Heiki Ahonen (sundinud 3. septembril 1956 Parnus ) on endine dissident ja vabadusvoitleja Eesti NSV-s ning Eesti Vabariigi Okupatsioonide Muuseumi esimene direktor.

Perekondlik taust [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema isapoolne vanaisa oli ingerlane . Ahoneni molemad vanemad olid Noukogude voimu poolt represseeritud: isa moisteti 1946. aastal koolinoorte vabadusliikumises osalemise eest vangi; ema kuuditati 1949. aastal. Emapoolne vanaisa oli ohvitser , kes lasti 1941. aastal maha. Ta ise on oelnud: "Meie perekonnas polnud ainsatki inimest, kes poleks olnud represseeritud." ^[1]

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1971?1975 oppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis geodeesiat .

Too [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Restaureerimisvalitsus 1977?1978
• Korstnapuhkija Paaskulas 1978?1983
• Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik 1988?1998
• Elekterside Inspektsioon 1998
• Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse esimees 1999?2003
• Okupatsioonide Muuseumi direktor 2003?2012

Tegevus dissidendina [ muuda | muuda lahteteksti ]

1977 liitus ta porandaaluse vastupanuliikumisega. Ta kirjutas alla kollektiivsetele protestikirjadele ja pidas sidet Moskvas tootavate valismaiste ajakirjanikega.

1983 ta vahistati ja Eesti NSV Ulemkohus moistis ta Noukogude-vastases agitatsioonis ja propagandas suudi ning maaras talle viis aastat vangilaagrit koos kaheaastase asumisajaga.

Karistust kandis ta Permi oblastis .

1987 vabastati ta ennetahtaegselt ja ta asus freesijana toole Tallinna tehases Pioneer.

Ta oli 23. augustil toimunud Hirvepargi miitingu uks peakorraldajaid ja MRP-AEG asutajaliige.

Paguluses [ muuda | muuda lahteteksti ]

1988 arreteeriti ta taas sojavae kordusoppustest korvalehoidmise ettekaandel ja saadeti Rootsi , kus ta elas aastatel 1988?1989. Rootsis oli ta Eesti Vangistatud Vabadusvoitlejate Abistamiskeskuse abiesimees.

1989?1998 tootas ta Munchenis ja Prahas raadiojaama Vaba Euroopa eesti toimetuse toimetaja ja juhatajana.

Tegevus vabas Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

1998 tuli ta tagasi Eestisse. Ta on Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse esimees. Samuti oli ta selle sihtasutuse eestvedamisel loodud Okupatsioonide Muuseumi esimene direktor aastatel 2003?2012. ^{[1] [2]}

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta on abielus Rita Ahoneniga ^[3] ja neil on kaks last. Tema tadi (ema ode) on Lagle Parek , emapoolne vanaema kunstiajaloolane Elsbet Parek , emapoolne vanaisa ohvitser Karl Parek , vanavanaema naitleja Anna Markus .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2000 Riigivapi IV klassi teenetemark
• 2004 Valgetahe III klassi teenetemark
• 2009 Kolme Tahe IV klassi orden

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vabadusvoitleja Heiki Ahonen: kott oli mul juba valmis pandud