Henry Purcell

Katkend Henry Purcelli aariast " Dido ja Aeneas "

Henry Purcell ( 10. september 1659 Westminster , London ? 21. november 1695 Westminster, London) oli inglise helilooja ja organist .

Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes uhendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas valja aratuntava inglise barokkmuusika stiili.

Elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Henry Purcelli perekond elas alates 1659. aastast monisada meetrit Westminster Abbeyst laanes ^[1]. Tema isa Henry Purcell seenior ^[2] oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel ^[3]. Tema vanem vend Thomas Purcell (suri 1682) oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim vend Daniel Purcell (suri 1717) oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas parast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest.

Parast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse vaga kiindunud. ^[4] Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvotmise kooripoisiks. Tema esimene opetaja oli kapten Henry Cooke (suri 1672) ^[5] ja hiljem Pelham Humfrey (suri 1674) ^[6] Henry oli kooripoiss kuni haalemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Hingstoni ulesandeks oli hoida ja hooldada kuninga oukonna pille. ^[1]

On mainitud, et Henry komponeeris juba uheksa-aastaselt, kuid tema varaseim sailinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sunnipaevaks. ^[7] Tema teoseid on hoolimata pohjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign" ^[4] Parast Humfrey surma jatkas Purcell opinguid Dr. John Blow juures. 1676. aastal sai ta kasikirjade umberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys . ^[3] Ta kirjutas oma esimese humni "Lord, who can tell" 1678. aastal.

Purcell tootas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli lahedal.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Purcell loi vaimulikku , kammer - ja lavamuusikat . Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas" (1689), Vergiliuse eepose ainetel, samuti on ta kirjutanud muusikat reale semiooperitele .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659?1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 34.
↑ Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com
↑ ^3,0 ^3,1 Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.
↑ ^4,0 ^4,1 Westrup, J. A. Purcell. (London: J. M. Dent & Sons Ltd. , 1975), 8.
↑ Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.
↑ Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.
↑ Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659?1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 29.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

[Zimmerman,_Franklin_1967-1] 1,0 ^1,1 Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659?1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 34.

[Grove-2] Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com

[Britannica1911-3] 3,0 ^3,1 Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.

[Westrup,_J._A._Purcell_1975-4] 4,0 ^4,1 Westrup, J. A. Purcell. (London: J. M. Dent & Sons Ltd. , 1975), 8.

[5] Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.

[6] Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.

[7] Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659?1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 29.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]