See artikkel raagib entomoloogist ja mineraloogist; USA rahapaja juhi kohta vaata artiklit Henry William de Saussure

Henri Louis Frederic de Saussure ( 27. november 1829 Genf ? 20. veebruar 1905 Genf) oli ?veitsi entomoloog ja mineraloog .

Ta oppis mitu aastat Pariisis ja lopetas sealsed opingud litsentsiaadikraadiga . Seejarel omandas ta Gießeni ulikoolist doktorikraadi .

Peamiselt uuris de Saussure kiletiivalisi ja sihktiivalisi . Tema esimene teadustoo avaldati 1852 ja see kasitles erakherilasi .

1854 reisis ta Laane-Indiasse ning sealt Mehhikosse ja USA -sse. Seal kohtus ta oma kaasmaalase, paleontoloogi ja geoloogi Louis Agassiz 'ga. 1856 naasis de Saussure ?veitsi, kaasas suur kogu ameerika putukatest , hulkjalgsetest , vahilaadsetest , lindudest ja imetajatest .

De Saussure oli huvitatud ka geograafiast , geoloogiast ja etnoloogiast . Seetottu oli ta 1858 Genfi geograafiauhingu asutajate hulgas. Ta oli ka Genfi loodusajaloomuuseumi juhtimiskomitee liige. Seetottu oli tal voimalik muuta oma kile- ja sihktiivaliste kogu uheks maailma parimatest.

Tema peamised teened teaduse ees valjenduvad esiteks selles, et ta suutis naha sugulussidemeid maailma eri otstes elavate loomaruhmade vahel, ja teiseks selles, et ta uute loomaliikide kirjeldamisel ei piirdunud uksnes nende valimuse mainimisega, vaid kirjeldas nende peeni morfoloogilisi isearasusi.

1872 sai ta Londoni entomoloogiauhingu auliikmeks.

Pere [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema pojad olid keeleteadlane Ferdinand de Saussure (1857?1913), sinoloog ja astronoom Leopold de Saussure (1866?1925) ning esperantist Rene de Saussure (1868?1943). Kokku oli tal 9 last, kellest Ferdinand oli vanim.