Artiklis puuduvad viited . (Juuli 2017) Palun aita artiklit taiendada , lisades sobivaid viiteid.

Heimar Lenk (sundinud 17. septembril 1946 Tallinnas ) on eesti ajakirjanik ja poliitik.

Ta oppis Tallinna Polutehnilises Instituudis majandust ^[1] ja kaugoppes Moskva Riiklikus Ulikoolis teleajakirjandust. ^[1]

Ta on tootanud Eestis ajalehtede Sade ^{[ viide? ]} , Ohtuleht ^{[ viide? ]} , Rahva Haal ja Noorte Haal ^{[ viide? ]} juures. Aastatel 1974?1983 tootas ta Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis . Aastatel 1983?1995 oli Lenk NSV Liidu Kesktelevisiooni korrespondent Eestis. ^[2]

1996. aastal laks ta toole Sonumilehte . ^{[ viide? ]} 1999?2003 oli ta Keskerakonna haalekandja ajalehe Kesknadal peatoimetaja . Kesknadalasse kutsus Lengi 1998 . aasta juuli lopupoole tolleaegne Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar . Aastatel 2012 ?2019 tegi ta Tallinna linnale kuuluvas telekanalis Tallinna TV saadet " Meedia keskpunkt ".

Lenk on olnud 2013 . aastal avaldatud filmi " Verised majad " stsenarist .

Lenk mangib raadiojaamades Ruut FM ja Raadio Marta ?ellakplaate . ^{[ viide? ]} Vikerraadios on Lenkil oma muusikasaade "Kuldrandevuu" ^[3] .

Tegevus NLKP-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1981 NLKP liige ^[4]

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta on Eesti Keskerakonna liige alates 1994. aastast.

Ta on olnud Tallinna Linnavolikogu liige aastatel 2002?2005. Ta kandideeris 2017. aastal Polva vallavolikokku, sai 43 haalt ega osutunud valituks. ^[5]

Ta oli Riigikogu liige aastatel 2003?2019. Ta kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel , sai 2807 haalt ja osutus valituks.

2018. aastal teatas Heimar Lenk, et on valmis Keskerakonnast lahkuma, kui 2019. aasta riigikogu valimiste lahenedes talle valimisnimekirjas soodsat positsiooni ei pakuta. Tema sonul olnuks ta esimene valik Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). ^[6] Riigikokku Lenk 2019. aastal ei paasenud, kuid teadaolevalt pole siiski erakonda vahetanud.

Poliitikas on Lenk silma paistnud sunduurnike probleemistikuga tegelemisega. Lenk on koos Feja Raimega koostanud omandireformi tottu valja kolimist tauninud kaebuse sonastuse, mille alusel esitati 1200 kaebust. Uhtki neist kaebustest pole kohtus arutatud. Lenk on omandireformi kommenteerides oelnud, et sunduurnike vaenlasteks pole endine omanik ega tema jareltulija, vaid Eesti riik kahe Mart Laari valitsusega, kes Lenki sonul on omandireformi kaudu kaitunud sunduurnikega nagu loomadega. Lenki sonul loodab ta riigilt saada omandireformi tekitatu kompenseerimist rahaliselt ja moraalselt. Lenk on enda sonul palunud Juri Rataselt Eesti riigi nimel vabanduse palumist, samas on ta ka seisukohal, et mitte Ratas, vaid Mart Laar peab vabandama. Lenk on Riigikogus teinud ettepaneku luua rahandusministeeriumi valdusse sunduurnike register. Ettepanek kukkus labi Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna vastuseisu tottu. Lenk tegi hiljem Jaak Aabiga sunduurnike registri loomist kinnitava kokkuleppe. Lenk leppis Lennart Meriga omandireformi teemal kokkusaamise, ent see jai Ameerika indiaanlaste delegatsiooni vastuvotu tottu ara. ^[2]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta ema on Endla Lenk , isa on Aleksander Lenk ja ode on Marika Tuus .

Alates 2016. aasta 24. juunist on Lenk abielus Helle Virt-Lengiga . Heimar tegi abieluettepaneku 2016. aasta aprillis.

Lenk on enne abiellumist elanud Tallinnas Nommel , ent parast abiellumist elab koos abikaasaga Polva korteris ^{[ viide? ]} .

Nomme esimesest elukohast lahkus Lenk 1995 . aasta suvel omandireformi tottu ja pidi maja loovutama omanike jareltulijale Vello Andres Pettaile . Lenk on Nommelt lahkumist meenutanud jargmiselt: "Viimane paev oli niimoodi, laksime kolmekesi nuttes autosse. See oli kuuditamine !". Pikemalt on ta oma meenutusi jaganud filmis "Verised majad". Lengi sonul aitas Pettai neil kolida, andes selleks auto ja raha. Pettai sonul tegi valjakolimise ettepaneku Lenk. ^[2]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Heimar Lengi blogi
• Heimar Lenk ERR-i fotoarhiivis
• Heimar Lenk raadiosaates " Kukul kulas ", 9. november 2003, 1. osa ja 2. osa
• Heimar Lenk: ara kunagi mine midagi paluma, kull nad ise pakuvad
• Tiina Jogeda (12. juuli 2017). "Kas Heimar Lenk on toesti omandireformi ohver, nagu ta end esitleb?" . Eesti Ekspress . Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2017.