsivilisatsioon kestis koige enam 2500 ? 700 eKr . Sellest ajast jatkus vaid hattide tsivilisatsioon umbes 2500? 2000/1700 eKr . Nimetust "Hattide maa" ilmus esimest korda Mesopotaamia tekstidesse akadi dunastia (u 2350?2150 eKr) ajal.

Nimetust kasutati jatkuvalt umbes 1500 aastat, kuni 630 aastani eKr. Moiste "Hati liidumaa" oli sedavord juurdunud, et hetid jatkasid hiljem selle kasutamist viidates juba hoopis oma riigile. Hatid loid Anatoolias feodaalseid linnriike ja vaikseid kuningriike voi vurstiriike . Isegi kui need olid hettide poolt peale 2200 eKr vallutamise kaigus ukshaaval ule voetud, moodustasid hatid ikkagi veel suurema osa elanikkonnast. Hetid kasutasid sumeri kirja ja kultuurikeelena heti keele korval akadi keelt. Loid arvukalt eeposeid .

Hettide ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hettide saabumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uldiselt levinud arusaama jargi saabusid hetid Anatooliasse enne 2000 eKr. Nende eelnevaks kodumaaks, 4. ja 3. aastatuhandel eKr, on peetud Bulgaaria ja Ukraina ala. 2000 eKr paiku oli hettide alade keskmeks saanud Hattu?a . Suurimaks saabumislaineks oli Lahis-Idas 1900 eKr paiku toimunud massilise migratsiooni aeg, mis ulatus kuni Louna-Kreekani . Anatoolias olid ka Assuuria kolooniad .

Hettide asualad Anatoolias ca 1770 aastal eKr

Hetid hoivasid Vaike-Aasia keskosas karjakasvatuseks sobivad tasandikud , ja umbritsenud oma pealinna Hattu?a voimsate kindlustustega , asusid sealt lahtudes laiendama oma voimu umberkaudsetele magialadele. 19. ? 18. sajandil eKr oli Vaike-Aasia (Anatoolia) keskosas kujunenud mitmed teineteisest soltumatud riigid. Mesopotaamia ja suuria ulikud jatkasid vastavalt kohanimega seotud valjakujunenud tavale ka saabunud hetiide koos hatidega hattideks nimetamist.

18. sajandi jooksul vallutas uks kohalikest valitsjatest (Kussara kuningas), Pithana Kane?i linna ja tegi sellest oma pealinna. Pithana poeg Anitta laiendas voimu enamusele Vaike-Aasia keskosast.

U 1800 eKr paiku alustas Anitta hettide vaikeriikide uhendamist.
U 1670?1650 eKr algse riigi laiendamine nn Heti Vana riigi loomiseni.
U 1650 eKr pealinn Hattu?as. Pohja-Suuria ja Anatoolia jarkjarguline allutamine.

Hettide riigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hattide feodaalsed linnriigid ja vaikesed kuningriigid valitsesid Anatoolias umbes 2500?2000/1700 eKr .

Hetiidi riigi ajalugu jagatakse kolmeks perioodiks:

Vana Kuningriik, umbes 1600? 1445 eKr .
Keskmine Kuningriik, umbes 1500ndate aastate keskelt kuni lopuni eKr.
Uus Kuningriik (Impeerium), umbes 1500? 1178 eKr .

Hetiidi vana riik kujunes 17. sajandil eKr , hilisema parimuse jargi pani Hattu?a valitsejate suurvoimule aluse Labarna (17. sajandi I poolel). Hattu?ili I (u 1650?1620 eKr) laiendas riigi voimu suurele osale Vaike-Aasiast ja tegi sojaretki Suuriasse. Mur?ili I (u 1620?1590 eKr) jatkas edukat voitlust Suurias ja vallutas ning ruustas 1595 aastal eKr Babuloni , mille jarel tousis Babuloonias voimule Kassiidi dunastia. 16. sajandil eKr langesid Suurias alistatud alad Mitanni voimu alla .

U 1500 taastas kuningas Telepinu kuningavoimu stabiilsuse, jargnevalt laienes Hetiidi kuningate voim taas peaaegu kogu Vaike-Aasiale. Uus riik kasvas impeeriumi mootmeteni, Uue riigi sojaline edu tugines kergetele sojavankritele ja rauast relvadele (algul rauaga kaetud pronksrelvadele ).

14. sajandil taasalgasid hetiitide sojaretked Suuriasse, tuues kaasa voitluse Mitanniga. Kuningas ?uppiluliuma I (u 1370?1330 eKr) purustas Mitanni vae, ruustas nende pealinna Wa?ukannit ja sundis Mitanni kuningat oma ulemvoimu tunnistama. Seejarel alistas ta endale enamuse Suuriast, mis seni oli allunud Egiptusele . Oma hiilgeajal voitlesid hetiidid mojuvoimu parast egiptlastega. 13. sajandil Suurias peetud sojas Egiptuse vaarao Ramses II -ga ei saavutanud kumbki pool otsustavat voitu. Parast Karhemi?i lahingut solmiti leping igavese rahu ja sopruse kohta, mida pole tanini rikutud. Rahulepinguga jai pohjapoolne Suuria hetiitidele, Palestiinas ja Suuria lounaosas aga kindlustus taas Egiptuse voim.

13. sajandi lopul eKr vallutasid nad hattide alad.

