Hernhuutlus
ehk
vennastekoguduste liikumine
ehk
vennastekogudusliikumine
on
18. sajandist
Kesk-Euroopast
parinev
protestantlik
aratusliikumine
.
Liikumise ajaloolised juured olid
15. sajandil
praeguse
T?ehhi
aladel. Seal moodustasid parast
Jan Husi
surma tema jargijad, kes eitasid
katoliku kiriku
autoriteeti,
vabakoguduste
liikumise
Unitas Fratrum
('vennaste uhtsus'). Kuni
Kolmekumneaastase sojani
toetasid vennakseid paljud kohalikud aadlikud,
vastureformatsiooni
kaigus aga sattusid nad tagakiusamise alla, puistati laiali ning laksid poranda alla voi
maapakku
. Liikumise osalisi kutsuti ka
boomi vendadeks
voi maari vendadeks, nende liikumine oli tuntud nimede all "Maarimaa kirik", "uuendatud vennastekirik", "vendade uhtsus" jt). Nende motoks oli "
In necessariis unitas, in dubiis libertas, in omnibus caritas"
('paratamatutes (pohilistes) asjades uhtsus, kaheldavates (korvalistes) asjades vabadus, koigis asjades armastus').
Pietismi
vaimus kasvatatud
krahv
Nicolaus Ludwig Zinzendorf
(1700?1760), kes pidas
luterlikku
kirikut liiga tundekulmaks ja jaigaks, asutas
1720. aastatel
uhingu, mille liikmed pidid uhise
palvetamise
,
heategevuse
ja kirjanduse uurimise abil oma
usuelu
elavdama. Aastal
1722
andis ta
randpuusepp
Christian Davidi
palvele vastu tulles oma Berthelsdorfi moisas tagakiusatud protestantidele maatuki kristliku kogukonna asula rajamiseks.
Saabujate seas oli vaga erineva usulise taustaga inimesi, sh boomi vennakseid. Pogenikud rajasid
Herrnhuti
kula. Usuliste erimeelsuste tottu oli kogukond korduvalt lagunemise aarel, kuid karismaatilisel ja juhtimisvoimekal Zinzendorfil onnestus ikka uksmeel jalule seada.
Tema enda pietistlik taust ja boomi vendade traditsioon olid hernhuutluse olulisemateks ideelisteks juurteks.
13. augustil
1727
leidis asunduses aset usuline kogemus, mida kirjeldati kui
Puha Vaimu
kulastust, jargnesid
prohvetlikud kuulutused
,
nagemused
,
keeltega raakimine
. See sai kogukonna usulise uksmeele ja identiteedi aluseks. Herrnhut kasvas joudsalt ning sai oluliseks usulise innovatsiooni keskuseks.
Algselt peeti
jumalateenistusi
kohalikus luterlikus
kihelkonnakirikus
, hiljem rajati oma
palvemaja
. Teenistusi viis labi vennaste hulgast valitud voi
loositud
isik.
Kogukonna elu juhtis vanematekogu, toimis
vaestehoolekanne
ja
rahvaharidus
.
Liikumine ei loonud kull ametlikult luteri kirikust lahku, kuid kujunes
vabakoguduste
uhenduseks, kus koguduseliikmed valisid ise endale
jutlustajad
ning otsustasid, kas jaada luterliku, muu
reformitud
voi oma vennastekiriku
usutunnistuse
ruppe. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaju, kuid sageli peeti jumalateenistusi ka lageda taeva all. Vennastekogudused kutsusid ules
jumalakartlikkusele
, siirale
usule
ja roomsale
vagadusele
ning rohutasid
vordsuse
,
vendluse
ja
koostoo
tahtsust. Oluline osa oli
usulise kirjanduse
lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel.
Aastaks
1731
oli vennastekiriku uuenenud traditsioon hernhuutluse kujul pohijoontes valja kujunenud. Aastal
1737
puhitseti Zinzendorf
piiskopiks
. Ta rahastas suurt osa hernhuutlaste tegevusest oma isiklikust varandusest. Parast Zinzendorfi surma jatkas liikumise juhtimist tema vaimees
Johannes von Watteville
.