Hetiidi riigi langus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enamlevinud teooria jargi oli Heti riigi lopu pohjuseks nn hilise pronksiaja kollaps Vahemere idaosas, milles havis ka Mukeene kultuur . Hetiide rundasid umbes 1190 eKr nn mererahvad , kelle hulka kuulusid ka piiblis mainitud vilistid . Euroopast Aasiasse tunginud hoimud purustasid hetiidide sojavae ja tegid maatasa nende pealinna Hattu?a. Hetiidid sulasid ajapikku vallutajatega uhte.

Egiptuse ja Uus-Assuuria alad, 750-625 eKr

Teise teooria jargi sai riigile saatuslikuks kodusoda. Kuninga vastu poordus ta enese vennapoeg Hattu?ili. Ta arreteeris kuninga ja saatis eksiili . Koos sellega haabus seninegi lojaalsus, mille najal oli impeerium ulesehitatud ja mis seda oli koos hoidnud. Jargmise kolme polvkonna valtel valjus kodusoda kontrolli alt. Maad tabas naljahada. Kuna kodusoda oli pealinna peaaegu taielikult havitanud, siis arvatakse, et ellujaanud hetiidid suutasid ise oma linnad ja templid, olles need enne dokumentidest ja koigest vaartuslikust tuhjaks teinud, ning jatsid Hattu?a maha.

Parast impeeriumi havingut kuni 7. sajandi eKr keskpaigani pusisid nn uushetiidi kuningriigid, mis sageli olid sisuliselt linnriigid . Mojuvoimsaim neist oli Tabal , kus hetiidi keelt kull enam ei koneldud

717 eKr langes ka viimane Vaike-Aasias olnud hetiitide vaikeriik assuurlaste katte. Tabal kestis umbes 7. sajandi eKr keskpaigani.

Hetiitide kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hetiidid votsid palju ule Mesopotaamia rahvastelt, kelle naabruses nad elasid. Nende vahendusel levis mesopotaamlaste kultuur ule kogu Vaike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja , kohandades seda oma keelele. Babuloonlaste eeskujul kirjutasid nad ules ka oma seadused. Hattu?ast on leitud tanapaeval palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid , mis raagivad kuningate sojaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest .

18.?13. sajandist eKr on sailinud arvukalt kirjalikke malestisi, 14. ? 8. sajandist eKr ka hierogluufseid hetikeelseid tekste.

Riiklus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuningavoim oli paritav. Kuningas juhtis sojavage ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ulikutest koosneva noukogu ehk Pankuse arvamusega. Pankus oli nouandev organ, kus arutati riigi tahtsamaid kusimusi. Naiteks keelas Pankus kuningal oma sugulasi hukata. Pankust on peetud maailma esimeseks parlamendiks .

Umbes 1500 eKr votsid hetiidid kasutusele kerge sojavankri, mis andis neile koos rauast relvadega teiste ees suuri eelisi.

Religioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nagu enamus indoeuroopa rahvaid, austasid ka hetiidid koige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 3 tahtsamat hetiidide jumalat olid:

Tormijumal ? Te?ub
Paikesejumalanna ? Arinna
Nende poeg ? ?orruma

Hetiidid kasutasid religioossetel talitustel hati keelt .

Hetiidide seadusekogumik parineb ajast 1650?1500 eKr.

Tapmise puhul tehti vahet, kas tapetu oli ori , vaba inimene , kaupmees jne.

Orja tapja pidi huvitama matusekulud, andma 2 hinge. Vaba mees/ naine ? huvitama matusekulud ja 4 hinge. Kaupmees ? 400 seeklit hobedat.

Hetiidi oigusele oli iseloomulik karistuse maaramine sellele, kelle maatukil tapeti.

Raua sulatamine ja sepistamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hetiidid olid esimesed, kes oppisid sulatama ja tootlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tooriistu. Parast Hetiidi riigi purustamist hakkas seni kiivalt saladuses hoitud oskus levima. 2000?1900 eKr leiutasid hetid Ida-Anatoolias algelise rauasulatamise voi said selle kohalikelt alamatelt. 1500 eKr ilmusid rauast relvad. 1250 eKr leiutati teras . 1190 eKr algas koos nende riigi lopuga ka rauasulatumise ja sepistamise laiem levik.

Hetiitide uurimine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hetiidid unustati taiesti kuni 19. sajandini , mil nad taas avastati ja nende ajalugu uurima hakati. Voimalik, et Vanas Testamendis nimetati hetiitideks uhte Palestiinas elanud suguharu.

Ekaya C. Texier (1839) ja W. Hakeiltau (1843) markasid Boghazkoy , Yasolekaya juures kirjadega kive. 1880 ? vaitis inglise teadlane Archibald Sayce , et leitud margid on hetiitide kirjasusteem. 1907 ? avastati suurkuningate arhiiv Hattu?ast, kus oli uks kahes keeles tahvel ( bilingva ) egiptuse ja hetiidi kirjaga, mis tegi voimalikuks hetiidi kirja uurimiseks. 1917 ? Bed?ich Hrozny de?ifreeris kiilkirja . 1953 ? Bossert taiendas hetiidi keele de?ifreeringut.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vojtech Zamarovsky . Hetiitide impeeriumi saladuste jalil . Slovaki keelest tolkinud Leo Metsar . Valgus. Tallinn 1971