Tanapaeva vennastekoguduste organisatsioon jargib paljus 18. sajandil kujunenud tavasid. Kirikut valitsevad piirkondlikud
sinodid
ja piiskoppidel on ainult vaimulik autoriteet. Tahtsaks teenistuseks on
armastussoomaaeg
, jumalateenistustel kasutatakse palju
muusikat
, sealhulgas
koorilaulu
. Kirik peab vaga eluviisi ja isiklikku usku olulisemaks kui opetust ja
dogmaatikat
.
Sakramentidena
tunnustatakse
ristimist
ja
armulauda
.
Piibli
uurimine ja selle teemal arutlemine on lubatud ja julgustatud.
Hernhuutlike traditsioonide hulka kuulub
katkematu palveahel
ning koigile vennastele motisklemiseks maaratud uhised igapaevased
vaimulikud loosungid
.
Loosungiraamat "Vaimulikud loosungid" ilmub igal aastal ule kogu maailma 50 keeles, sealhulgas ka eesti keeles. Raamat on ilmunud katkematult 1731. aastast, eesti keeles alates 1993. aastast.
Aastal
1775
kogunenud
Barby sinod
sonastas vennastekiriku
usutunnistuse
aluspohimotted, milleks on inimese
patusus
,
lunastus
Jeesuse
ohvri ja temasse uskumise labi, opetus Puha Vaimu
armust
ja
usu viljadest
. Vennaksed taotlesid taielikku allumist
Kristusele
ja tema tahtele, mida vahel selgitati valja loosiheitmise teel; veel
1820. aastateni
korraldati sel viisil abielusid ja 19. sajandi lopuni valiti kogudusevanemaid.
Hernhuutlus on mojutanud luterlikku kirikut nn
madalkiriklikus
suunas. Koguduste sisekord lubas koigil liikmetel kaasa raakida, kehtis
vordsuse
ja
vendluse
noue, mis keelas vennaste vahel vahetegemise joukuse voi seisuse jargi. Seelabi kasvas lihtsate koguduseliikmete moju ning eneseteadvus.
Tanapaeval on Evangeelne Vennaste Uhtsus ehk Herrnhuti Vennastekogudused ehk Moraavia (Maarimaa) kirik jagunenud 19 provintsiks, neist 3 Euroopas. Euroopas on liikumisel ligikaudu 30 000 jargijat, maailmas kokku 700 000 ? 800 000 jargijat umbes 1000 koguduses.
Pikemalt artiklis
Hernhuutlus Eestis
Hernhuutlased tegid aktiivselt
misjonitood
.
Liivimaale
joudsid esimesed hernhuutlased eesotsas
Christan Davidiga
1729
. aastal ja rajasid koguduse
Tallinna
. Esimene suur usuline arkamine eestlaste keskel algas
Louna-Eestis
Urvastes
1736
. aastal.
Vennastekogudustele oli teed sillutanud
Baltimaades
juba
Pohjasoja
-aastatel levima hakanud
Saksamaalt
parinev usu-uuendus
pietism
. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sugavamat sisemist tunnetamist ja kolbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see toi just lihtrahva usule lahemale.
Vennastekoguduste liikumist on peetud
Eestimaa
ja
Liivimaa
talurahva sisuliseks ristiusustajaks. Samas murendasid vennastekogudused usku luterliku kiriku tsentraliseeritud ja monopoolsesse usulisse autoriteeti. Hernhuutlus on mojutanud ka eestlaste
rahvuslikku arkamist
? uhelt poolt labi nende edendatud
kirjaoskuse
, teiselt poolt labi koguduse sise
demokraatia
ja uhistegevuse. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja uhiskonnategelased (
Kreutzwald
,
Jakobson
,
Hurt
,
Reiman
,
Tonisson
,
Jannsen
) olid hernhuutliku taustaga.